3-15-3169/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 08.07.2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-3169 Haldusasi A.N.i kaebus Menetlustoiming Menetlusabi taotluse lahendamine, kaebuse tagastamine. RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.
2. Jätta menetlusabi taotlus riigilõivu vabastamiseks läbi vaatamata. Edasikaebamise kord tasumisest Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Halduskohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. A.N.ile kuulub korteriomand asukohaga Xxxxxxxxxx, Tallinn.
4. 21.12.2015 pöördus A.N. kaebusega halduskohtusse esitades järgnevad nõuded: − 15.01.1998 väljastatud kasutusloa nr 416 tühisuse tuvastamine; − 22.12.2000 väljastatud kasutusloa nr 1077 tühisuse tuvastamine; − 05.10.2004 väljastatud kasutusloa nr 3296 tühisuse tuvastamine; − Hüvitada tekkinud ja lisanduv kahju; − Heastamisnõue.
5. Tallinna Halduskohus jättis 16.02.2016 määrusega kaebuse käiguta ning selgitas kaebajale kaebetähtaegu (määruse punkt 3), tühisuse aluste puudumist (määruse punt 4), kohtusse pöördumise aluseid (määruse punkt 5), halduskohtule esitatavaid taotlusi (määruse punkt 6), liitkaebuse esitamise võimalikkust (määruse punkt 7), kahjunõude esitamise aluseid (määruse punkt 8) ning heastamisnõude olemust (määruse punkt 9). Lisaks selgitas kohus nõudeid menetlusabi taotlusele ning tõi välja võimaluse riigi õigusabi taotlemiseks.
6. 15.03.2016 saabus kohtule A.N.i menetlusabi taotlus ja 31.03.2016 uus taotlus, millega ta palus eelneva asendada. Menetlusabi taotluse punktis 2.
7. – avaldused ja taotlused, mida soovitakse kohtumenetluses esitada on kaebaja märkinud järgmised nõuded: 1 − Hüvitada varaline ja mittevaraline kahju seoses ebamõistlikult pika haldusmenetluse läbiviimisega Tallinna linna poolt; − Kohustada Tallinna linna viima läbi haldusmenetlus hiljemalt 05.12.2016 selliselt, et taastatakse ehituseelne olukord Xxxxxxxxxx, Tallinn, asuvas ehitises; − Hüvitada varaline ja mittevaraline kahju seoses ebamõistlikult pika haldusmenetluse läbiviimisega Päästeameti poolt; − Kohustada Päästeametit tunnistama Xxxxxxxxxx, Tallinn, asuv ehitis ümberehituste tõttu oluliselt piiratud evakuatsioonivõimaluste tõttu ohtlikuks; − Kohustada Päästeametit viima läbi haldusmenetlus hiljemalt 01.10.2016 selliselt, et kohustatakse taastama Xxxxxxxxxx, Tallinn, ehitises projektikohane seisukord seoses evakuatsioonivõimalustega hiljemalt 02.01.
9. 19.04.2016 pöördus kohus Päästeameti ja Tallinna linna poole, et selgitada välja, mis võiks olla kaebuse ese ning kaebaja võimalikud nõuded.
10. Päästeamet ja Tallinna linn vastasid kohtule 29.04.
12. Halduskohtu 05.05.2016 määrusega jäeti A.N.i kaebus teistkordselt käiguta ning paluti kaebajal täiendavalt kaebust selgitada ning nõudeid täpsustada.
13. 25.05.2016 edastas kaebaja vastused kohtu küsimustele. KOHTU SEISUKOHT
14. Vaatamata kaebuse korduvale käiguta jätmisele ei vasta kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 37-39 nõuetele ning selles esitatud nõuded on kas eesmärgipäratud, esitatud kaebeõigust omamata või valele kohtule. Olukorras, kus Päästeamet ja Tallinna linn püüavad järelevalvemenetluste kaudu olukorrale lahendust leida, ei saa kohus kohustada haldusorganeid juba algatatud järelevalvemenetlusi uuesti alustama või teha ettekirjutust järelevalvemenetluse lõpptulemuse osas. Arvestades kaebaja pöördumiste rohkust ja ebaselgust võib pidada mõistlikuks, et haldusorganitel kulub kaebaja tõstatatud probleemide lahendamiseks tavapärasest rohkem aega. Päästeameti tegevus
15. Kohus jääb 05.05.2016 määruse põhjendava osa punktis 12.2 esitatud seisukohale, mille kohaselt oleks HKMS nõuete regulatsiooniga kooskõlas kaebaja nõue, mille eesmärgiks oleks tuvastada Päästeameti viivitus kaebaja 22.10.2015 taotluse alusel algatatud menetluse läbiviimisel ning kohustada Päästeametit läbi viima haldusmenetluse mõistliku aja jooksul. Samas oleks käesolevaks hetkeks asjas esitatud materjalide põhjal eelviidatud nõue ilmselgelt ennatlik ning seetõttu oleks ka selle menetlemine eesmärgipäratu ning vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega.
16. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kaebaja on korduvalt pöördunud Päästeameti poole ning Päästeamet on Xxxxxxxxxx asuvas kortermajas viinud läbi vajalikku järelevalvemenetlust ning teinud korteriühistule ka kaebaja
17. aasta märtsis ja aprillis tehtud taotluste alusel 14.10.2013 ettekirjutuse 7.2-6.1/1278-1 (tlk 73-74). Samuti on Päästeamet teostanud ettekirjutuse täitmise üle järelkontrolli. Kaebaja esitas 22.10.2015 Päästeametile teistkordse taotluse, et evakuatsiooniteed ei vasta nõuetele ning ka selles osas alustati 13.11.2015 menetlust ning mille osas menetlus alles käib. Seda on 2 kinnitanud kaebajale ka Päästeamet 24.05.2016 (tlk 229 pöördel). Eelviidatud 24.05.2016 kirjas selgitas Päästeamet kaebajale, et on teadlik ehitises tehtud ümberehitustest, kuid olukorra seadustamiseks on Tallinna Linnaplaneerimise Amet teinud 17.11.2015 ettekirjutuse ning kõiki ümberehitusega seotud asjaolusid saab Päästeamet menetleda pärast seda, kui korteriühistu on 17.11.2015 ettekirjutuse täinud ning on selge, millised projektimuudatused Xxxxxxxxxx hoones tehakse. Kaebaja eesmärk konkreetse sisuga ettekirjutuse saamiseks ei ole kohtus saavutatav, kuna isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette ulatusliku kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks (v.t Riigikohtu 23.10.2013 määrus 3-3-1-29-13). Isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda, võib aga nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve. Kaebaja väited, et Päästeamet ei ole järelevalvemenetlust Xxxxxxxxxx kortermajas läbi viinud on ümber lükatavad menetluses kogutud tõenditega. Et nende lõpptulem ei ole olnud kaebajale meeltmööda, ei tähenda, et järelevalvemenetlust ei ole läbi viidud või et see oleks olnud õigusvastane. Päästeameti 14.10.2013 ettekirjutust ei ole vaidlustatud ning see on kehtiv.
18. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on kaebaja 22.10.2015 taotluse alusel Päästeamet järelevalvemenetluse algatanud (Päästeameti 27.04.2016 vastus; tlk 69 pöördel), mistõttu ei nähtu kohtule, et kaebaja subjektiivseid õigusi järelevalvemenetluse läbiviimisel oleks rikutud. Et järelevalvemenetluse läbiviimine on aeganõudev ning praeguseks ajaks ei ole järelevalvemenetlus lõpule jõudnud, ei anna alust kohtule haldusorgani tegevusse sekkuda. Halduskohtumenetluse ülesanne on eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel (HKMS 2 lg 1). Seda, millised toimingud järelevalvemenetluses teha tuleb, saab otsustada haldusorgan menetluse käigus. Kohus ei saa neid ette kirjutada, kuna kohus ei vii ise järelevalvemenetlust läbi (võimude lahususe põhimõte). Kui järelevalvemenetlus on lõppenud, saab kohus kontrollida selle lõpptulemuse ja vajadusel ka menetlusliku poole õiguspärasust. Teisisõnu, kohtumenetluses toimub halduse tegevuse järelkontroll. Praegusel juhul ei nähtu kohtule, et Päästeamet oleks õigusvastaselt järelevalvemenetluse läbiviimisel viivitanud. Et kaebajal on Päästeametile kõrgendatud ootused, s.h ennetustegevuse läbiviimisel, siis ei too see kaasa haldusorgani tegevuse õigusvastasust ning kaebuse menetlemist.
