← Eesti

2-15-1598/36

Obsah (6)§ 164§ 231§ 436§ 7§ 5§ 173

Tsiviilasi nr 2-15-1598 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kristel Pedassaar Otsuse avalikult teatavaks 29. juuni 2016.a. Kuressaare kohtumaja kantselei kaudu tegemise aeg

§ 164lg1 alusel jätta kummagi poole menetluskulud nende endi kanda.

Määrata riigiõigusabi korras S Mle määratud esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal (Rüütli Advokaadibüroo, reg.nr. 10796135, Rüütli 14-214 Pärnu) tasuks ja kuludeks 15.03.2016.a. kohtule esitatud tasu ja kulude nimekirja alusel kokku summas 918 (üheksasada kaheksateist) eurot 62 senti (sisaldab käibemaksu). Nimetatud summa tasuda riigieelarvest selleks ettenähtud summadest. Arvestatud tasu jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. ASJAOLUD Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja otsusega 19.01.2015.a. tsiviilasjas 2-14-53338 rahuldati M M hagi S M vastu ja nende 20.07.1998.a. sõlmitud abielu lahutati. Kohtuotsus jõustus 19.02.2015.a. (tl.43-44 I kd). 02.02.2015.a. esitas S M hagi M M vastu abielu kestel soetatud ühisvara jagamiseks (tl.2 I kd). 23.02.2015.a. määrusega anti S Mle menetlusabi ja ta vabastati riigilõivu 300 euro tasumisest riigituludesse (tl.20-22 I kd). 23.02.2015.a. määrusega anti S Mle riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabikulud. Õigusabi osutajaks määrati vandeadvokaat Vahur Krinal. (tl.16-18, 25 I kd). 15. aprilli 2015.a. määruses selgitas kohus pooltele

§-s 230 sätestatut, et kumbki menetluspool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. (tl.46 I kd). Tsiviilasi nr 2-15-1598 18.05.2015.a. on kohus teinud hagejale ettepaneku esitada täpsustatud ühisvarasse kuuluvate varade, õiguste nimekiri, ühisvaraloetelusse kuuluvate esemete tunnused, mis võimaldavad esemeid individualiseerida, soetamisaeg jne ning selgitanud pooltele tõendamiskoormist ühisvara jagamismenetluses (tl.122-125 I

