3-16-357/6

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-16-357 Määruse kuupäev

1. märts 2016.a Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi J.R kaebus Eesti Advokatuuri toimingute õigusvastasuse kindlakstegemise, aukohtu 14.01.2016.a otsuse tühistamise ja kahju hüvitamise nõudes Menetlusosalised Kaebaja J.R Resolutsioon
2. Tagastada kaebus.
3. Jätta J.R taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord ja muud selgitused
4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
5. Määrus toimetatakse ministeeriumile. kätte kaebajale ja Rahandus- Asjaolud
6. J.R esitas 15.02.2016.a Tartu Halduskohtule kaebuse Eesti Advokatuuri toimingute õigusvastasuse kindlakstegemise, aukohtu 14.01.2016.a otsuse tühistamise ja avalikõiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Kohtuasjas 4-15-4850 ja Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumisel seoses kohtuasjaga 114-8195 (õigusabi määratud kohtuasjas 1-15-5362) osutas kaebajale riigi õigusabi advokaat Karl Saavo. Kaebaja esitas 25.11.2015.a Eesti Advokatuurile (edaspidi Advokatuur) taotluse järelevalvemenetluse teostamiseks advokaat Karl Saavo tegevuse üle, kuna advokaat eiras kaebaja nõudeid, piiras tema õigusi ja alandas tema väärikust. 14.01.2016.a tegi aukohus otsuse jätta aukohtu menetlus advokaat Karl Saavo tegevuse suhtes alustamata seoses distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumisega. Aukohus leidis, et advokaat ei ole kaebuse koostamisel seotud kaebaja seisukohtadega, advokaat on kassatsioonkaebuse esitamisel tegutsenud vastavalt kaebaja soovidele ja arvestanud tema seisukohti. Advokaadile ei saa ette heita, et ta ei külastanud kaebajat vanglas ajal, mil advokaat oli haiguslehel. Kaebaja leiab, et advokaadi poolt toime pandud rikkumiste tõttu ei olnud tal võimalik riigi õigusabi osutaja vahendusel oma õigusi kaitsta. Advokatuur on rikkunud kohustust tagada riigi õigusabi osutamine ja kättesaadavus ja ei ole ära hoidnud seda, et advokaadi tegevuse läbi tekkis kaebajal kahju. Aukohus oleks enne otsuse tegemist pidanud andma kaebajale 1 võimaluse tutvuda advokaadi seisukohaga ja esitada omapoolne seisukoht. Kaebaja ei nõustu sellega, et advokaadi tegevuses puuduvad distsiplinaarsüüteo tunnused. Kahju põhjustati kaebajale sellega, et advokatuuri tegevusetuse tõttu sai advokaat Karl Saavo esitada Riigikohtule kaebaja huve rikkuva kassatsiooni ning advokaadi tegevus põhjustas kaebajale kannatusi. Kaebaja soovib kahju hüvitamist summas, mis oleks kooskõlas Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga.
7. Kaebuses sisaldusid kaebaja taotlused saada riigi õigusabi, vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest ja nõuda Advokatuurilt välja vaidlustatud aukohtu otsus. Kohtu seisukoht Kaebaja nõue
8. Kaebaja taotleb Advokatuuri toimingute õigusvastasuse kindlakstegemist. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg 2 kohaselt võib isik esitada eraldiseisva tuvastamisnõude üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Praeguses asjas on kaebaja esitanud tühistamis- ja hüvitamisnõuded, kusjuures nende nõuete aluseks on samad asjaolud, mille õigusvastasuse tuvastamist kaebaja soovib. Tuvastamisnõue on hõlmatud tühistamis- ja kohustamisnõudega ning ei ole lubatav iseseisva nõudena. Aukohtu otsuse tühistamise nõue
9. Kaebaja taotleb Advokatuuri aukohtu 14.01.2016.a otsuse tühistamist. Selle otsusega jättis Advokatuur algatamata aukohtumenetluse (distsiplinaarmenetluse) kaebaja esindajana tegutsenud advokaat Karl Saavo suhtes. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Advokatuuriseaduse (AdvS) § 18 lg 1 sätestab, et aukohtu otsuse peale võib huvitatud isik esitada kaebuse halduskohtule. Eeltoodud sättest tulenevat õigust tuleb hinnata koostoimes HKMS § 44 lg 1, mille kohaselt isik võib kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Advokatuuri aukohtu otsus jätta advokaadi suhtes aukohtumenetlus algatamata ei riku kaebaja õigusi. Kaebaja ei ole selle haldusakti adressaadiks. Aukohtumenetluse eesmärk ei ole kaebaja õiguste kaitsmine, vaid järelevalve teostamine advokaatide kutsetegevuse üle. Aukohtumenetluse algatamata jätmine ei takista ja ei raskenda kaebaja õiguste teostamist. Kui advokaat on tekitanud kaebajale kahju, siis saab kaebaja esitada advokaadi vastu hagi maakohtule, olenemata sellest, kas advokaadi suhtes on algatatud aukohtumenetlus või määratud talle distsiplinaarkaristus. Hagi esitamisel tuleb kaebajal igal juhul tõendada kahju hüvitamise eelduseks olevad asjaolud, sh advokaadi õigusvastane tegu. Maakohtule hagi esitamise eelduseks ei ole distsiplinaarkaristuse määramine advokaadile.
