← Eesti

3-16-849/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Otsuse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-849 Haldusasi AS Saaremaa Laevakompanii kae

) § 19 lg 1 p 2, § 20 lg 1, § 21 lg 1 ja RHS § 19 lg 1 alusel.

§ 19

lg 1 p 2 annab parvlaevaliikluses sõitjateveol kaugliinil liiniveo korraldamise pädevuse vastustajale.

§ 208

(17)3-16-849 reguleerib avaliku teenindamise lepingut ja § 21 sellise lepingu sõlmimise korda.

§ 21lg 1 kohustab pädevat asutust valima vedaja RHS-st lähtudes.

  1. Kuna parvlaeva veoteenused on nimetatud Euroopa Ühenduste komisjoni 28.11.2007 määruse nr 213/20081 VII lisas (CPV viitenumber 60610000-7), on tegemist teenuste hankimisega, mille korral ei ole hankija kohustatud RHS § 19 lg 1 järgi hankemenetlust korraldama. RHS § 19 lg-st 3 nähtuvalt järgib hankija lihtsustatud korras tellitavate teenuste tellimisel RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise põhimõtteid ning sõlmib hankelepingu kirjalikus vormis (RHS § 5). Kuna HL eeldatavaks maksumuseks HD p 6.4 järgi on 850 000 eurot, tuli vastustajal RHS § 19 lg 4 järgi HL sõlmimise soovist teatada oma veebilehel või registri veebilehel ning tuleb RHS § 19 lg 6 järgi pärast HL sõlmimist esitada riigihanke aruanne ja aruande lisa. Kuna HL eeldatav maksumus ületab ka rahvusvahelist piirmäära (209 000 eurot2), on vastustaja kohustatud järgima ka RHS §-s 33 sätestatud tehnilise kirjelduse koostamise reegleid. Muud RHS-s kehtestatud hankemenetluse reeglid ei ole vastustajale selle teenuse tellimisel RHS järgi kohustuslikud. HL tähtaeg
  2. HD p-d 1 (viimane lõik), 2.8, 5.4.2, HD lisa 4 p 7, HL p-d 1.1 ja 10.1 on sõnastatud järgmiselt: HD p 1 (viimane lõik) “Vedaja leitakse läbi lihtsustatud korras tellitava teenuse hanke, arvestades käesolevas hankedokumendis ja selle lisades (edaspidi hankedokumendid) esitatud tingimusi ja tähtaegu. Eduka pakkumuse esitanud pakkujaga sõlmitakse avaliku teenindamise leping (edaspidi Leping) veoteenuse osutamiseks Sõru-Triigi parvlaevaliinil alates 01.10.2016 kuni Veeteede Ameti poolt ehitatava uue reisiparvlaeva „Soela“ liinilesaabumiseni, mille orienteeruv tähtaeg on 01.05.
  3. Avaliku teenindamise leping on haldusleping.” HD p 2.8 “Lepingu täitmise tähtaeg: avaliku liiniveo teostamise tähtaeg on alates 01.10.2016 kuni Veeteede Ameti poolt tellitud uue reisiparvlaeva „Soela“ liinilesaabumiseni. Reisiparvlaeva „Soela“ orienteeruv liinilesaabumise aeg on 01.05.2017, kuid olenevalt tegelikust valmimise tähtajast võib reisiparvlaev „Soela“ liinile saabuda ka nimetatud tähtajast varem või hiljem.” HD p 5.4.2 “Pakkuja esitab tõendi, et ta omab või tal on võimalik kasutada alates 01.10.2016 kuni Lepingu lõppemiseni Lisas 2 sätestatud nõuetele vastavat reisiparvlaeva (väljavõte laevakinnistusraamatust või prahileping või muu asjakohane dokument). Pakkujal tuleb esitada kirjalik kinnitus reisiparvlaeva või selle kasutusõiguse omamise kohta hankedokumendi Lisas 4 toodud esildise vormil.” HD lisa 4 p 7 “Kinnitame, et oleme nõus ja võimelised jätkama hanke esemeks olevate teenuste osutamist juhul, kui uus reisiparvlaev „Soela“ ei saabu tähtajaks 01.05.2017 liinile, ka pärast antud tähtpäeva kuni reisiparvlaeva „Soela“ tegeliku liinilesaabumiseni.” HL p 1.1 “Käesoleva Lepingu objektiks on veoteenuse tellimine Tellija poolt ja veoteenuse osutamine Vedaja poolt avalikul liiniveol parvlaevaga Sõru-Triigi parvlaevaliinil ajavahemikus 01.10.2016.a. kuni reisiparvlaeva „Soela“ liinilesaabumiseni (orienteeruvalt 01.05.2017) ühistranspordiseaduses, halduskoostöö seaduses, haldusmenetluse seaduses, muudes Euroopa Ühenduste komisjoni 28.11.2007 määrus nr 213/2008, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2195/2002 ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ riigihankemenetluste kohta seoses CPV läbivaatamisega. 2 https://riigihanked.riik.ee/lr1/web/guest/riigihanke-piirmaarad-ja-tahtajad. 1 9