  1. kd)ja selgitanud sama 09.11.2015.a. kohtu eelistungil , 12. jaanuari 2016.a. kohtuistungil (tl. 185-190 1kd). 27.08.2015.a. määrusega kohus andis pooltele nende ühisel taotlusel aega kompromissi sõlmimiseks (tl.158-159 I kd). Kuna pooled ei saavutanud kompromissi jätkas kohus menetlust ning poolte nõusolekul määras 02.03.2016.a. määrusega asjas kirjaliku menetluse. Kohus määras kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise tähtajaks 27. aprill 2016.a. Kooskõlastades pooltega, esindajatega – nii suuliselt kui kirjalikult muutis kohus kohtotsuse avalikult teatavaks tegemise tähtaega määrates selleks tähtajaks 29.06.2016.a. kohtukantselei kaudu. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED HAGIAVALDUSES Hagiavalduses oli hageja seisukohal, et poolte ühisvaraks on korter aadressil M 1-5, 93873, L külas K vallas Saaremaal ja N TALU elamu Vkülas K vallas Saaremaal. Samas leiab hageja kui kaks inimest elavad koos rohkem kui veerand sajandit, siis on nad panustanud ühiselt ühisvara soetamisse ja ehitamisse. S M on koos kostjaga ehitanud N TALU, kõik oma rahalised säästud on ta panustanud talu arenguks. Kostja on palunud S M`l välja kolida N TALUst, pakkumata Talle selleks igasugust kompensatsiooni, mis ei ole seaduslik ega muul moel mõistlik ettepanek. Hageja on teinud kostja M M`le ühisvara jagamiseks kohtueelselt ettepanekud: alljärgnevad S M kolib välja N TALUst juhul kui M M tasub talle kompensatsiooni 10000 eurot. S M asuks sellisel juhul elama oma vanasse, Kl asuvasse korterisse. Sinna aga ei ole võimalik kolida eelnevalt kapitaalremonti teostamata. Selleks ongi vajalik kompensatsiooni maksmine. Rääkimata S M moraalsest õigusest kompensatsioonile. Samuti soovib S M kokkuleppel kostjaga võtta Niidu talust kaasa mõned mööbliesemed ja kodutehnika sisustamaks K korterit. S Ml puuduvad rahalised vahendid uue mööbli ja kodumasinate ostmiseks, sest kogu oma säästud on ta elu jooksul paigutanud N TALU arenguks. Kostja on pakkunud, et hageja lahusvaraks ja elukohaks võiks jääda korter M 1-5, L külas. Kostja teab suurepäraselt, et antud korter koosneb toast ja köögist ja on 22m2 suur ja praegu suhteliselt elamiskõlbmatu. Kuidas saab kostja üldse mõelda, et ühisvara olekski jagatud kui kostja saaks terve talu ja hageja 22 ruutmeetrise korteri? Kõik eeltoodu näitab hageja arvates vaid kostja alatut ja ebaausat ning ebaväärikat käitumist hageja suhtes. Hageja leiab, et tema poolt 23.01.2015.a. kostja M Mle tehtud kohtuväline ettepanek ühisvara jagamiseks (on lisatud hagiavaldusele tl. 3 I
  2. kd)on igati mõistlik. Kostja ei ole hageja tehtud ettepanekutega nõustunud ja seetõttu on hageja pöördunud hagiavaldusega kohtusse. Tulenevalt eeltoodust palub hageja poolte ühisvara jagada nii, et N TALU, Vkülas, K vallas, Saaremaal jääb kostja lahusvaraks vaid juhul kui ta tasub hagejale kompensatsiooni summas 10 000 eurot ja hageja lahusvaraks jääb korter M 1-5, L külas, K vallas, Saaremaal. Tõendeid hagiavaldusele lisatud ei ole. KOSTJA SEISUKOHT Tsiviilasi nr 2-15-1598 Kostja oma kirjalikus vastuses hagile (tl.34-35 I
  3. kd)teatas, et ta ei ole nõus ühisvara jagamiseks ilma kogu vara loeteluta ja jagamata ning rahalist kompensatsiooni 10000 eurot hagejale maksma (tl.34 I kd). Kostja leidis, et poolte abielu ajal on soetatud järgmine ühisvara: 1. Korteriomand asukohaga M 1-5 , L L vald Saare maakond maksumusega 7000 eurot; 2. Televiisor Samsung maksumusega 50 eurot; 3. Külmkapp Samsung maksumusega 50 eurot; 4. Pesumasin maksumusega 50 eurot; 5. Lastetoa sektsioon maksumusega 50 eurot; 6. Nurgadiivan maksumusega 10 eurot; 7. Elektripliit 3 auguga (vana) maksumusega 10 eurot; 8. Küttepuud 5 ruumi maksumusega 160 eurot; 9. Voodilinad, tekid, padjad, kardinad maksumusega 500 eurot. Kokku on pooltel vara 7880 eurot, hageja soovib enda omandusse korterit maksumusega 7000 eurot ning kostja on nõus, et hageja võtab kaasa mida ta soovib. Kostja soovib saada vähemsaadud vara arvel kompensatsiooni. Kostja M M kinnitab, et tema lahusvaraks on N TALU Vkülas L vald Saaremaa, kuna ta oli alustanud elamu ehitamist enne abielu (maa eraldamine, ehitusluba, projekt ja vundament oli valmis enne abielu), materjalid (kogu puitmaterjal, uksed ja aknad olid tellitud ja makstud) oli ostnud enne abielu. Elamualune maa on saadud omandisse tagastamise teel 16.augustil 1995.a. Kuressaare Vallavalitsuse korralduse nr.80 alusel õigusvastaselt võõrandatud maana vanaisa A Mlt. Kinnistusraamatusse kanti M M N TALU ainuomanikuna 14.Msil 1996.a. Seega on N TALU näol tegemist M M lahusvaraga ning see jagamisele ei kuulu. Kostja märgib oma vastulauses veel, et tegelikult oli M M nõus andma kohtueelselt S Mle nii elamispinna – korteri M 1-5 L L vald Saare maakond kui ka mida iganes nende ühisvarast, selle eest rahalist kompensatsiooni soovimata, veelgi enam maksma ka rahalist kompensatsiooni 1000 eurot. Sellele pakkumisele S M aga ei vastanudki, hoopiski pöördus kohtusse vara jagamise nõudega, ilma vara kirjeldamata. Nüüd soovib M M vara jagada ning enamsaadud vara saaja maksku teisele poolele ka kompensatsiooni. Kostja on lisanud oma väidete tõendamiseks K Vallavalitsuse korralduse 16.08.1995.a. N TALU maade tagastamise kohta M Mle, kes elab samas (tl. 36-37 I kd ) ja 14.03.1996.a. kinnistamise kohtuotsuse, millest nähtub, et N TALU maad (kinnistusraamatu registriosa nr ) on kinnistatud M M nimele (tl.38 I kd). . HAGIAVALDUSE TÄIENDUS 05.05.2015.a. esitas hageja S M vastuse kostja M M vastusele ja hagiavalduse täienduse (tl. 52- 53 I kd). Hageja täiendas oma hagiavaldust järgmisega: 1. MAJA N TALUs Vkülas (maja aluse planeerimine toimus 01.09.1988.a. M kirjalike märkmete kinnitusel, ajal kui nad olid juba abielus), maja maksumusega 40000 eurot. 2. Abielu ajal on tehtud sauna sisetööd (saunaahi, ahjutellis, tsement, laudmaterjal jne. 01.09.1988.a. M kirjalike märkmete kinnitusel) maksumusega 1007 eurot 3. Puurkaev maksumusega 2000 eurot 4. Auto VV maksumusega 3000 eurot 5. Traktor + traktorivikat+ kartulivõtumasin maksumusega 2900 eurot Tsiviilasi nr 2-15-1598 6. Muruniiduk maksumusega 80 eurot 7. Trimmer maksumusega 80 eurot 8. Kasvuhoone maksumusega 400 eurot 9. Segumasin maksumusega 90 eurot 10. Puudesaagimissaag maksumusega 90 eurot 11. Akutrell maksumusega 40 eurot 12. Ketaslõikur maksumusega 40 eurot 13. Tikksaag maksumusega 40 eurot 14. Akulaadia maksumusega 33 eurot 15. Puulõhkumiskirves maksumusega 20 eurot 16. Sügavveepump maksumusega 218 eurot 17. Mustaveepump maksumusega 35 eurot 18. Pioneerpliit maksumusega 200 eurot 19. Soojaveeboiler (elektri) maksumusega 60 eurot 20.Köögivalamu+kapp +segisti maksumusega 60 eurot 21. Pesuruumi valamu +segisti + tušš maksumusega 60 eurot 22. Trepp II korrusele osteti 2000 aastal maksumusega 600 eurot 23. Varikatus õuetrepile soetati 2010 aastal. maksumusega 600 eurot 24. Mesipuud 14 tk . maksumusega 2800 eurot 25. Meevurr maksumusega 30 eurot 26. Õunapuud 3 tk maksumusega 60 eurot 27. Kirsipuud 12 tk, mis S sünnikodust toodud, kuid M sügisel S kiusamise põhimõttel maha saagis maksumusega 240 eurot 28. Gaasigrill maksumusega 250 eurot Kokku vara: maksumusega 55 033 eurot M M on maininud ühisvarana punkt .9 Voodilinad, tekid, padjad, kardinad - 500 eurot. Sl on kardinad ostetud kasutatud asjade poest ja sõprade vanad ning padjad ja tekid on rubla ajast. Kui Ml on kusagil S teadmata 500.- euro eest kardinaid, patju, tekke, siis see on ta juba oma varaks lugenud. Kostja M M lahusvaraks võib olla N TALU maa, aga vara väärtus on abielu ajal ja S kaasabil tõusnud hinnatavalt. Tühjale maale on koos ühiste jõudude ja kulutustega ehitatud uus suur maja. 1995 aasta perekonnaseadus § 14 p.1,2, §19 p.4, 2010 aasta Perekonnaseaduse § 69 .3 alusel on S Ml õigus õiglasele vara jagamisele. Loogiliselt võttes on M 1-5 korter Lahe külas S lahusvara. S M sai nimetatud korteri XXX 1975 aastal kui ta asus sinna tööle. 23. detsembril 1997 aastal oli tal eelisostu õigus, mida ta ka kasutas ja maksis korteri eest 6560.- eesti krooni (s.o.419 eurot ja 26 senti.) Tol ajal M M`d see korter ei huvitanud ja raha selleks ei andnud. S laenas raha korteri omandamiseks tädi käest. Lausa alatult raiub M praegu, et see on nende kõige kallim ühisvara, olgugi, et kogu elu jooksul ei ole sentigi korterisse panustatud. M M väidab, et ta tahtis vara jagada kohtuväliselt. Kui ta oleks seda üritanud mõistlikult, siis ta oleks seda juba aasta tagasi ka teinud ja nende abielu lahutatud ja vara jagatud notaris, kuid M pöördus ju kohtusse. Kuivõrd ühisvara maksumusega 55 033 eurot on kostja valduses, on hagejal tekkinud rahaline nõue summas 27 516,50 eurot, mille ta palub kostjalt välja nõuda. Ühtegi tõendit hageja oma väidete kinnituseks ei ole lisanud. 24.08.2015.a. esitas hageja oma nõude tõendamiseks kohtule CC Eksperthinnangu N, Vküla, L vald turuväärtuse kohta seisuga august 2015.a. Aktist nähtub, et elamu ehitusaastaks on 1988, ehitusluba väljaantud 1986.a. Hindamisakti kohaselt on N Tsiviilasi nr 2-15-1598 kinnistul olevate kõigi hoonete (ilma nende alla jääva maata) turuväärtus 29700 eurot (tl. 138-151 I kd). KOSTJA VASTUS HAGIAVALDUSE TÄIENDUSELE (tl.60-118 I