10. AdvS § 16 lg 1 annab kaebajale õiguse esitada taotlus aukohtumenetluse algatamiseks ja seda õigust on kaebaja ka kasutanud. Kohus lähtub vastavalt HKMS § 121 lg 2 p 1 eeldusest, et kaebaja faktilised väited on tõendatud, s.t et Advokatuur kaalus aukohtumenetluse algatamist ja tegi põhjendatud otsus aukohtumenetluse algatamata jätmise kohta. 2 Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et AdvS § 16 lg 1 sätestab isiku õiguse nõuda, et Advokatuur vaataks tema taotluse läbi ja teeks selle kohta põhjendatud otsuse, kuid otsustusõigus selle üle, kas tegemist on distsiplinaarsüüteoga ja kuidas sellele reageerida, kuulub aukohtule. Isikul on õigus anda Advokatuurile teada võimalikust distsiplinaarsüüteost, et tõhustada advokaadi kutsetegevuse iseärasuste tõttu raskendatud järelevalvet, kuid isik ei saa nõuda, et aukohtumenetlus kulgeks tema soovitud viisil või lõpeks teda rahuldava tulemusega (kohtuasjad 3-13-1541, 3-15-3062, 3-16-60).
11. Kokkuvõttes leiab kohus, et kaebaja ei ole AdvS § 18 lg 1 nimetatud huvitatud isik, kes saaks esitada aukohtu otsuse peale kaebuse halduskohtule. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda aukohtu otsuse tühistamist. Kohus tagastab kaebuse selles nõudes HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kahju hüvitamise nõue
12. HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohus leiab, et sellel alusel saab kaebuse tagastada ka juhul, kui kaebus on täielikult perspektiivitu. Kaebuse kohaselt tekitas Advokatuur kaebajale kahju tegevusetusega. Advokatuur ei hoidnud ära seda, et advokaadi tegevuse läbi tekkis kaebajal kahju. Lisaks rikkus Advokatuur kohustust tagada riigi õigusabi osutamine ja kättesaadavus, kuna kaebajale määratud advokaat ei kaitsnud piisavalt kaebaja huve. Asjaolu, et kaebajale määratud advokaat ei kaitsnud piisavalt kaebaja huve, ei tähenda seda, et Advokatuur on rikkunud kohustust tagada riigi õigusabi osutamine ja kättesaadavus. Eelnimetatud kohustus seisneb AdvS § 641 kohaselt selles, et Advokatuur tagab riigi õigusabi osutamiseks piisava arvu advokaatide olemasolu ja kättesaadavuse, nimetab riigi õigusabi osutava advokaadi ja tagab selle, et advokaat osutab isikule õigusteenust kuni asja lõpliku lahendamiseni. Kaebaja ei ole väitnud seda, et talle riigi õigusabi osutav advokaat jäi nimetamata või lõpetas omavoliliselt riigi õigusabi osutamise. Vastupidi, kaebaja kinnitab, et advokaat on tema esindajana tegutsenud, kuid kaebaja ei ole advokaadi tegevusega rahul. Seega seisneb kaebaja etteheide Advokatuurile selles, et kaebajal tekkis kahju advokaadi tegevuse üle järelevalve teostamise kohustuse rikkumise tõttu. Järelevalvet advokaadi kutsetegevuse üle teostab Advokatuur advokatuuriseaduses sätestatud korras. Sellest seadusest ei tulene Advokatuuri kohustust omal algatusel kontrollida advokaadi igapäevast kutsetegevust. Järelevalve on võimalik ainult aukohtumenetluse kaudu. Kohus leidis eespool, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda aukohtumenetluse algatamist või läbiviimist või advokaadi karistamist. Sel juhul puudub kaebajal ka õigus nõuda aukohtumenetluse algatamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist.
13. AdvS § 47 kohaselt vastutavad õigusteenust osutades tekitatud kahju eest advokaadibüroo pidaja ja advokaat solidaarselt. Advokatuuriseadus või muud õigusaktid ei näe ette advokatuuri vastutust kahju eest, mille isikule on tekitanud advokaat. Kui kaebaja leiab, et advokaat on tekitanud kaebajale kahju, siis kohane abinõu oma õiguste kaitsmiseks on hagi esitamine advokaadi vastu maakohtule. Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse kahju hüvitamise nõudes HKMS § 121 lg 2 p 1 ja 2 alusel. 3 Kaebaja taotluste lahendamine
14. Kaebaja taotles kaebuses riigi õigusabi - esindaja määramist halduskohtumenetluses. Kuna eeltoodud asjaoludel on kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene, jätab kohus taotluse riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 alusel rahuldamata.
15. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse ja tõendite kogumise taotluse lahendamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 4