(17)3-16-849 õigusaktides ning Lepingus sätestatud tingimustel ja korras. Leping sõlmitakse ühistranspordiseaduse § 20 lõike 1 alusel ja riigihangete seaduse § 19 kohaselt läbiviidud lihtsustatud korras tellitava teenuse tellimise tulemusena ning vastavuses hankedokumentidega ning Vedaja edukaks tunnistatud pakkumusega.” HL p 10.1 “Käesolev Leping jõustub selle allakirjutamisest Poolte poolt (Lepingu järgne teenuse osutamine algab 01.10.2016) ning kehtib kuni Veeteede Ameti poolt ehitatava uue parvlaeva „Soela“ liinilesaabumiseni, mille orienteeruv aeg on 01.05.2017. Juhul kui uus parvlaev „Soela“ ei saabu tähtajaks 01.05.2017 liinile, kehtib Leping ka pärast ettenähtud perioodi ja kuni parvlaeva „Soela“ tegeliku liinilesaabumiseni. Lepingu kehtivuse pikenemise korral on Tellija kohustatud Vedajat lepingu lõppemisest vähemalt üks
(1)kuu ette teatama.”
  1. Kohus nõustub VAKO-ga, et viidatud HD ja HL punktid ei ole õigusvastased. Vastustaja soovib sõlmida tähtajalise lepingu, mille tähtaeg on kindlaks määratud kindlalt saabuva sündmusega – parvlaeva “Soela” liinilesaabumisega. Selline tähtaja määramine on kooskõlas TsÜS § 134 lg-ga 2 ja on põhjendatud. Tegemist on arusaadava, läbipaistva ja kontrollitava tingimusega. Vastustaja on välja toonud ka parvlaeva “Soela” liinilesaabumise orienteeruva aja, seega on pakkujatel võimalik oma pakkumuses viidatud ajaga arvestada. Vastustaja kinnitusel järgib laevaehitus hetkel tootmisplaani ning suurt hilinemist või liiga varast valmimist ette näha ei ole. Vastustaja on lubanud vedajat laevaehituse ajakavaga kursis hoida, seega on pakkujal võimalik ka lepingu täitmise ajal oma tegevusi ümber planeerida. HL p 10.1 järgi kohustub hankija lepingu kehtivuse pikenemise korral vedajat lepingu lõppemisest vähemalt 1 kuu ette teatama. HL p 11.2 järgi kohustub hankija parvlaeva “Soela” varasema valmimise korral vedajat lepingu ennetähtaegsest ülesütlemisest vähemalt 1 kuu ette teatama. Seega ei lõpe leping vedajaga ootamatult ja talle tagatakse võimalus oma ressursse ümber planeerida.
  2. Kohus ei nõustu kaebajaga, et minimaalse või maksimaalse lepingu kehtivuse tähtaja ettenägemine oleks pakkujatele kuidagi soodsam. Ka sellisel juhul ei oleks täit kindlust lepingu lõppemise kuupäeva osas ja pakkuja peaks arvestama nö ujuva lepinguperioodiga. Samuti ei oleks sellise lepingu kehtivuse tähtaja ettenägemine kooskõlas avalike huvidega, sest kui leping lõpeks enne parvlaeva “Soela” liinile saabumist, jääks parvlaevaliiniteenus mingil ajal osutamata ning see kahjustaks teenust kasutavate ja sellest sõltuvate isikute õigusi (nt ärajäänud kaubaveo tõttu). Sellisel juhul peaks vastustaja hakkama uut vedajat otsima ja uut lepingut sõlmima, mis võib põhjustada vahepealsel ajal liini teenindamata jäämise, samuti koormaks uue menetluse läbiviimine põhjendamatult vastustajat. Kiire vajadus leida sobiv vedaja lühiajaliseks perioodiks võib osutuda ka ebaproportsionaalselt kulukaks, mistõttu ei oleks selline lahendus kooskõlas avalike vahendite säästliku kasutamise põhimõttega. Kui aga leping lõppeks pärast parvlaeva “Soela” valmimist, kaasneksid vastustajale kahe laeva pidamisest põhjendamatud kulud (lepingu alusel liini teenindava laeva kulud ja parvlaeva “Soela” kai ääres seismise kulud), mis ei oleks samuti kooskõlas avalike vahendite säästliku kasutamise põhimõttega (RHS § 3 p 1).