  4. kd)Kostja vaidleb hageja nõuetele vastu ja märgib järgmist: Kinnistu N TALU Vkülas L vallas on M M lahusvara, kuna ta oli alustanud elamu ehitamist enne abielu (maa eraldamine, (lisa nr.1) projekt (lisa nr.2) ja vundament oli valmis enne abielu), materjalid (kogu puitmaterjal, uksed ja aknad olid tellitud ja makstud) oli ostnud enne abielu (lisa nr.3). Nimetatud väite kinnituseks esitame dokumentaalsed tõendid. Maja ehitamiseks sai M M laenu 10 000 rubla, mille eest on ostetud ehitusmaterjal. Elamualune maa on saadud omandisse tagastamise teel 16.augustil 1995.a. KVallavalitsuse korralduse nr.80 alusel õigusvastaselt võõrandatud maana vanaisa A Mlt (lisa nr.4). Kinnistusraamatusse kanti M M N TALU ainuomanikuna 14.Msil 1996.a. (lisa nr.5) 6.12.1999.a. kinkis M M N TALUst 2/3 V ja M Mle, kuna ka nemad oleksid olnud õigustatud subjektid maa tagastamisel (lisa nr.6) ning nii oli eelnevalt kokku lepitud. Et N TALU koosnes tagastamisel neljast eraldi maatükist, siis 19.11.2002 sõlmisid M M, V M ja M M kinnistu jagamise avalduse, millega jagati kinnistu neljaks ning V ja M M kinkisid oma osa 2/3 kinnistu R ja N mõttelist osa M Mle (lisa nr 7). Peale seda müüdi kaks osa N kinnistust ning M M sai selle eest 100 000 krooni, mille ta kasutas veevarustuse panemiseks elamusse. Kõik tehingud tehti notarite juures, kes tunnistasid, et N kinnistu näol on tegemist M M lahusvaraga. Kinnistul N suurusega 2,0 ha, asukohaga V KÜLA L vald Saaremaa katastritunnusega XXXXXXXX, asub elamu, vana elamu koos laudaga ja saun- kelder, samuti puurkaev, kasvuhoone. AÕS § 136 lg.1 kohaselt ulatub kinnisomand maatükiga püsivalt ühendatud ehitisele, seega on M M ainuomand nii elamu, saun kui ka kaev ja kasvuhoone- need ei kuulu ühisvara hulka ning neid ei saa ka jagada. Sõiduauto XXXXX1998 aasta väljalase on saadud kingitusena kostja vennanaiselt M Mlt, kes võib seda tunnistada. Traktor on saadud kingitusena isalt, E Mlt, seda asjaolu võib tunnistada õde M E. Trimmer on saadud tasuta minu endisest töökohast SS, kui kasutuskõlbmatu, ise korda tehtud. Muruniiduk on olemas, väärtusetu, hageja enda poolt ära lõhutud, võib võtta endale. Kasvuhoone on püsivalt maaga ühendatud objekt, ostetud 1989.a. maksis 231 rubla. Puurkaev on kaevatud 10.06.2001 ning maksis 6360 krooni (406,48 eurot) (lisa 8). Segumasin on vana, ostetud 1990.a. paiku, töötab ainult ühte pidi, segu välja ei lase. Hageja on segumasina hinnaks pannud 90 eurot, uued maksavad 200 eurot. Kostja hindab segumasina väärtuseks raua hinna 10 eurot. Puude saagimise saag on samuti üle 20.aasta vana, kostja hindab selle väärtuseks 20 eurot, saag on ostetud 202 rubla eest (12,9 eurot). Akudrell on katki, ei ole kasutatav, väärtusetu. Ketaslõikur (väike) kostja hinnangul 20 eurot. Tikksaag vana kostja hinnangul 20 eurot. Tsiviilasi nr 2-15-1598 Akulaadijat pole olemas. Puude lõhkumise kirves on vene aegne rauast kiil, väärtusetu. Sügavvee pumpa pole olemas. Tavaline pump (mustaveepump) väärtusega 35 eurot. Pioneerpliit ostetud vene ajal maksis 221 rubla, käesoleval ajal üksnes raua hind 5 eurot. Pliit on ühendatud maja külge, tegemist ei ole vallasvaraga. Soojaveeboiler, köögivalamu kapp ja segisti ning pesuruumi valamu, segisti ja duśś on elamule pandud 2002, peale päritud maakinnistute müümist saadud 100 000 krooni eest. Nimetatud asjaolu võib kinnitada V M. Samuti on need kinnisasja lahutamatud osad. Trepp on teha lastud, materjalist, mis oli saadud ema käest kuivast materjalist ning töö maksis 600 krooni. Varikatuse õuetrepile tegime pojaga ise, materjalist mis oli soetatud enne abielu. Varikatus on jäävalt kinnitatud elamu külge. Mesipuud on saadud nii vanaisalt kui ka isalt kinkena ja käesoleval talvel läks 7 elamule lähemat taru välja, mesilasid surid külma kätte, kuna hageja käis neid talvel vaatamas. Meevurr on olemas hinnaga 30 eurot, nõus. Õunapuud ja kirsipuud asuvad jääva ühendusega kinnistul ning pole eraldatavad. Gaasigrilli võitis kostja „Tooma „poest tarbimismängu kaudu ja pole ühisvara. Seega kostja arvates on võimalik lisada ühisvara nimekirjale segumasina 10 eur , puude saagimise sae 20 eur, ketaslõikur 20 eur, tikksaag 20 eur, tavaline pump 35 eur, meevurr 30 eur, Seega on kokku ühisvara 8015 eurot. Hagejale jääb M 1-5 L L vald Saare maakond hinnaga 7000 eurot. Kostja soovib saada vähemsaadud vara arvel kompensatsiooni 2992,50 eurot. Kostja on nõus hagejale andma mistahes vallasvara, tingimusel, et hageja kompenseerib kostjale saadud vara rahas. Oma väidete tõendamiseks on kostja M M esitanud järgmised tõendid: väljavõtted sidumisprojektist (t lk 63-66 kd 1) Leping abi andmise kohta individuaalehitajale (t lk 67-68 kd 1) Ostutśekkide ärakirjad (15 lehel) (t lk 70-83 kd 1) Akt (t lk 84 kd 1) K Vallavalitsuse korraldus nr.80-16.08.1995 (t lk 85 kd 1) Kohtuotsuse koopia (t lk 86 kd 1) Kinnistu kinkeleping (4 lehel) (t lk 87-90 kd 1) Kinnistamisotsus ( t lk 91 kd 1) Kinnistu jagamise avaldus, kinkeleping, müügileping (15 lehel) (t lk 92-106 kd 1) Maaparandusbüroo arve kaevu kaevamise kohta (t lk 107) Korteri M 1-5, L, K vald hindamisakt (tlk 108-118) Seonduvalt hageja poolte kohtule esitatud hindamisaktiga märgib kostja oma kirjalikus seisukohas 22.10.2015.a., et N TALU hoonete alune maa on kostja M M saanud maa tagastamise tulemusena ning sellel maal asusid vana elamu, abihoone, laut, saun ja kelder , millist fakti tõendab ta 1975 aasta ja 1987. aasta kindlustuslehtedega (tl. 166-168 I kd). HAGEJA TÄPSUSTATUD ÜHISVARA NIMEKIRI JA TAOTLUS ÜHISVARA JAGAMISEKs seisuga 27.11.2015.a. (tl.169-171 I kd). Hageja arvates on maja (Niidu kinnistu) juurde kuuluvaks varaks alljärgnev : * Sauna sisetööd (saunaahi, ahjutellis,tsement, laudmaterjal jne. 01.09.1988.a. M kirjalike märkmete kinnitusel) maksumusega 1007 eurot * Puurkaev maksumusega 2000 eurot Tsiviilasi nr 2-15-1598 * Sügavveepump maksumusega 218 eurot * Mustaveepump maksumusega 35 eurot * Pioneerpliit maksumusega 200 eurot * Soojaveeboiler (elektri) maksumusega 60 eurot * Köögivalamu+kapp +segisti maksumusega 60 eurot * Pesuruumi valamu +segisti + dušš maksumusega 60 eurot * Trepp II korrusele osteti 2000 aastal maksumusega 600 eurot * Varikatus õuetrepile soetati 2010 aastal. maksumusega 600 eurot Kokku maksumusega 4 840 eurot Need varad on hageja arvates hõlmatud maja väärtuse hinnanguga Hageja arvates vallasvaraks on : * Auto VV * Traktorivikat+ kartulivõtumasin * Muruniiduk * Trimmer * Kasvuhoone * Segumasin * Puudesaagimissaag * Akutrell * Ketaslõikur * Tikksaag * Akulaadija * Puulõhkumiskirves * Mesipuud 14 tk . * Meevurr * Õunapuud 3 tk maksumusega 3000 eurot maksumusega 300 eurot maksumusega 80 eurot maksumusega 80 eurot maksumusega 400 eurot maksumusega 90 eurot maksumusega 90 eurot maksumusega 40 eurot maksumusega 40 eurot maksumusega 40 eurot maksumusega 33 eurot maksumusega 20 eurot maksumusega 2800 eurot maksumusega 30 eurot maksumusega 60 eurot * Kirsipuud 12 tk, mis S sünnikodust toodud, kuid M sügisel S kiusamise põhimõttel maha saagis maksumusega 240 eurot * Gaasigrill maksumusega 100 eurot Kokku maksumusega 7 443 eurot Seega on hageja arvates ühisvara väärtuseks 29 700 (Niidu majavalduse maksumus ilma maata + 7443 eurot vallavara =36 843 eurot, millest tulenevalt hüvitise suuruseks kujuneb 18 421,50 eurot. Ühtegi täiendavat tõendit juurde lisatud ei ole. KOSTJA VASTUS HAGEJA 27 novembri 2015.a. HAGIAVALDUSE TÄPSUSTUSELE (tl.176-179 I kd). Kostja seisukoht „MAJA N TALU, Vkülas“ mille väärtuseks on hinnatud XXpoolt hageja tellimusel 29 700 eurot” XXpoolt on kostja nõusolekuta hinnatud maja, millest nähtub, et on hinnatud Saaremaal L vallas Vkülas N TALU elamut ja kõrvalhooneid. Et hoonetealune maa on kostjal saadud maa tagastamise tulemusena ning sellel maal asusid vana elamu, abihoone, laut, saun ja kelder on võimalik tuvastada 1975 ja 1987.aasta kindlustushindelehtedelt, missugused kostja esitas 22.10.2015.a. vastuse juurde. Seega on hageja hinnanud ka pärimise teel saadud hooneid- sauna, maakeldrit ja vana taluhoonet, kui ühisvara, mis on ebaõige. Tsiviilasi nr 2-15-1598 Et kostja oli enamuse materjalidest ostnud enne abielu kolhoosist saadud laenu arvelpuitmaterjali, tsemendi, aknad –uksed, eterniit jm., siis ei saa kogu maja maksumus (milles sisalduvad ka päritud abihooned) olla hageja poolt elamu paremustamisel tehtud tööde ja materjalide summa. Hageja kohustus esitama paremustamise kohta ka tõendid, ainsaks nimetatud tõendiks on hageja õe S Ki ütlused. 