Obsah (20)

§ 163§ 171§ 146§ 153§ 132§ 106§ 29§ 170§ 172§ 65§ 651§ 23§ 158§ 162§ 3§ 150§ 2§ 165§ 173§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 04. august 2016. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-17971 Tsiviilasi Gert Klaas'i (pankrotis) pankrotimenetlu

§ 163lg 7 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded.

10. Saata määrus Gert Klaas'ile, pankrotihaldurile ja Rahandusministeeriumile (e-post info@fin.ee) ning peale jõustumist täitmiseks käesoleva kohtumääruse resolutsiooni p 3.2 osas Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Käesolev määruse peale võib võlgnik 15 päeva jooksul selle kättesaamise päevast arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu. Võlausaldaja võib pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitada, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastuväite. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171lõikele 1.

Menetlusabi andmise osas võib määruskaebuse samas korras esitada Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu. Asjaolud 27.11.

1. a esitas Gert Klaas Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja võlgniku pankrotiavalduse avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. 22.12.
2. a kohtumäärusega kuulutati välja Gert Klaas'i pankrot. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 13.04.
3. a. 24.05.
4. a esitas pankrotihaldur kohtule jaotusettepaneku, mille kohus kinnitas 30.05.
5. a määrusega. 14.07.
6. a esitas pankrotihaldur alljärgneva aruande Gert Klaas'i pankrotimenetluses ning menetlusabi taotluse:
7. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Pankrotivarasse on pankrotimenetluse kestel laekunud järgmised vahendid: 1.
8. Halduri poolt sissenõutud tulumaksutagastus 246,86 € 2 1.
9. Sõiduauto müügist laekunud vahendid 1.
10. Halduri poolt kinnipeetud arestitav sissetulek 450,00 € 38,29 € 735,15 € Kokku
11. Andmed

§ 146nimetatud väljamaksete kohta 2.1.

halduri vajalikud kulud sh 90 € kinnitatud 30.05.2016 määrusega ja 36 € on arvestuslik (sh. käibemaks ) 126,00 € 2.

1. panga teenustasud 4,60 € 2.
2. halduri tasu, sh käibemaks (arvestuslik, osaline) 604,55 € Kokku 735,15 €
3. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Gert Klaas'i pankrotimenetluses puudusid vahendid jaotiste alusel väljamaksete tegemiseks, seega: 3.1.

§ 153

lg 1 p 1 järgus nõudeid ei esitatud ja väljamakseid ei ole teostatud 3.2.

§ 153

lg 1 p 2 järgus väljamakseid ei ole teostatud 3.3.

§ 153lg 1 p 3 järgus nõudeid ei esitatud ja väljamakseid ei ole teostatud 4.

Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Gert Klaas'i pankrotimenetluses ei ole esitatud ega kaitstud pandiga tagatud nõudeid ja puudub pandieseme müügist saadud tulu.

1. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Gert Klaas'i pankrotimenetluses puudub müümata pankrotivara.
2. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Gert Klaas'i pankrotimenetluses on pankrotihaldur: - vormistanud pangas enda nimele võlgniku kontode kasutusõiguse (30 min), - edastanud pankrotimenetluse teated võlausaldajale (30 min), - valmistanud ette ja viinud läbi võlausaldajate I üldkoosoleku (1 h 30 min), - valmistanud ette ning viinud läbi nõuete kaitsmise koosoleku (2 tundi), - koostanud ja esitanud kohtule

§ 132sätestatud aruande (30 min) ning - jaotusettepaneku (2 tundi).

- suhelnud võlausaldajate ja võlgnikuga (2 tund), - teostanud võlgnikule mittearestitava sissetuleku osa makseid (1 tund) - tegelenud võlgnikule kuulunud sõidukile ostja leidmise ning müügitehingu ja omandiõiguse ülemineku vormistamisega (3 tundi) - koostanud menetluse lõpetamise aruande (2 tundi). Kokku on haldur kulutanud 15 tundi.

1. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Gert Klaas'i pankrotimenetluses jääb võlausaldajatel tunnustatud nõuete osas saamata kokku 16 170,46 eurot järgmiselt: Nr Võlausaldaja Tunnustatud Nõude Jaotis JÄÄB nõuete tunnustamise %-des SAAMATA summa rahuldamisjärk 1 IPF Digital Estonia OÜ 2 820,13 153 lg 1 p 2 17,44 2 820,13 2 Bondora AS 3 855,66 153 lg 1 p 2 23,84 3 855,66 3 3 Eesti Inkasso OÜ 550,13 153 lg 1 p 2 3,4 550,13 4 AS SEB Pank 498,51 153 lg 1 p 2 3,09 498,51 5 Placet Group OÜ 1 605,88 153 lg 1 p 2 9,93 1 605,88 6 Koduliising OÜ 1 086,38 153 lg 1 p 2 6,72 1 086,38 7 BIGBANK AS KR Telia Eesti AS Kokku 2 169,08 153 lg 1 p 2 872,75 153 lg 1 p 2 2711,94 154 lg 1 p 2 16 170,46 13,41 5,40 16,77 100% 2 169,08 872,75 2711,94 16 170,46 8 9
2. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Gert Klaas'i pankrotimenetluses ei ole esitatud hagisid, samuti ei kavatse pankrotihaldur neid esitada. Pankrotihaldurile teadaolevalt ei ole

§ 106alusel kohtus nõudeid vaidlustatud.

1. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused 9.
2. Kohtukulud Gert Klaas'i pankrotimenetluses puuduvad kohtukulud 9.
3. Ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Pankrotimenetluse käigus on pankrotihaldur teinud vajalikke kulutusi bürookuludele (büroo üür, kulud sidevahenditele, paber, koopiad jms) kokku 126 € (s.h käibemaks, s.o 7 kuud x18 €). Kuludest 90 € on kohus kinnitanud 30.05.
4. a määrusega ning 36 € on veel kinnitamata. Kulud on siiani kandud OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo.
5. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud Gert Klaas'i pankrotiavalduse läbivaatamisel oli ilmne, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole ajutine. Käesoleval ajal võlgnik töötab, kuid üldreeglina on tema töötasu väiksem, kui arestitav sissetulek. Töötasu arestimisel tuleb arvestada ka sellega, et võlgnikul on üks alaealine laps. Kuna võlgniku vara ei võimaldanud pankrotimenetluse kohast läbiviimist oli alus pankrotimenetluse raugemiseks pankrotti välja kuulutamata

§ 29lg 1 kohaselt.

Samas oli võlgnik esitanud

§ 170

lg 1 kohase avalduse tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest ning tulenevalt

§ 171lg 11 kuulutati pankrot välja.

Gert Klaas'i pankrotimenetluses on müüdud olemasolnud väheväärtuslik sõiduk ning tal puudub vara ning sissetulek, millele oleks lubatud pöörata sissenõuet. Eelnevast lähtuvalt on täiendavate vahendite laekumine pankrotivarasse lähiajal ebatõenäoline. Menetluses puuduvad vahendid massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude täielikuks väljamaksmiseks. Gert Klaas on ettenähtud tähtajal esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse ja tema puhul ei esine

§ 171

lg 2 sätestatud asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Gert Klaas'i pankrotimenetluses ei ole ükski isik andnud nõusolekut usaldusisikuks hakkamiseks, millest lähtuvalt tuleb

§ 172

lg 6 alusel jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

1. Maksejõuetuse põhjus Võlgnik Gert Klaas'i maksejõuetuse põhjuseks on tasuvama töökoha otsingute ebaõnnestumine. Võlgnikule tehtud tasuvama töökoha pakkumise tõttu Soomes loobus ta olemasolnud püsivast töökohast. Töö Soomes osutus lühiajaliseks ning edaspidi ei õnnestunud võlgnikul piisava sissetulekuga töökohta leida. 4 Pankrotiseaduse mõistes on tegemist maksujõuetuse tekkimisega muudel alustel.
2. Pankrotihalduri tasu ja vajalikud kulutused