  3. Olenemata HL perioodi pikkusest, peab hankija tasuma vedajale osutatud veoteenuse eest. Seega ei ole vedajal lepingu tähtaja pikenemise korral kohustust osutada teenust oma vahendite arvelt. HD lisa 5 järgi tuleb pakkumuses esitada periooditasu kuu kohta ja reisitasu reisi kohta. Seega ei tule pakkumuse koostamisel arvestada konkreetse lepingu täitmise ajaga. Ei ole eluliselt usutav, et pakkumuse maksumus erineks oluliselt sõltuvalt sellest, kas lepingu täitmine lõpeb 1 või 2 kuud enne või pärast 01.05.
  4. Pakkumuse maksumus saaks oluliselt erineda alles lepingu kehtivuse tähtaja olulisel erinemisel, nt pooleaastase lepingu täitmise asemel lepingu täitmise venimine mitme aasta peale. Lepingu tähtaja olulist lühenemist või pikenemist ei ole vastustaja sõnul aga ette näha. Juhul, kui lepingu tähtaeg peaks siiski vastu ootusi oluliselt pikenema ja vedajalt ei saa sellisel juhul oodata teenuse osutamise jätkamist pakkumuses 10
(17)3-16-849 toodud maksumuse eest, on vedajal õigus VÕS § 196 lg 1 alusel leping üles öelda. Juhul, kui lepingu täitmine on pärast selle sõlmimist muutunud oluliselt raskemaks, võib raskustesse sattunud pool nõuda halduslepingu muutmist vastavalt uutele oludele. Kui see ei ole võimalik või kui teine pool sellest keeldub, võib raskustesse sattunud pool pöörduda kohtusse halduslepingu lõpetamise taotlusega (HMS § 102 lg 4).
  1. Kaebaja viited laeva kasutamiseks tšarterlepingu sõlmimise probleemide kohta on asjakohatud. Kaebaja on oma 20.05.2016 seisukohas selgitanud, et osaleb pakkumisel talle kuuluva laevaga, mille olemasolust peaks ka vastustaja teadma. Seega ei kavatse kaebaja sõlmida hankes osalemiseks tšarterlepingut ja sellise lepingu sõlmimisega kaasneda võivad raskused ei puuduta tema õigusi. Kaebajal puudub õigus esitada kaebust teiste pakkujate õiguste kaitseks. Seetõttu jätab kohus kaebaja sellekohased põhjendused tähelepanuta.
  2. Seega leiab kohus, et HL kehtivuse tähtaeg on põhjendatud ja õiguspäraselt kindlaks määratud. Kui kaebaja leiab, et ei suuda või ei soovi sellist tähtaega arvestades pakkumust esitada, siis ei ole ta kohustatud pakkumusel osalema. Pakkuja maksuvõlg
  3. HD p-d 5.2.1.3, 5.2.1.3.1 ja 5.2.1.3.2 on sõnastatud järgmiselt: HD p 5.2.1.3 “Hankija kõrvaldab Pakkuja hankest igal ajal, kui Pakkujal esineb hanke algamise päeva seisuga (s.o hankedokumentide e-riigihangete registris avaldamise päev) või pakkumuse edukaks tunnistamise kuupäevaga maksuvõlg, sealhulgas ajatatud maksuvõlg või lõivude, trahvide või sundkindlustuse maksete võlgnevus.” HD p 5.2.1.3.1 “Hankija kontrollib riiklike maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohustuse täitmist hanke algamise päeva seisuga ise Eesti Maksu- ja Tolliameti kaudu. Juhul kui Pakkuja ei ole registreeritud Eesti Maksu- ja Tolliametis, esitab Pakkuja oma asukohariigi vastava pädevusega ametiasutuse tõendi. Pakkuja esitab oma asukoha kohalike maksude maksuhalduri tõendi tema asukoha kohalike maksude tasumise kohustuse nõuetekohase