2. Eraldi on hageja välja toonud rida töid ja riistu, mis on eelmisest nimekirjast välja jäetud, kui maja (kinnistu) juurde kuluv vara. Kõigepealt pole arusaadav hageja mõte, miks ta nimetatud vara loeb kinnistu juurde kuuluvaks, kuna ta ise kohtuistungil võttis omaks, et kinnistu kuulub kostjale lahusvarana. Teiseks on hageja hinnanud neid töid ja vara ikkagi nende hindadega, mille ta on esitanud hagiavalduses ning missugused on kostja ümber lükanud ja tõendanud dokumentaalsete tõenditega 14.05.2015.a. vastuses. Kolmandaks pole arusaadav, mida hageja selle nimekirja osaga mõtleb, kas nimetatud tööd ja vara on tema poolt elamu juures ostetud ja tehtud asjad, mille ta loeks nagu ühisvaraks ja mille eest ta tahaks saada kompensatsiooni. Hageja on esitanud maja (kinnistu) juurde kuuluvate varade loetelu ja omapoolse vallavara loetelu, ning teinud sellest järelduse ühisvara koosseisu kohta. Hageja pole arvestanud, et kostja on juba 15.05.2015 vastuses nimetatud vara nimekirja ümber lükanud ja esitanud ka sellekohased tõendid. Ometigi on ta need uuesti sama hinnaga nimekirja võtnud. Kui hageja on veendunud ( kuigi pole millegagi tõendanud) nimetatud vara hindade osas, siis võtku see vara endale ja hüvitagu kostjale nende väidetav maksumus. II. Hageja pole varanimekirja pannud enda valduses olevaid ühisvarasse kuuluvaid asju. * Korteriomand asukohaga M 1-5 , L L vald Saare maakond maksumusega 7800 eurot; * Televiisor Samsung maksumusega 50 eurot; * Külmkapp Samsung maksumusega 50 eurot; * Pesumasin maksumusega 50 eurot; * Lastetoa sektsioon maksumusega 50 eurot; * Nurgadiivan maksumusega 10 eurot; * Elektripliit 3 auguga (vana) maksumusega 10 eurot; * Küttepuud 5 ruumi maksumusega 160 eurot; * Voodilinad, tekid, padjad, kardinad maksumusega 500 eurot. * Jalgrattad 2 tk. maksumusega 50 eurot * Tolmuimeja, köögitehnika, toidunõud maksumusega 100 eurot Kostja on oma vastusele lisanud ostetud kasvuhoone maksumuse tšeki (kasvuhoone ostetud 24.12.1989.a. summas 328,16 . HAGEJA VEELKORDNE LÕPLIK TÄPSUSTATUD ÜHISVARA NIMEKIRI JA JAGAMISE NÕUE (01.02.2016.a. , tl.193-196 I kd); Hageja täpsustab ühisvara loetelu osas järgmise loetelu: MAJA N TALU, Vkülas, väärtuseks on hinnatud XXpoolt 29 700 eurot, asub kostja valduses; Hageja arvates ühisvara hulka kuuluvaks vallasvaraks on : * Traktorivikat+ kartulivõtumasin maksumusega 300 eurot – kostja valduses * Muruniiduk maksumusega 80 eurot- kostja valduses Tsiviilasi nr 2-15-1598 * Trimmer maksumusega 80 eurot- kostja valduses * Segumasin maksumusega 90 eurot- kostja valduses * Puudesaagimissaag maksumusega 90 eurot- kostja valduses * Akutrell maksumusega 40 eurot- kostja valduses * Ketaslõikur maksumusega 40 eurot- kostja valduses * Tikksaag maksumusega 40 eurot- kostja valduses * Akulaadija maksumusega 33 eurot - kostja valduses * Mesipuud 14 tk . maksumusega 2800 eurot- kostja valduses * Meevurr maksumusega 30 eurot- kostja valduses * Õunapuud 3 tk maksumusega 60 eurot- kostja valduses * Kirsipuud 12 tk, mis S sünnikodust toodud, kuid M sügisel S kiusamise põhimõttel maha saagis maksumusega 240 eurot * Gaasigrill maksumusega 100 eurot- kostja valduses Kokku vallasvara maksumusega 3683 eurot Seega on ühisvara väärtuseks 29 700+ 3683=33 383 eurot, millest tulenevalt hüvitise suuruseks kujuneb 16 691,50 eurot. Hageja on seisukohal, et korteriomand , M 1-5, L, L vald, on hageja lahusvara, sest selle kasutusõigus (ning erastamise eeldus) tekkis enne abielu ja seda pole abielu kestel ühisvara arvelt parendatud. Seetõttu tuleb seda ühisvarana mitte arvestada. Hageja on seisukohal, et tema valduses pole ühisvarana käsitletavat vallasvara. Hageja S M palub välja mõista kostjalt, M Mlt enamsaadud ühisvara eest hüvitis summas 16 691,50 eurot . Taotlusele ei ole lisatud ühtegi tõendit. KOSTJA VASTUS HAGEJA LÕPLIKULE HAGINÕUDELE (tl.196-199 I kd). S M on esitanud 1.veebruaril 2016.a. väidetava kolmanda ühisvara täpsustatud nimekirja. I. 27.novembril 2015.a. esitas hageja teise ühisvara täpsustatud nimekirja, mille erinevus 1.02.2016 esitatud kolmandast nimekirjast on : 1. Nimekirjast on välja jäänud N TALU maja juurde kuuluv vara summas 4840 eurot ning vallasvara nimekirjast on välja jäänud sõiduauto VV maksumusega 3000 eurot ja kasvuhoone maksumusega 300 eurot. 2. Nimekirjas toodud ühisvara hulka kuuluv vallasvara on hageja esitanud endiselt maksumusega, mis on toodud juba 04.mai 2015.a. hageja poolt esitatud esimeses vara nimekirjas ning mille hinnad on kostja korduvalt ümber lükanud ning seda ka dokumentaalselt tõendanud. Kostja on oma viimase, 17.detsembri 2015.a. vastuses, on vaidlustanud hageja poolt kirjeldatud vara väärtused alljärgnevalt: * Traktorivikat+ kartulivõtumasin maksumusega 300 eurot- tõendamata, tegemist on vanarauaga; kartulivõtumasin on toodud Soomest maksis 900 krooni (57 eurot) 10-aastat olnud töös; * Muruniiduk maksumusega 80 eurot- väärtusetu, ei tööta, hageja on ise ära lõhkunud. * Trimmer maksumusega 80 eurot- väärtusetu, saadud SSist tasuta, ise korda tehtud. * Kasvuhoone maksumusega 400 eurot- ülehinnatud, ostetud 1989.a. maksis 231 rubla (lisa 1). * Segumasin maksumusega 90 eurot – ülehinnatud , ostetud 1990.a. paiku, töötab ainult ühte pidi, segu välja ei lase. Hageja on segumasina hinnaks pannud 90 Tsiviilasi nr 2-15-1598 eurot, uued maksavad 130 eurot. Kostja hindab segumasina väärtuseks raua hinna 10 eurot. * Puudesaagimissaag maksumusega 90 eurot- ülehinnatud, samuti üle 20.aasta vana, kostja hindab selle väärtuseks 10 eurot, saag on ostetud 202 rubla eest (12,9 eurot). * Akutrell maksumusega 40 eurot- väärtusetu, kuna on katki; * Ketaslõikur maksumusega 40 eurot - sellist riista ei ole * Tikksaag maksumusega 40 eurot – ülehinnatud, käesoleval ajal max.20 eurot * Akulaadija maksumusega 33 eurot- pole olemas; * Mesipuud 14 tk maksumusega 2800 eurot- saadud vanaisa käest kinkena enne abielu; * Meevurr maksumusega 30 eurot * Õunapuud 3 tk maksumusega 60 eurot- maaga püsivalt ühendatud, pole ühisvara * Kirsipuud 12 tk, mis S sünnikodust toodud,kuid M sügisel S kiusamise põhimõttel maha saagis maksumusega 240 eurot- pole olemas. * Gaasigrill maksumusega 100 eurot- kostja võitis „Tooma „poest tarbimismängu kaudu ja pole ühisvara. Seega tunnistab kostja ühisvarana hageja kolmandast nimekirjast segumasinat väärtusega 10 eurot; puudesaagimissaagi väärtusega 10 eurot; meevurri maskumusega 30 eurotkokku vara 50 eurot. Ülejäänud nimekirjas esitatud vara osas ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit vara väärtuse osas, veelgi enam, ta pole millegagi ümber lükanud ka kostja poolt esitatud tõendeid ühisvara väärtuse kohta. II Kuigi hageja 9.11.2015.a. toimunud istungil võttis omaks, et N TALU kuulub kostja lahusvara hulka ning ta nõuab kostjalt üksnes hageja poolt elamu parendamiseks tehtud kulusid, on hageja kolmandas nimekirjas endiselt positsiooni nr.1 all sees maja – N TALU, Vkülas väärtusega 29 700 eurot. Vastavalt Pärnu Maakohtu 9.11.2015 toimunud eelistungi protokollile pani kohus hagejale järgmise kohustuse: „Kohus määrab hagejale tähtaja 27.11.2015.a. esitama oma selgituse hagiga koos vara nimekirjaga nii tõendid kui lahti kirjutatud oma nõue koos ühisvara hulka kuuluvate esemete maksumusega ja ära näitamisega, ja ühtlasi tuleks ära näidata milliste tõenditega nõus või mittenõus.” Sellest kohustusest hoolimata ei ole hageja esitanud oma vara nimekirja juurde selgitust ega ka tõendeid vara väärtuse kohta, aga samuti pole hageja ära näidanud, millises osas ta pole nõus kostja poolt esitatud tõenditega. Kostja on selgitanud, et hageja poolt esitatud XX N TALU hindamisakt ei ole õige, kuna hinnatud on lisaks M M lahusvarana olevat elamut koos päranduseks saadud kõrvalhoonetega. Et hoonetealune maa on kostjal saadud maa tagastamise tulemusena ning sellel maal asusid vana elamu, abihoone, laut, saun ja kelder on võimalik tuvastada 1975 ja 1987.aasta kindlustushindelehtedelt, missugused kostja esitas 22.10.2015.a. vastuse juurde. Seega on hageja hinnanud ka pärimise teel saadud hooneid- sauna, maakeldrit ja vana taluhoonet, kui ühisvara, mis on ebaõige. III Hageja kolmandas nimekirjas on ta leidnud kostja jaoks ootamatult, et korteriomand asukohaga M 1-5 L L vald on hoopiski hageja lahusvara. Hagiavalduses 30.jaanuaril 2015.a., aga ka 19.novembri 2015.a. kohtuistungil (protokolli lk.2) kus hageja esindaja võtab omaks, et N TALU on kostja lahusvara; tunnistab hageja esindaja ka M korteriomandi ühisvaraks olemise. Seega on kolmandas nimekirjas hageja täiesti uus seisukoht, et korteriomand on S M lahusvara ning selle asjaolu põhjenduseks toob hageja väite, et korteriomandi kasutusõigus (ning erastamise eeldus) tekkis enne abielu. Tsiviilasi nr 2-15-1598 Teatavasti sätestab ühelt poolt