§ 65

lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Gert Klaas'i pankrotimenetluses on halduri tegevuse tulemusena laekunud 735,15 €, millest

§ 651

lg 1 alusel on halduri tasu miinimummäär 147,03 €, mis ilmselgelt ei vasta halduri tööpanusele. Samas märgib

§ 65

lg 11, et juhul, kui kohus on kuulutanud välja pankroti

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23

lõigete 1-3 alusel ning halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi. Käesoleva aruande p-s 6 on kirjeldatud halduri tegevused käesolevas pankrotimenetluses ning nendeks on halduril kulunud kokku 15 tundi. Juhul, kui arvestada halduri tasuks 64 € /tunnis (lubatud 96 €/tunnis), on halduril õigus tasule summas 960 € . Kuna menetluses puuduvad vahendid halduri tasu maksmiseks, siis tuleb taotleda halduri tasu hüvitamist menetlusabi korras riigi vahenditest seaduses ettenähtud ulatuses.

§ 65

lg 1 kohaselt määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 65lg 1 1 kohaselt sisaldab halduri tasu makse, välja arvatud käibemaks.

Seega teeb haldur kohtule ettepaneku määrata pankrotihalduri tasuks kokku 960 eurot, millele lisandub käibemaks 192,00 eurot ja sellest: - 563,00 € ja lisanduv käibemaks 112,60 € hüvitada olemasoleva ja pankrotimenetluse lõpuni täiendavalt laekuda võiva pankrotivara arvelt ning - 397,00 eurot ja lisanduv käibemaks 79,40 € hüvitada menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest. Pankrotihalduri tasu hüvitada pankrotihalduri büroole OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo. 13. Menetlusabi taotlus Käesolevaga olen koostanud halduri aruande Gert Klaas'i pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotivaras vahendite puudumise tõttu on haldur taotlenud halduri tasu 397,00 € ning sellele lisanduva käibemaksu 79,40 € hüvitamist riigi vahenditest.

§ 65

lg 11 sätestab, et juhul, kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lg 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1-3 alusel.

Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Halduri tasu 397,00 € ning sellele lisanduv käibemaks summas 79,40 € palun mõista OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo kasuks välja menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§-dest § 23 lg 1-3; § 65 lg 11, 11; § 157 lg 2 , § 158, § 172 palub haldur:

1. Lõpetada Gert Klaas'i, isikukood *, raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.
2. Vabastada Andrus Õnnik Gert Klaas'i pankrotihalduri ülesannetest.
3. Määrata pankrotihalduri tasuks kokku 960 (üheksasada kuuskümmend) eurot, millele lisandub käibemaks 192,00 eurot, millest - 563,00 € ja lisanduv käibemaks 112,60 € hüvitada olemasoleva ja pankrotimenetluse lõpuni täiendavalt laekuda võiva pankrotivara arvelt ning 5 397,00 eurot ja lisanduv käibemaks 79,40 € hüvitada menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest. Halduri tasu palun välja maksta OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo, mille konto *-is on *.
4. Kinnitada halduri tehtud täiendavad kulud 36,00 eurot ja mõista need pankrotivara arvelt välja OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo kasuks.
5. Algatada Gert Klaas'i suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.
6. Teha Pärnu Maakohtule ettepanek jätta Gert Klaas'i pankrotimenetluses usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. - Kohtumääruse põhjendus Kohus, olles läbi vaadanud pankrotihalduri poolt esitatud lõpparuande, leiab, et lõpparuanne tuleb kinnitada, pankrotimenetlus lõpetada raugemisega ning algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotiseaduse (edaspidi

) § 157 p 2 järgi pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega.

§ 158

lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. Lõike 3 kohaselt peab pankrotihaldur esitama kohtule aruande, milles on märgitud

§ 162

lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmed.