19. Kohus märgib, et Päästeamet on kaebajale selgitanud 22.10.2015 taotluse alusel algatatud järelevalvemenetluse viibimise põhjuseid (tlk 229 pöördel) ning kohtu hinnangul ei ole tegemist meelevaldsete, otsitud või õigusvastaste põhjendustega. Tuleohutusjärelevalve eesmärk on muu hulgas tuvastada kinnisasjades vastavus tuleohutusnõuetele. On ilmne, et kui ehitises on teostatud ebaseaduslikke ehitustöid ning ehitise omadused võivad muutuda, siis tuleb tuleohutusalaste nõuete kontroll teostada lõplikule olukorrale. Situatsioonis, kus korteriühistule on tehtud ettekirjutus uue ehitusprojekti esitamiseks ei ole eesmärgipärane hinnata tuleohutusnõuete täitmist enne projekti esitamist. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et Päästeamet oleks tuvastanud Xxxxxxxxxx korterelamus olukorra, mis välistaks selle kasutamise ning selles elamise.
20. Kohus jääb varem välja toodud seisukohale, et kaebaja
21. aasta märtsis ja aprillis esitatud taotluste alusel viis Päästeamet Xxxxxxxxxx korterelamus läbi järelevalvemenetluse, mis päädis 14.10.2013 ettekirjutuse nr 7.2-6.1/1278-1 (tlk 73-74) tegemisega. Vaidlust ei ole, et sel ajal olid ümberehitustööd juba suuresti teostatud ning Päästeamet ei tuvastanud, et ehitis oleks 3 tuleohutusaspektist elamiskõlbmatu. Seega ei ole praegusel juhul tegemist eriolukorraga, mis vajaks kiiret sekkumist ning mis välistaks tavapärase haldusmenetluse läbiviimise ja nõuaks kohtu vältimatut sekkumist.
22. Kohtu arvates on kaebaja subjektiivsed õigused kaitstavad praegusel juhul Päästeameti läbiviidavas järelevalvemenetluses, mille mõistlik menetlusaeg ei ole möödunud ning kaebajal on võimalik vaidlustada Päästeameti järelevalvemenetluse lõpptulemust. Tallinna linna tegevus
23. Kohtule esitatud materjalidest ning ehitusregistrist nähtub, et Tallinna linn on korteriühistule Xxxxxxxxxx teinud kaks ettekirjutust (17.11.2015 ettekirjutus nr 1512899/00340 ja 30.03.2016 ettekirjutus 1612899/00055; tlk 132-133 pöördel; tlk 151 ja 155, s.h pöördel), mille eesmärgiks on, et Korteriühistu Xxxxxxxxxx esitaks Tallinna linnale ehitustööde tegemise kohta nõutava ehitusprojekti. Ehitusprojekti esitamise tähtpäev oli mõlema ettekirjutuse kohaselt 31.05.
24. On ilmselge, et Tallinna linn on Xxxxxxxxxx kortermajas toimunud ebaseaduslikku ehitustegevust menetlenud. Tallinna linna vastusest nähtub, et 17.11.2015 on Tallinna Linnaplaneerimise Amet teinud ettekirjutuse nr 1512899/00340, mille kohaselt tuleb hiljemalt 31.05.2016 esitada Ametile ehitusprojekt elamu peasissepääsu fassaadi täiendava ukseava, otsaseinas oleva ukseava sulgemise ning varikatuse ehitamise kohta. Seega on Tallinna linn ehitusjärelevalve menetluse läbi viinud ning see lõppes 17.11.2015 ettekirjutusega. Lisaks 17.11.2015 ettekirjutusele on Tallinna linn teinud ettekirjutuse ka 30.03.2016, mille täitmise tähtpäev saabus samuti 31.05.