§ 231lg.2 ja 3 poole omaksvõtu väite või asjaolu kohta.

Nimetatud säte kehtestab korra, et omaksvõttu saab tagasi võtta üksnes teise poole nõusolekul või juhul, kui tagasivõttev pool tõendab, et väide asjaolu olemasolu või puudumise kohta, mis omaks võeti, ei vasta tõele ja omaksvõtt oli tingitud sellest ebaõigest ettekujutusest asjaolust. Kostja pole andnud oma nõusolekut tunnistada algselt selgesõnaliselt kinnitatud ühisvara- korteriomand M 1-5 hageja lahusvaraks ning hageja pole tõendanud, et esineks asjaolusid, mis tingisid kogu protsessi jooksul hageja ebaõige omaksvõtu selle korteriomandi varakuuluvuse kohta. Veelgi enam, kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et kinnistusraamatusse kanti S M vaidlusaluse korteriomanikuna 20.09.2000, seega poolte abielu ajal. IV Hageja pole võtnud seisukohta nende vallasasjade kohta, mis on kostja poolt äraviidud tema elukohta M 1-5 L vald. Hageja üksnes nimetab, et tema valduses pole ühisvarana käsitletavat vallasvara. See on vale. Hageja viis kostja nõusolekul N TALUst ära vallasvara, mille kostja on loetlenud 17.detsembri 2015.a. vastuses II osas. * Televiisor Samsung maksumusega 50 eurot; * Külmkapp Samsung maksumusega 50 eurot; * Pesumasin maksumusega 50 eurot; * Lastetoa sektsioon maksumusega 50 eurot; * Nurgadiivan maksumusega 10 eurot; * Elektripliit 3 auguga (vana) maksumusega 10 eurot; * Küttepuud 5 ruumi maksumusega 160 eurot; * Voodilinad, tekid, padjad, kardinad maksumusega 500 eurot. * Jalgrattad 2 tk. maksumusega 50 eurot * Tolmuimeja, köögitehnika, toidunõud maksumusega 100 eurot 12.02.2016.a. esitas kostja oma kohtukõne teesid hagi kohta, mille kohaselt 1.Korteriomand asukohaga M 1-5 L L vald Saare maakond hinnaga 7800 eurot. Korter on hinnatud, pooltel selle üle vaidlust ei ole.

