← Eesti

2-16-2042/13

Obsah (10)§ 150§ 423§ 168§ 428§ 429§ 4§ 174§ 218§ 175§ 132

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Priks Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 30. mai 2016, Tartu kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-16-2042 Tsivii

) § 168 lg 5 alusel kostja kanda ning tagastada endale

§ 150lg 2 p 2 alusel pool riigilõivu, s.o 150 eurot (tlk 64-66).

Hageja palus mõista kostjalt enda kasuks menetluskuluna välja riigilõivust 150 eurot ning õigusabikulu 480 eurot (4 h * 120 eurot; sh käibemaks), samuti viivise (tlk 72-74). 7. Kostja 18.05.2016 seisukoha järgi tuleb hageja 02.05.2016 avaldust hinnata kui hagi tagasivõtmist

§ 423lg 1 p 2 ja § 424 lg 1 järgi.

Kostja jäi selle juurde, et vabastas kinnistu juunis

  1. Hageja esitatud dokumendid ei tõenda, et kostja kasutas maja
  2. a jaanuarini. Ka hageja esitatud asjaolust nähtub, et kostja vabastas kinnistu kindlasti enne hagi esitamist.

§ 168lg 2 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

Kostja palus mõista hagejalt enda kasuks menetluskuluna välja lepingulise esindaja kulu 924 eurot (7 h * 110 eurot + käibemaks 20%). Hageja menetluskulud on põhjendamatud (tlk 79-82). 8. Hageja 23.05.2016 vastuväite järgi on põhjendatud kostja menetluskulude nimekirjas toodud toimingud, kuid mitte nende kestus. Põhjendatuks saab pidada ajakulu kokku 1,5 h. KOHTU SEISUKOHT 9.

§ 428

lg 1 p 3 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hageja loobumine hagist tuleb vastu võtta ja menetlus tsiviilasjas lõpetada. Arusaamatuks jääb kostja seisukoht, et hageja avaldust tuleb hinnata hagi tagasivõtmisena.

§ 4lg 3 II lause, § 429 lg 1 I lause järgi on hagejal õigus hagist loobuda.

Kostja nõusolekut selleks vaja ei ole. Hageja on esitanud avalduse selge taotlusega hagist loobumiseks ning puudub alus seda teistmoodi tõlgendada. 10.

§ 168

lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja

§ 168

lg-test 3–5 ei tulene teisiti.

§ 168

lg 4 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 168

lg 5 sätestab, et kui hageja 2/4 loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb

§ 168lg 2 alusel jätta hageja kanda.

Hageja esitatud asjaolud ja tõendid kirja kättetoimetamise, kinnistu elektrivarustuse, jäätmeveo ning vee- ja kanalisatsiooniteenuste kohta (Omniva väljavõte, Elektrilevi 28.04.2016 vastus, Eesti Keskkonnateenused AS 20.04.2016 teatis, AS Tartu Veevärk 18.04.2016 väljavõte (tlk 12, 68-71) viitavad iseenesest sellele, et kinnistu oli kostja valduses ka pärast 2015.a juunit ning vähemalt 2015.a detsembri lõpuni. Hageja ei ole aga tõendanud, et kinnistu oli kostja valduses ka hagi esitamise ajal 08.02.2016 ning et kostja rahuldas nõude alles pärast hagi esitamist ja et hageja saavutas oma eesmärgi pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena. Hageja võttis kinnistu oma valdusesse 15.04.2016 (tlk 65-66). Kostja 18.05.2016 seisukoha järgi on majas küll tema ja poja esemeid (tlk 81), kuid kohtule avaldatust ei nähtu, et selles osas oleks toimunud muutusi pärast hagi esitamist. Tsiviilasja materjalide põhjal on alust arvata, et hageja ise ei teinud vahetult enne hagi esitamist selgeks kinnistu valdusega seotud asjaolusid. Seda kinnitavad nii erinevad hagiavalduse versioonid, milles hageja ei suutnud kostjaid selgelt määratleda, kui ka asjaolu, et ta alles 15.04.2016 läks kinnistule sealset olukorda kontrollima (tlk 5, 19, 32, 65). Ka tõendid kinnistul kostja poolt teenuste tarbimise kohta nõudis hageja välja alles 2016. a aprillis (tlk 68-71); tõendid kinnitavad kostja tegutsemist kinnistul vaid kuni 2015. a detsembri lõpuni. Asjaõigusseaduse § 82 lg 1 järgi peab omanik vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. 11.

§ 174

lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Kostja avalduse järgi on tema menetluskuluks lepingulise esindaja kulu 924 eurot (7 h * 110 eurot + käibemaks 20%). Hageja peab esindaja ajakulu põhjendatuks 1,5 h ulatuses. Kostjat esindas antud asjas

§ 218

lg 1 p-le 1 vastav lepinguline esindaja, advokaat Valli Murde.

§ 175

lg 1 I lause näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja esindaja tunnitasu 110 eurot, millele lisandub käibemaks, on põhjendatud ja vajalik ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule. Ajakulu kohta märgib kohus esmalt, et see ei ole põhjendatud 18.05.2016 menetlusdokumendis sisalduva menetluskulude nimekirja koostamise osas. Riigikohus on 11.11.2014 määruse tsiviilasja nr 3-2-1-77-14 p-s 12 leidnud, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud menetluskulud ei ole põhjendatud ega vajalikud kulud

§ 175lg 1 mõttes.

Ülejäänud osas leiab kohus, et tsiviilasi ei olnud asjaolude ja tõendite poolest mahukas ega õiguslikult keerukas. Põhiline kostja vastuväide oli see, et kostja on kinnistu vabastanud juba enne hagi esitamist. Arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu, kostja esindaja tehtud toiminguid (nõupidamine, materjalidega tutvumine ja kahe vastuse koostamine) ning tema kvalifikatsiooni, peab kohus ajakulu põhjendatuks kokku 2,5 h ulatuses. Eeltoodust lähtudes on kostja lepingulise esindaja kulu põhjendatud ja vajalik kokku 330 euro ulatuses (2,5 h * 110 eurot + käibemaks). Hagejalt tuleb mõista kostja kasuks välja menetluskuluna lepingulise esindaja kulu 330 eurot. Kostja taotlus tuleb jätta rahuldamata 594 euro ulatuses (924-330). 3/4 12. Hagilt tuli

§ 132lg 4 p 3 ja riigilõivuseaduse § 59 lg 4 alusel tasuda riigilõivu 300 eurot.

Riigilõiv on tasutud (tlk 1).

§ 150

lg 2 p 2 ja hageja taotluse alusel tuleb hagejale hagist loobumise tõttu tagastada pool riigilõivust, s.o 150 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4/4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.