§ 158

lg 4 kohaselt lõpetab kohus pärast haldurilt aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus on seisukohal, et pankrotihalduri taotlus Gert Klaas'i pankrotimenetluse lõpetamiseks

§ 158lg 4 alusel raugemise tõttu on põhjendatud.

G. Klaas töötab käesoleval ajal, kuid üldreeglina on tema töötasu väiksem, kui arestitav sissetulek. Töötasu arestimisel on arvestatud ka sellega, et võlgnikul on üks alaealine laps, mistõttu ei ole pankrotivarasse töötasu arvelt märkimisväärseid laekumisi toimunud. G. Klaas'i pankrotimenetluses ei ole vara, mille arvelt saaks katta kõiki pankrotimenetluse kulusid ja teha jaotise alusel võlausaldajatele väljamakseid. Halduri tasu ja kulud

§ 65

lg 1 järgi on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

§ 65

lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.

§ 3

lg 2 järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 183 lg 2 sätestab, et Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. Haldur on esitanud kohtule 14.07.2016. a taotluse määrata pankrotihalduri tasuks 960 eurot, millele lisandub käibemaks 192 eurot ning palunud tasust 563 eurot, millele lisandub käibemaks 112,60 eurot, hüvitada haldurile olemasoleva ja pankrotimenetluse lõpuni täiendavalt laekuda võiva pankrotivara arvelt ning 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40, mõista menetlusabi korras välja Eesti Vabariigi vahenditest. Taotluse kohaselt on haldur pärast pankroti väljakuulutamist kulutanud G. Klaas'i pankrotimenetluses 15 tundi tunnitasuga 64 eurot tunnis. Kuna menetluses on vaid osaliselt vahendid halduri tasu maksmiseks, siis taotleb haldur tasu hüvitamist menetlusabi korras riigi vahenditest 397 euro ulatuses. 6

§ 150

lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.

§ 2

teise lause kohaselt antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest käesolevas seaduses ettenähtud korras. Eeltoodud sättest tulenevalt oleks põhjendamatu ja pankrotimenetluse eesmärgiga vastuolus suurendada füüsilisest isikust pankrotivõlgniku kohustuste mahtu pankrotimenetluse käigus. Kohus leiab, et halduri taotlus menetlusabi saamiseks tuleb rahuldada. Kohus määrab pankrotihalduri tasust hüvitamisele riigi vahenditest TsMS § 183 lg 2 sätestatud ulatuses, s.o summas 397 eurot, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb riigi vahenditest tasuda Andrus Õnnik'u halduritasuks 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot. Tasu tuleb maksta OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo arvele, s.o büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Pankrotihalduri tasust 563 eurot, millele lisandub käibemaks 112,60, hüvitada pankrotihaldurile pankrotivara arvelt. Kohus kinnitab halduri tehtud vajalike täiendavate kuludena 36 eurot, mis tuleb hüvitada pankrotivara arvelt vastavalt aruandes esitatule OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo kasuks. Halduri vabastamine

§ 165

lg 3 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Andrus Õnnik tuleb vabastada Gert Klaas'i pankrotimenetluses pankrotihalduri kohustustest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine

§ 171

lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Käesoleval juhul on kohustustest vabastamise menetluse algatamise eeldused täidetud. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ega ole menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud.

§ 172

lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Haldur on avaldanud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded kuulutuse koosoleku toimumise kohta, kus on päevakorras usaldusisiku nimetamine ning võlausaldajad koosolekule ei ilmunud. Haldur on teinud kohtule ettepaneku jätta usaldusisik määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Eeltoodust tulenevalt peab võlgnik Gert Klaas ise täitma seaduses sätestatud usaldusisiku kohustusi. Vastavalt

§ 172

lg 2 usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma.

§ 172

lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.

§ 173

lg 1-3 kohaselt võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohustatud töö- või teenistussuhetest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu igakuiselt usaldusisikule üle andma.

§ 173

lg 4-6 järgi peab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata 7 sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

§ 175

lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 8