  1. Kinnistu N TALU Vkülas L vallas, mis on M M lahusvara, kuna 2.1 ta oli alustanud elamu ehitamist enne abielu (maa eraldamine16.06.1978 , projekt oli valmis enne ehitusluba 18.12.1986.a. ja vundament oli valmis enne abielu) , materjalid (kogu puitmaterjal, uksed ja aknad olid tellitud ja makstud) oli ostnud enne abielu . Nimetatud väite kinnituseks esitame dokumentaalsed tõendid. Maja ehitamiseks sai M M laenu 10 000 rubla, mille eest on ostetud ehitusmaterjal. Maja sisse on pannud 100 000 krooni lahusvarana olnud maa müügist saadud raha, pärandvara 10 000 USD. 2.2 Elamualune maa on saadud omandisse tagastamise teel 16.augustil 1995.a. Kuressaare Vallavalitsuse korralduse nr.80 alusel õigusvastaselt võõrandatud maana vanaisa A Mlt (lisa nr.4). Kinnistusraamatusse kanti M M N TALU ainuomanikuna 14.Msil 1996.a. (lisa nr.5) 2.3 6.12.1999.a. kinkis M M N TALUst 2/3 V ja M Mle, kuna ka nemad oleksid olnud õigustatud subjektid maa tagastamisel (lisa nr.6) ning nii oli eelnevalt kokku lepitud. Et N TALU koosnes tagastamisel neljast eraldi maatükist, siis 19.11.2002 sõlmisid M M, V M ja M M kinnistu jagamise avalduse, millega jagati kinnistu neljaks ning V ja M M kinkisid oma osa 2/3 kinnistu R ja N mõttelist osa M Mle (lisa nr 7). Peale seda müüdi Tsiviilasi nr 2-15-1598 kaks osa N kinnistust ning M M sai selle eest 100 000 krooni, mille ta kasutas veevarustuse panemiseks elamusse. Kõik tehingud tehti notarite juures, kes tunnistasid, et N kinnistu näol on tegemist M M lahusvaraga. Kinnistul N suurusega 2,0 ha, asukohaga V KÜLA L vald Saaremaa katastritunnusega xxxxxxxxx, asub elamu , vana elamu koos laudaga ja saun- kelder, samuti puurkaev, kasvuhoone. AÕS § 136 lg.1 kohaselt ulatub kinnisomand maatükiga püsivalt ühendatud ehitisele, seega on M M ainuomand nii elamu, saun kui ka kaev ja kasvuhoone ( samuti maal kasvavad viljapuud)- need ei kuulu ühisvara hulka ning neid ei saa ka jagada. 2.4 Hageja on 9.11.2015.a. kohtuistungil võtnud omaks, et N TALU on kostja lahusvara ning ta selle omandusele ei pretendeeri. 2.5 Juhul kui kohus loeb N elamu parendatud ja täiendatud abielu ajal, peaks seda hageja tõendama- seda hageja teinud ei ole.
  2. Muu vara Muu vara koosseisu ja väärtust peab tõendama hageja ja sellele vastuväitma kostja. Kuigi kohus on korduvalt nii kohtumäärustega kui ka istungil protokolliliselt teinud hagejale ettepaneku koostada vara nimekiri ja tõendada vara väärtust, pole hageja seda teinud. Kui pole nimekirja, pole võimalik ka kostjal vastu vaielda. Kostja tegi korduvalt hagejale ettepaneku, et hageja võib muud vara viia ära niipalju kui ta soovib, hageja kasutas ka seda ning viis ära. Kostja taotleb :
  3. Jagada vara, mõistes korteriomandi M 1-5 L L vald Saare maakond hinnaga 7800 eurot S M omandiks,
  4. muu vara väärtusega 974,40 eurot - televiisor Samsung maksumusega 50 eurot ( Sle); - külmkapp Samsung maksumusega 50 eurot(Sle); - pesumasin maksumusega 50 eurot (Mile) - lastetoa sektsioon maksumusega 50 eurot (1/2 kummalegi); - nurgadiivan maksumusega 10 eurot (Mile); - elektripliit 3 auguga (vana) maksumusega 10 eurot (Mile); - küttepuud 5 ruumi maksumusega 160 eurot (Sle); - voodilinad, tekid, padjad, kardinad maksumusega 500 eurot (Sle) - tikksaag maksumusega 20 eurot (Mile); - kasvuhoone maksumusega 231 rubla = 1,5 eurot (Mile) - segumasin maksumusega 10 eurot (Mile) - puudesaagimise saag 12,9 eurot (Mile); - tikksaag 20 eurot (Mile); - meevurr maksumusega 30 eurot (Mile); Kokku vara 7800 + 974,40 = 8774,40 eurot – seega kummalegi poolele 4387,20 eurot.
  5. S Mle jääks ühisvara 7800 + 785 = 8585,00 eurot.
  6. Enamsaadud ühisvara arvel mõista S Mlt M M kasuks rahaline kompensatsioon summas 8585,00 – 4387,20 = 4197,80 eurot. Tsiviilasi nr 2-15-1598 Kohus määras oma
  7. Msi 2016.a. määrusega asjas kirjaliku menetluse andes aega pooltele veel kompromissi sõlmimiseks ja täiendavate selgituste ning dokumentide esitamiseks 01.04.2016.a. Kostja esitas 23.03.2016.a. oma menetluskulude nimekirja. Hageja mingeid täiendavaid selgitusi , tõendeid ega taotluseid ei ole esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära hageja ja kostja, tunnistajad kohtuistungil, leiab, et esitatud hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kostja vastuhagi ühisvara jagamise osas ei ole esitanud.