25. Edasi saab järgneda ettekirjutuse täitmise tähtpäeva saabumisel ja ettekirjutuse täitmata jätmisel haldustäitemenetlus (sunniraha määramine ja rakendamine). Samuti saab haldusorgan teha temale esitatava ehitusprojekti alusel järgneva otsustuse, kas ehitise seadustamiseks vastavate lubade väljaandmise või muutmisega (mis on eraldiseisvalt vaidlustatavad) või uue ettekirjutuse tegemiseks, kui projekti ja valminud ehitise põhjal saab väita selle ohtlikkust, vm olulisi puudusi. Kohus ei saa seega kohustada Tallinna linna lõpetama menetlust, mis on juba lõppenud.
26. Tallinna linna vastusest nähtub, et 18.04.2016 pöördus kaebaja uuesti Tallinna linna poole nii teabenõudega kui ka Xxxxxxxxxx soklikorrusel paikvaatluse teostamise nõudega. Vastustaja menetleja Mari Viilop tegi soklikorruse paikvaatluse 22.04.2016, kuid selle kohta ei ole akti vormistada jõutud ning menetlus on pooleli. Kohus märgib, et 18.04.2016 taotluse alusel menetluse alustamisest on tänaseks möödunud vähem kui kuu. Ehitusseadustiku § 130–132 ja korrakaitseseadus ei reguleeri n-ö ehitusjärelevalve läbiviimise aega, mistõttu tuleb see läbi viia mõistliku aja jooksul (haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 5 lg 2).
27. Arvestades kohtule teatavaks saanud asjaolusid on ilmne, et kaebaja peaks pöörduma Tallinna linna poole, et selgitada välja ettekirjutuse täitmine ning asjade edasine käik. Seejuures peab kaebaja arvestama, et ei tema ega ka kohus ei saa Tallinna linnale ette kirjutada, milline peab olema läbiviidava järelevalvemenetluse lõpptulemus. Kohtu hinnangul ei ole 18.04.2016 taotluse alusel toimuva menetluse mõistlik aeg möödunud ning kohustamisnõue on ilmselgelt ennatlik ning kaebajal on võimalik oma õigusi kaitsta haldusmenetluses kooskõlas RVastS § 6 lg-tega 1 ja
28. 4 Samuti on kaebajal võimalik ettekirjutuse osas pöörduda Tallinna linna poole ning nõuda ettekirjutuste täitmist ning haldusmenetluse jätkamist. Seega peaks kaebaja ära ootama ka Tallinna linna poolt läbiviidava ehitusjärelevalve menetluse lõpptulemuse ning vajadusel seda vaidlustama. Praegusel juhul on kaebus ilmselgelt ennatlik. 30.03.2016 ettekirjutuse vaidlustamine
29. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebuse esitada oma subjektiivsete õiguse kaitseks. Ettekirjutuse 1612899/00055 tühistamiseks puudub aga kaebajal kaebeõigus, kuivõrd ettekirjutuse eesmärgiks ongi püüd lahendada kaebaja tõstatad probleeme ning ettekirjutusega ei tekitata kaebajale kohustusi ega piirata kaebaja õigusi. Ettekirjutus on suunatud ebaseadusliku ehitamise likvideerimisele ning tekkinud olukorra lahendamisele. Ettekirjutus adressaadiks on Korteriühistu Xxxxxxxxxx, mille liikmeks küll kaebaja on, kuid kohtu hinnangul ei anna see kaebajale õigust ettekirjutuse vaidlustamiseks. Seega tuleb kaebaja nõue 30.03.2016 ettekirjutuse tühistamiseks tagastada HKMS § 121 lg 2 p-i 1 alusel. Kaebaja kahju hüvitamise nõuded
30. Kohus jääb 05.05.2016 kohtumääruse põhjendava osa punktides 13 ja 14 toodud seisukohtadele ning kaebaja esitatud seisukohad ei väära kohtu järeldust, et kaebaja taotletav varaline ja mittevaraline kahju on tsiviilõigusliku iseloomuga ja need tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p-i 1 alusel. Kohus ei pea põhjendatuks korrata 05.05.2016 kohtumääruse põhjendava osa punktides 13 ja 14 toodud seisukohti, kuid märgib, et kohtute pädevuse piiritlemisel on otsustavaks vaidlusaluse õigussuhte iseloom (vt Riigikohtu 24.03.2015 määrus asjas nr 3-3-4-1-15, punkt 7 ja selles viidatud lahend). Kaebaja väidetest nähtuvalt on kaebajale tekitatud kahju ebaseadusliku ehitustegevusega, s.t kaebaja väidetav kahju tuleks hüvitada isikul, kes ebaseaduslikult ehitas ning kaebajale kahju tekitas. Et Päästeamet ja Tallinna linn on ebaseaduslikku ehitustegevust menetlenud, ei muuda kaebajale tekitatud kahju avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahjuks. Kohus on seisukohal, et kaebaja väidetud alustel ei ole kahju hüvitamise nõuded käsitatavad avalikõiguslikus suhtes tekkinud kahjuna, vaid tegemist on eraõiguslikus suhtes tekkinud kahjuga, mida kaebaja saab hageda kohase isiku vastu maakohtule nõuet esitades.
