) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali ja XXX(kostja) vahel 17.03.2009 sõlmitud Stockmann MasterCard krediitkaardi leping, millest tulenevaid kohustusi ei ole kostja kohaselt täitnud. Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal loovutas vastavalt 14.08.2013 sõlmitud nõude loovutamise lepingule nr XXX nõude kostja vastu Osaühingule Aktiva Finants (hageja). Kohtu selgitused
Juhindudes
lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks riigilõiv kogusummas 175 eurot (s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 130 eurot) ning õigusabikulud 192 eurot (käibemaksuta). Kohus peab aga vajalikuks selgitada, et riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa nr 1 alusel tuleb hagejal tasuda riigilõivu hagilt sõltuvalt hagi hinnast. RLS lisa nr 1 näeb ette, et tsiviilasja hinnalt kuni 750 eurot tuleb tasuda riigilõivu summas 125 eurot.
lg 5 esimese lause järgi tasutakse maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. 2 2-16-105981 Käesoleval juhul on hageja tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel 130 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu kokku 175 eurot ehk 50 eurot ettenähtust rohkem. Vastavalt
lg-le 4 tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Seega tuleb hagejal enamtasutud riigilõivu tagasi saamiseks esitada kohtule sellekohane taotlus ning märkida, kellele ning millisele kontonumbrile riigilõiv tagastada.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 192 eurot selgelt põhjendamatu. Arvestades esindaja eeldatavat tegelikku töö mahtu ja asja keerukust, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks, mis tuleb kostjalt välja mõista, 150 eurot Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud 150 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (
lg 4).
lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Lähtudes
lg 1 p-dest 1 ja 2 ning lg-st 3, tuleb käesolev otsus kostjale avalikult kätte toimetada. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.