§ 436

lg1 alusel kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 7

kohaselt on õigusemõistmisel tsiviilasjades pooled ja muud isikud seaduse ja kohtu ees võrdsed. Hagejale S Mle on kohtu poolt antud nii menetlus- kui õigusabi. Hagejat esindas kohtus vandeadvokaat, kohus on selgitanud korduvalt menetlusosalistele ühisvara jagamise asjas tõendamiskoormisega seotut. Kohus on asjas pidanud eel- ja kohtuistungi. Kohus eeltoodust lähtudes poolte nõusolekul lõpplahendi tegemiseks kirjalikku menetlust määrates, leidis, et asja on arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis. Pooltele on antud piisavalt võimalusi oma nõuete ja vastuväidete tõendamiseks, esitamiseks. Kohtu ettepanekud kompromissiks ei ole tulemusi andnud. S M poolt on ühisvara jagamise hagi M M vastu esitatud kohtule alates

  1. juulist 2010 kehtiva perekonnaseaduse (PKS) kehtivuse ajal. PKS § 210 lg 1 ja § 211 järgi tuleb alates selle seaduse jõustumisest esitatud nõude korral jagada abikaasade ühisvara kehtiva seaduse järgi, kuid PKS § 210 lg 2 järgi tuleb ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel lähtuda vara omandamise ajal kehtinud seadusest, st enne
  2. juulit 2010 kehtinud perekonnaseadusest. Käesoleva otsuse tegemisel on lähtutud järgmistest faktilistest asjaoludest: - S ja M M abielu on registreeritud
  3. juulil 1988.a.; - Poolte abielu on lahutatud
  4. jaanuaril 2015.a., otsus jõustus 19.02.2015.a. (tl.4345 I kd); - Hagi ühisvara jagamiseks esitati kohtule 02.02.2015.a. (tl. 2 I kd). Abielu sõlmimise ajal, so. 20.07.1988.a. kehtinud Perekonnaseaduse § 14 järgi loeti abikaasade ühisvaraks abielu kestel omandatud vara. Sama sätte lg2 järgi võis kohus abikaasade ühisvaraks osaliselt või täielikult tunnistada abikaasa lahusvara, mille väärtus on abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusena oluliselt suurenenud. Perekonnaseaduse § 15 alusel loeti poolte lahusvaraks tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abilelu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielu lõppemist. Abielu kestel omandatud isiklikud tarbeesemed on abikaasa lahusvara. Kohus eeltoodust tulenevalt annab hinnangu poolte nimel oleva kinnisvara kuulumise kohta ühisvara hulka või lahusvara hulka: 1) Hageja S M nimel on registreeritud 7363/84400 osa kaasomandist, so. korteriomand M 1-5 Ls vallas., kinnisturegistri uus nr
  5. Kinnistusraamatu kandest nähtub, et S M on korteri omanik alates 20.09.2000.a. (tl.14 I kd). Kohtule on esitatud 1 – toalise korteri M 1 hindamisakt (tl.108-118 I kd). Korteri turuväärtuseks on hindamisepäeva seisuga 06.03.2015.a. hinnatud 7800,00 eurot. Seda summat pooled kogu menetluse vältel kumbki pooltest vaidlustanud. Tsiviilasi nr 2-15-1598 Hageja oma lõppjäreldustes asunud seisukohale, et nimetatud korter M 1-5 L külas tuleb lugeda S M lahusvaraks. Korter tuleb hageja taotluse kohaselt lugeda tema lahusvaraks, kuna selle kasutusõigus (ning erastamise eeldus) tekkis enne poolte abielu sõlmimist. Korteri erastamise õigus tekkis S Ml seoses tema tööga ja korter on erastatud täielikult S M rahalistest vahenditest, kuid omandiõigus korterile vormistati peale abielu sõlmimist M Mga. Korterit ei ole abielu kestel ühisvara arvelt parendatud. Peale lahutust on S M asunud nimetatud korterisse elama ja see korter on tema eluasemeks. . Kohus tuginedes poolte abielu sõlmimise ajal kehtinud Perekonnaseaduse §-le 15 nõustub hageja väidetega selle kohta, et M 1-5 korteri erastamise eeldused tekkisid enne poolte abielu sõlmimist, nii nagu kostja M M nimel oleval N TALUlgi. Kohtul puuduvad alused kahelda hageja väidetes selle kohta, et korteri erastamiseks kasutas ta rahalisi vahendeid, mis ei kuulunud perekonna eelarvesse. Korter erastati kaks aastat peale poolte abielu sõlmimist. Kostja ei ole veenvate tõenditega hageja väiteid ümber lükanud. Kostja ei ole esitanud ka vastuhagi ühisvara jagamiseks. Kostja väited korteri M 1-5 kuulumise kohta ühisvara hulka on paljasõnalised. Kohus eeltoodud kaalutlustel ja poolte abielu sõlmimise ajal kehtinud Perekonnaseaduse § 15 alusel loeb hageja S M lahusvaraks korteri M 1-5 L külas L vallas. 2) Kostja M M nimele on registreeritud hoonestatud kinnistu N TALU Vkülas L vallas, uus registriosa nr. (tl. 150 I kd). Kinnistusregistri väljavõttest nähtub, et K Vallavalitsuse 04.12.1995.a. avalduse alusel on N kinnistu omanikuna sisse kantud 13.03.1996.a. M M. 06.12.1999.a. avalduse alusel on omanikena sissekantud V M, M M ja M M, igaüks 1/3 osas. 19.11.2002 kinnistamisavalduse alusel on kinnistu ainuomanikuna sissekantud ainuomanikuna M M. Hageja S M on tellinud kinnisvara, N kinnistu hindamisakti (tl.138-151 I kd). Aktist nähtub, et kinnistul asuva elamu ehitusaeg on 1988 aasta, ehitusluba on ehitamiseks välja antud 18.12.1986.a. Hinnatud on ka kõrvalhooneid, sauna ja endist taluhoonet. Hindaja on leidnud, et N kinnistul olevate hoonete (ilma nende alla jääva maata) turuväärtus on 29700,00 eurot. Pooled vaidlevad N kinnistu kuulumise üle ühisvara hulka. Hageja S M on menetluse kestel lugenud N kinnistut kord kostja lahusvaraks siis jälle ühisvaraks, kuna abielu kestel on ta panustanud kinnistul olevate hoonete ehitusse ja vara paremustamisse. Oma viimases kirjalikus hagi täpsustuses loeb hageja N kinnistu (elamu ja kõrvalhooned) ühisvara hulka ja palub ühisvara väärtuse määramisel aluseks võtta eksperthinnangus määratud 29700 eurot. Kostja M M vaidleb N kinnistu poolte ühisvarasse lugemisele vastu. M M leiab, et N kinnistu näol on tegemist tema lahusvaraga ja seda järgmistel põhjendustel:
  6. Elamualune maa on saadud omandisse tagastamise teel 16.augustil 1995.a. K Vallavalitsuse korralduse nr.80 alusel õigusvastaselt võõrandatud maana vanaisa A Mlt;
  7. Kinnistusraamatusse kanti M M N TALU ainuomanikuna 14.Msil 1996.a.;
  8. 06.12.1999.a. kinkis M M N TALUst 2/3 V ja M Mle, kuna ka nemad oleksid olnud õigustatud subjektid maa tagastamisel ning nii oli eelnevalt kokku lepitud; Tsiviilasi nr 2-15-1598
  9. Et N TALU koosnes tagastamisel neljast eraldi maatükist, siis 19.11.2002 sõlmisid M M, V M ja M M kinnistu jagamise avalduse, millega jagati kinnistu neljaks ning V ja M M kinkisid oma osa 2/3 kinnistu R ja N mõttelist osa M Mle (lisa nr 7). Peale seda müüdi kaks osa N kinnistust ning M M sai selle eest 100 000 krooni, mille ta kasutas veevarustuse panemiseks elamusse. Kõik tehingud on tehtud notarite juures, kes on tehingute tegemisel lähtunud faktilisest asjaolust, et N kinnistu näol on tegemist M M lahusvaraga. M M on oma väiteid tõendanud dokumentaalsete tõenditega (tl.36-38 I kd; 63-108 I kd). Hageja kostja vastuväiteid ümber lükanud ei ole. Hageja vastuväiteid kostja väidetele N TALU kuulumise kohta tema lahuvara hulka piirduvad hageja enda suusõnaliste selgitustega. Kostja väiteid N TALU kuulumise kohta kostja lahuvara hulka ei ole ümberlükatud ka hageja poolse tunnistaja S K (Hageja õde) ütlustega. Kohus hinnates kohtule esitatud tõendeid nõustub kostja vastuväidetega ja põhjendustega kinnistu N suurusega 2,0 ha, asukohaga V KÜLA L vald Saaremaa katastritunnusega xxxxxxxxxxxxx, millel asub elamu , vana elamu koos laudaga ja saun- kelder, samuti puurkaev, kasvuhoone, kuulumise kohta kostja M Mle lahusvarana. AÕS § 136 lg.1 kohaselt ulatub kinnisomand maatükiga püsivalt ühendatud ehitisele, seega on M M ainuomand nii elamu, saun kui ka kaev ja kasvuhoone- need ei kuulu ühisvara hulka ning neid ei saa ka jagada. Perekonnaseaduse § 15 alusel loeti poolte lahusvaraks tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abilelu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielu lõppemist. Kohus leiab, et M M on kohtule esitatud tõenditega, sh. tunnistajate M M ja V M ütlustega veenvalt tõendanud, et tema nimel olev hoonestatud N kinnistu on saanud tema omandisse enne abiellumist, ning abielu ajal omandiõiguste ümbervormistamise teel saanud lähisugulastelt kingituseks. Perekonnaseaduse § 14 lg2 järgi võis kohus abikaasade ühisvaraks osaliselt või täielikult tunnistada abikaasa lahusvara, mille väärtus on abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusena oluliselt suurenenud. Hageja S M ei ole kohtule esitanud selgelt väljendatud nõuet ja ühtegi tõendit, millest saaks teha järelduse, et abielu ajal oleks N TALU väärtus abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusena oluliselt suurenenud. Kohtule hageja poolt esitatud N TALU turuväärtuse eksperthinnangu akt (tl.138-152 I kd) , seisuga 2015.a., ei lükka ümber kostja väiteid selle kohta, et tegemist on kostja lahusvaraga ega tõenda seda, et N TALU väärtus oleks abikaasade töö või rahaliste väärtuste tulemusena oluliselt suurenenud. Küll nähtub nimetatud aktist, et ehitusluba kinnistul oleva elamu ehitamiseks anti 1986 aastal, ehitus toimus 1988.a. Poolte abielu registreeriti 20.07.1988.a., seega ehituse valmimise aastal ja on tõene kostja väide, et ehituseks kasutati 1987.a. individuaalelamu ehitamiseks võetud laenu, mida pikendati 1988.a. (tl.67-68 I kd.). Kostja M M on esitanud ka hulgaliselt kviitungeid elamu ehituseks soetatud ehitusmaterjali ostmise kohta aastatel 1986-87 (tl.69-83). Kehtiva Perekonnaseaduse (PS) § 25 alusel varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. PS § 27 alusel abikaasade ühisvara hulka ei kuulu kummagi abikaasa lahusvara. Hageja ja kostja lahusvara osa kohta on kohus hinnangu andnud eelpool. PS § 35 p3 alusel varaühisuse varasuhe lõpeb kui poolte abielu lahutatakse. PS § 37 lg1-1 alusel ühisvara koosseis määratakse kindlaks varasuhte lõppemise aja seisuga. Ühisvara Tsiviilasi nr 2-15-1598 jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokkulepitud teisiti. Vastavalt Asjaõigusseadus § -le 77 Kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kaasomandi reaalosadena jagamisel võib kohus, kui reaalosade väärtus ei vasta kaasomanikele kuuluvate mõtteliste osade väärtusele, määrata rahalise tasaarvestuse osade ühtlustamiseks, samuti koormata üksikuid osasid servituudiga teiste osade kasuks. Hageja lõplik ühisvara nimekiri ja ühisvara jagamise soov on kohtule esitatud 01.02.2016.a. nimekirjas (tl.193-196 I kd) , millisest nimekirjast kohus ühisvara jagamise otsuse tegemisel lähtub. Hageja arvates ühisvara hulka kuuluvaks vallasvaraks mille jagamist ta taotleb on : * Traktorivikat+ kartulivõtumasin maksumusega 300 eurot – kostja valduses * Muruniiduk maksumusega 80 eurot- kostja valduses * Trimmer maksumusega 80 eurot- kostja valduses * Segumasin maksumusega 90 eurot- kostja valduses * Puudesaagimissaag maksumusega 90 eurot- kostja valduses * Akutrell maksumusega 40 eurot- kostja valduses * Ketaslõikur maksumusega 40 eurot- kostja valduses * Tikksaag maksumusega 40 eurot- kostja valduses * Akulaadija maksumusega 33 eurot - kostja valduses * Mesipuud 14 tk . maksumusega 2800 eurot- kostja valduses * Meevurr maksumusega 30 eurot- kostja valduses * Õunapuud 3 tk maksumusega 60 eurot- kostja valduses * Kirsipuud 12 tk, mis S sünnikodust toodud, kuid M sügisel S kiusamise põhimõttel maha saagis maksumusega 240 eurot * Gaasigrill maksumusega 100 eurot- kostja valduses Kostja seisukohta ülanimetatud vallaasjade kohta on järgmine: * Traktorivikat+ kartulivõtumasin maksumusega 300 eurot- tõendamata, tegemist on vanarauaga; kartulivõtumasin on toodud Soomest maksis 900 krooni (57 eurot) 10-aastat olnud töös; * Muruniiduk maksumusega 80 eurot- väärtusetu, ei tööta, hageja on ise ära lõhkunud. * Trimmer maksumusega 80 eurot- väärtusetu, saadud SSist tasuta, ise korda tehtud. * Kasvuhoone maksumusega 400 eurot- ülehinnatud, ostetud 1989.a. maksis 231 rubla (lisatud on kasvuhoone ostmise kviitung 29.12.89, maksumus 328,16 krooni (tl.179 I kd). * Segumasin maksumusega 90 eurot – ülehinnatud , ostetud 1990.a. paiku, töötab ainult ühte pidi, segu välja ei lase. Hageja on segumasina hinnaks pannud 90 eurot, uued maksavad 130 eurot. Kostja hindab segumasina väärtuseks raua hinna 10 eurot. Tsiviilasi nr 2-15-1598 * Puudesaagimissaag maksumusega 90 eurot- ülehinnatud, samuti üle 20.aasta vana, kostja hindab selle väärtuseks 10 eurot, saag on ostetud 202 rubla eest (12,9 eurot). * Akutrell maksumusega 40 eurot- väärtusetu, kuna on katki; * Ketaslõikur maksumusega 40 eurot - sellist riista ei ole * Tikksaag maksumusega 40 eurot – ülehinnatud, käesoleval ajal max.20 eurot * Akulaadija maksumusega 33 eurot- pole olemas; * Mesipuud 14 tk maksumusega 2800 eurot- saadud vanaisa käest kinkena enne abielu (tõendina esitatud tunnistajate V ja M M ütlused); * Meevurr maksumusega 30 eurot * Õunapuud 3 tk maksumusega 60 eurot- maaga püsivalt ühendatud, pole ühisvara * Kirsipuud 12 tk, mis S sünnikodust toodud,kuid M sügisel S kiusamise põhimõttel maha saagis maksumusega 240 eurot- pole olemas. * Gaasigrill maksumusega 100 eurot- kostja võitis „Tooma „poest tarbimismängu kaudu ja pole ühisvara. Vastavalt

