) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
§-ga 31 lg 6 Heikki Ojamaa. Poolte vahel on vaidlus selles, kas XXX, osaühingu M, OÜ M ja OÜ L vahel 12.08.2008 sõlmitud käendusleping on kehtiv, kas GMPOÜ-l oli nõudeõigus osaühingu M vastu, kas OÜ L on loovutanud OÜ-le GMP12.08.2008 sõlmitud käenduslepingust tuleneva nõude, mitte aga OÜ L OÜ ja OÜ UVV vahelisest peatööettevõtulepingust tuleneva nõude. Kohus nõustub võlausaldaja seisukohaga, et võlgniku väide, et vaidlusalune käendusleping on sõlmitud OÜ L survel, on paljasõnaline ja põhistamata, samuti ei ole võlgnik esitanud ühtegi tõendit oma väidete kinnitamiseks. Seega puuduvad alused käenduslepingu tühistamiseks. Asjakohane on võlausaldaja positsioon, et on möödunud ka käenduslepingu tühistamise tähtaeg kuna TsÜS § 99 lg 2 sätestab, et tehingu võib tühistada pettuse või eksimuse korral – kuue kuu jooksul, arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest. Võlgnik palus 07.08.2009 tühistada vaidlusalune käendusleping, mis sõlmiti 12.08.2008, s.o. rohkem kui aasta tagasi. Seega on võlgnik minetanud tähtaja käenduslepingu tühistamiseks. Võlausaldaja väitele, et võlgnik oli teadlik, millised kohustused kaasnevad käenduslepingu allkirjastamisega ning milliseid kohustusi võlgnik käenduslepingu allkirjastamisega käendab, võlgnik vastuväiteid ei esitanud. Peatöövõtulepingu allkirjastamise hetkel, mille poolteks olid OÜ L ja OÜ UVV(pankrotis) oli osaühingu M juhatuse liige XXX ka OÜ UVV(pankrotis) juhatuse liige ning oli teadlik ka peatöövõtulepinguga kaasnevate kohustuste sisust ja mahust. Käenduslepingu allkirjastamise hetkel oli osaühingu M OÜ UVV(pankrotis) osanik. Pankrotiavalduse aluseks on Hillar Soosalu, osaühingu M, OÜ M ja OÜ L vahel 12.08.2008 sõlmitud käendusleping, mille p 2 kohaselt vastutab võlgnik OÜ L ja OÜ UVV(pankrotis) vahel 01.11.2005 sõlmitud peatöövõtulepingust tulenevate OÜ UVV(pankrotis) kohustuste täitmise eest. OÜ L ja OÜ UVV(pankrotis) vahel 01.11.2005 sõlmitud peatöövõtulepingust tulenevalt on OÜ L põhinõue OÜ UVV(pankrotis) vastu 23 667 752,35 krooni. 09.02.2009 sõlmisid OÜ L ja GMPOÜ nõudeõiguse loovutamise lepingu, millega OÜ L loovutas võlausaldajale kõik käenduslepingust tulenevad nõuded võlgniku vastu. 27.11.2009 nõude loovutamise lepingust GMPOÜ ja OOO G.I.S vahel ning 23.12.2009 nõude loovutamise lepingust OOO G.I.S ja OÜ FC vahel nähtub, et OÜ FC on omandanud GMPOÜ pankrotiavalduse aluseks oleva peatöövõtulepingust ja käenduslepingust tuleneva nõude. Võlausaldaja põhinõude suurus on 23 667 752,35 krooni. Võlgnik eelmärgitud summat võlausaldajale tasunud ei ole. Pankrotiseaduse (
) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud 5 tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga.
Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul vara maksimaalselt 29 195 214,57 krooni, seda eeldusel, et bilansis kajastatud nõuded ostjate vastu ja ettemaksed summas 8 497 191 krooni on reaalsed ja täies ulatuses ka sissenõutavad. Kohustusi on osaühingul M vähemalt 112 117 083,65 krooni ulatuses. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kuna võlgnikul on olemas vara pankrotimenetluse kuludeks, siis tuleb osaühingu M pankrot välja kuulutada, et pankrotimenetluse käigus anda täpsem hinnang vara tagasinõudmise ja tagasivõitmise võimaluste ning kahju hüvitamise nõuete kohta. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et võlgniku kui üleandja ja Osaühingu CI kui vastuvõtja vahel 20.10.2010 sõlmitud ettevõtte üleandmise leping ja asjaõigusleping (edaspidi üleandmise leping), samuti võlgniku poolt vahetult enne 21.10.2010 kohtumääruse avalikustamist kinnistusosakonnale esitatud avaldus üürilepingu märke kinnistamiseks ja isiklike kasutusõiguste seadmise leping ei vabasta võlgnikku temapoolsete kohustuste täitmisest võlausaldajatele. Tulenevalt VÕS §-st 183 lg 1 enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut, vastutab üleandja võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga. Kohus soostub ajutise halduri esialgse hinnanguga, et arvestades üleandmise lepingu sõlmimise aega ning selle sisu ja tingimusi, samuti üürimärke kandmise ja isiklike kasutusõiguste seadmiste lepingute aega ja sisu, on olnud võlgniku peamiseks eesmärgiks kanda võlgniku vara (eelkõige kinnisvara) üle teisele äriühingule ning sel teel muutes enda varatuks, vabaneda kohustuste täitmisest ning püüda vältida formaalselt pankroti väljakuulutamist võlgniku suhtes, väites seejuures, et kõik kohustused on üle antud vastuvõtjale. Asjakohane on ajutise halduri seisukoht, et üleandmise lepingus kajastatud kinnistute väärtused 100 000 krooni, 60 000 krooni ja 20 000 krooni, samuti tasu ettevõtte üleandmise eest – 2 krooni (hind ei sisalda käibemaksu ja sellele ei lisandu käibemaks) kahjustavad võlgniku ja võlausaldajate huve ja kuuluvad tagasivõitmisele. Põhistatud on ajutise halduri seisukoht, et eelnimetatud tehingute sõlmimine on olnud vastuolus ka hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega ja tegemist on võlgniku pahatahtlikkusega võlausaldajate suhtes. Peale eelnimetatud lepingute ja kõigi nende lisade analüüsimist ja võlgniku juhatuse selgituste saamist saab võtta ka lõpliku seisukoha, kas nimetatud tehingute sõlmisega on võlgniku juhatuse poolt toime pandud raske juhtimisviga või kuritegu. Ajutise halduri seisukohale, et majandusraskused ja pankrotimenetluse algatamise vajalikkus oli ilmne 2009. majandusaasta esimeses kvartalis, kui ei suudetud täita laenulepingutest nr XXXja nr XXXtulenevaid kohustusi, mis muutusid sissenõutavaks 01.11.2008, võlgnik vastuväiteid ei esitanud. Seega on võlgnik jätnud täitmata ÄS § 180 lg 51 tuleneva kohustuse, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. 6 Kohus leiab, et kuna osaühingu M olemasoleva vara reaalne väärtus ei kata sissenõutavaks muutunud kohustusi ja võlgnik ei suuda täita kõigi võlausaldajate nõudeid, siis nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kohus leiab, et OÜ FCnõue osaühingu M vastu on pankrotiseaduse mõttes selge. Võlgnik on minetanud õiguse käenduslepingu tühistamiseks tähtaja möödumise tõttu. Samuti on võlgniku vastuväited paljasõnalised ja tõendamata. Tulenevalt eelnevast ning asjaolust, et osaühingul M on olemas vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks leiab kohus, et osaühingu M pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste ja juhatuse tegevuse kohta.
lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et kooskõlas
§-dega 90 ja 19 lg 1 on vannet kohustatud andma võlgniku juhatuse liige XXX(isikukood XXX).
lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Kohus leiab, et võlgniku juhatuse liige XXXon kohustatud hiljemalt 19.11.2010 haldurile üle andma osaühingu M vara ning raamatupidamisdokumendid. Kooskõlas
§-dega 89 lg 1 p 1 ja 3, 90 ja 19 lg 1 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel XXXtrahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.
kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.
lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud
§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 27 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 32 400 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 1 200 krooni. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlausaldaja ja võlgnik ei ole ajutise halduri tasu suurusele vastuväiteid esitanud.
lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 32 400 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks, välja mõista võlgnikult, osaühingult M. OÜ Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi tasus 12.10.2010 võlausaldaja eest
alusel 7 kohtu tagatiste kontole ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 35 000 krooni. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kohus kuulutab osaühingu M pankroti välja ning ajutise halduri tasu on võimalik katta pankrotivara arvelt, tuleb OÜ-le Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi tagastada tagatiste kontole tasutud 35 000 krooni. Viivi Villemson 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.