31. Mis puudutab aga kaebaja väiteid varalise ja mittevaralise kahju tekkimisest seoses pika menetlusajaga, siis ei ole kaebaja täpsustanud, millist RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud õigushüve rikutud on või milles kaebajale tekitatud varaline kahju seisneb. Kohus märgib, et kaebusest ei nähtu, et haldusorganite tegevuse tõttu oleks alandatud kaebaja väärikust, kahjustatud tervist, võetud vabadus, rikutud kodu või eraelu puutumatust või rikutud sõnumi saladust või teotatud kaebaja au või hea nime. Seoses pika menetlusajaga ning sellest tuleneva väidetava mittevaralise kahju hüvitamise nõuded Päästeameti ja Tallinna linna vastu tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p-2 alusel, kuna kaebus on eesmärgipäratu. Et kaebaja on endale loonud ettekujutuse kortermajas elamise ohtlikkusest, ei saa see olla kaebajale kahju tekkimise aluseks. Kohus märgib, et isegi kui möönda, et haldusorganid oleks pidanud viima järelevalvemenetlusi läbi kiirendatud korras, siis isegi ettekirjutuste tegemine ei oleks toonud kaasa kaebaja väidetava ohtliku olukorra paranemist, kuna ehitustöid kortermajas saab ette võtta üksnes korteriühistu ja majas elavad korteriomanikud. 5 Kohus selgitas kaebajale, 05.05.2016 kohtumääruse põhjendava osa punktis 13.1, et on paratamatu, et suhtlemine haldusorganiga toob isikule kaasa teatavad mõistlikud kulud (s.h ajakulu), kuid seda ei saa pidada varaliseks kahjuks. Lisaks tõi kohus 05.05.2016 määruses välja, et kuigi Tallinna linna tegevuses võib leida
32. aastal viivituse, siis ei ole kohtule äratuntav, et kaebajale oleks sellega tekkinud mittevaralist kahju, mida tuleks rahaliselt hüvitada. Kaebaja ei ole ka ise täpsustanud, milles väidetav kahju seisneda võiks. Kasutuslubade vaidlustamine
33. Kohus selgitas kaebajale 05.05.2016 määruse põhjendava osa punktis 11, et 15.01.1998 kasutusloa nr 416, 22.12.2000 kasutusloa nr 1077 ja 05.10.2004 kasutuloa nr 3269 vaidlustamisega seonduvat ning andis kaebajale võimaluse selles osas kaebuse täpsustamiseks. Kohus jääb 05.05.2016 kohtumääruse punktis 11 toodu juurde ning kuna kaebaja selles osas kaebust ei täpsustanud, siis tagastab kohus eelviidatud kasutuslubadega seotud nõuded HKMS § 121 lg 1 p-i 2 alusel.
34. Kohus märgib, et kasutuslubade vaidlustamisega seotud nõuete osas on ületatud nii 3- kui ka 10aastane kaebetähtaeg (kehtiv HKMS § 46 lg 4 ning kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS § 9 lg 4) ning kohtule ei nähtu asjaolusid, mis võiks olla käsitatavad kohtusse pöördumise objektiivse takistusena. Seega ei riku kasutuslubadega seotud nõuete tagastamine kaebaja õigusi. Muud menetluslikud küsimused
35. HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
36. Kaebaja on taotlenud riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist. Kuna kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult, jätab kohus sisuliselt läbi vaatamata ka kaebaja menetlusabi taotluse, sest vajadus selle lahendamiseks kaebuse tagastamise korral puudub. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann 6