§ 5

lg 2 on poolel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ning vastaspoole esitatu ümber lükata. Pool määrab ise, milliste tõenditega ta asjaolusid tõendab. Seega saab kohus lähtuda vaid nendest tõenditest, mis on kohtule esitatud. Järgnevalt tuvastab kohus poolte ühisvara koosseisu ning ühisvara koosseisu kuuluvate esemete väärtuse, kui ülalmärgitud kinnisvara välja arvata. Poolte abielu on lahutatud Pärnu Maakohtu 19.01.2015.a. kohtuotsusega, mis jõustus 19.02.2015.a. /I kd tl 9/. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 35 p 3 kohaselt varaühisuse varasuhe lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Eeltoodust lähtuvalt tuleb jagada abikaasade ühisvara, mis pooltel oli olemas seisuga 19.02.2015.a. Hageja ei ole ülalmärgitud vallasvara loetelus esitatud asjade olemasolu ja nende hindade määramise kohta esitanud ühtegi tõendit, mis annab alust järelduseks, et hinnad on määratud oletuslikult. Kostja eitab esitatud loetelust ketaslõikuri, akulaadija olemasolu. Mesipuud 14 tk on kostja väitel saadud kingituseks vanaisa käest enne abielu, millist fakti kinnistasid kohtus ka tunnistajad V M ja M M. Õunapuud on maaga püsivalt ühendatud ja on kinnisasja osa. Kirsipuude olemasolu kostja eitab. Hageja kohustus on tõendada vallasasjade olemasolu ning nende kuulumine poolte ühisvarasse, sest tema on nõude nimetatud asjade jagamiseks esitanud. Eeltoodust tulenevalt, kostja vastuväiteid ja esitatud tõendeid arvestades välistab kohus ühisvarast ketaslõikuri, akulaadija, mesipuud, õunapuud, kirsipuud ja gaasigrilli (kostja on selle võitnud loosiga). Kuna pooled ei ole saanud kokkuleppele ka ühisvarasse kuuluvate esemete hinnas, siis kohus võtab nende hindamisel arvesse poolte määratud hindade aritmeetilise keskmise ja loeb ühisvara koosseisus olevaks järgmise vara järgmiste hindadega: * Traktorivikat+ kartulivõtumasin maksumusega 100,00 eurot, * Muruniiduk maksumusega 40 eurot;. * Trimmer maksumusega 40 eurot; * Kasvuhoone maksumusega 200 eurot * Segumasin maksumusega 45 eurot; * Puudesaagimissaag maksumusega 45 eurot;. * Akutrell maksumusega 20 eurot; * Tikksaag maksumusega 20 eurot; * Meevurr maksumusega 30 eurot Kokku on pooltel ühisvarana vallasvara väärtuses 540,00 eurot. Tsiviilasi nr 2-15-1598 Vastavalt PKS § 37 lg 3 ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades. Eeltoodust tulenevalt on kummalgi poolel õigus summale 270,00 eurot. Kuna loetelus nimetatud vallasvara asub kostja valduses, siis on kostja kohustatud enamsaadud ühisvara arvelt hüvitama hagejale 270,00 eurot. Enamsaadud ühisvara eest tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks hüvitis summas 270,00 eurot. Kuna kostja ei ole seaduses ettenähtud korras vastuhagi ühisvara jagamiseks esitanud, siis lähtub kohus otsuse tegemisel hageja poolt taotletust. Menetluskulude jaotus 33.

§ 173

lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 164

lg 1 sätetel hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Tegemist on hagilise abieluasjaga. Hagi rahuldatakse osaliselt. Seega jäävad menetluskulud neid teinud poole endi kanda. Hageja S Mle on määratud Pärnu Maakohtu 23.02.2015.a. kohtumääruse alusel riigiõigusabi, kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu- ja õigusabi kulud (tl.16-19 I kd). Õigusabitasude ja kuludena on menetluse kestel õigusabi osutanud vandeadvokaat Vahur Krinal taotluste alusel arvestatud tasudeks ja kuludeks kokku 918,62 eurot. Tasutaotlused summadele 518,08 eurot ja 400,54 eurot on esitatud 15.03.2016.a. (tl. 9-11,13-15 II kd). Arvestatud tasudest moodustavad tasud kokku 468,00 ja kulud kokku 450,62 eurot. Kohus loeb esitatud tasutaotlused põhjendatuks ja rahuldab esitatud taotlused.

§ 164alusel jääb ülalmärgitud esindajatasu riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.