täitmise kohta. maksuvõla puudumise kohta. Kui ilmneb, et Pakkujal on nimetatud päeval maksuvõlg, ei sõlmi Hankija selle isikuga Lepingut ja kõrvaldab ta hankelt.” HD p 5.2.1.3.2 “Hankija kontrollib maksuvõla puudumist enne Lepingu sõlmimist vastavalt andmekogus olevate avalike andmete põhjal või nõuab Maksu- ja Tolliameti ning Pakkuja asukohajärgse kohalike maksude maksuhalduri või Pakkuja asukohariigi vastava pädevusega ametiasutuse tõendi esitamist maksuvõla puudumise kohta Hankija pakkumuse edukaks tunnistamise kuupäeva seisuga, pärast pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemist. Kui ilmneb, et Pakkujal on nimetatud päeval maksuvõlg, ei sõlmi Hankija selle isikuga Lepingut ja kõrvaldab ta hankelt.”
  4. Kaebaja peab nimetatud HD tingimusi vastuolus olevaks RHS § 38 lg 1 p-ga 4, mille järgi loetakse RHS tähenduses riiklike või elu- või asukoha kohalike maksude võlaks pakkuja või taotleja poolt tähtpäevaks tasumata riiklike või elu- või asukoha kohalike maksude ja tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intressi võlga, mis ületab 100 eurot. Vastustaja selgituste kohaselt on HD viidatud tingimused kehtestatud HKMS § 12 lg 2 p 6 alusel, mille kohaselt kinnitab isiku usaldusväärsust mh asjaolu, et tal ei ole maksuvõlga, sh ajatatud maksuvõlga, ega lõivude, trahvide või sundkindlustuse maksete võlgnevust.
  5. Kohus nõustub VAKO-ga, et vaidlusalused HD tingimused ei ole õigusvastased. Kuna vastustajal ei ole lihtsustatud korras tellitava teenuse menetluses kohustust RHS-s kehtestatud reegleid järgida, siis ei pea tema poolt pakkujale esitatavad nõuded olema kooskõlas RHS §-s 38 11
(17)3-16-849 tooduga ja need tingimused võivad olla ka rangemad. Viidatud tingimused on seejuures kooskõlas HKTS § 12 lg 2 p-ga
  2. Vaidlusalused HD tingimused ei ole vastuolus RHS § 3 p-ga 2, sest ei muuda menetlust vähem läbipaistvaks või kontrollitavaks. Kui pakkumusele ja pakkujale esitatavad tingimused on eelnevalt kõigile pakkumusest huvitatud isikutele teatavaks tehtud, on järgitud ka läbipaistvuse nõuet. Seda, kas pakkujal oli mingi konkreetse aja seisuga maksuvõlg, on Maksuja Tolliameti või muu vastava välismaise asutuse kaudu kontrollitav.
  3. Vastustaja ei ole vaidlusaluste tingimuste kehtestamisel eksinud ka RHS § 3 p 3 vastu. Vastustaja ei ole kohelnud isikuid ebavõrdselt, vaid on nõudnud kõigilt pakkujatelt samasuguse tingimuse täitmist. Maksuvõla puudumist ei saa pidada ebaproportsionaalseks, asjakohatuks ega põhjendamatuks tingimuseks. Maksuvõla olemasolu näitab, et pakkuja ei ole oma avaliku kohustuse täitmisel olnud kohusetundlik. See võib tekitada kahtluse ka temaga sõlmitava hankelepingu nõuetekohases täitmises. Erinevalt tavapärasest teenuste või asjade hankelepingust, kus teenuse saajaks või asja omandajaks on hankija ise, kelle huve ja õigusi võidakse HL mittenõuetekohase täitmise korral kahjustada, võivad avaliku teenindamise lepingu mittenõuetekohase täitmise korral saada kahjustada ka teenuse tegelike tarbijate või sellest sõltuvate isikute õigused. Samamoodi nõutakse maksuvõla puudumist ühenduse tegevusloa ja liiniloa taotlejalt (

§-d 47 ja 48) ning taksoveoloa taotlejalt ja omajalt (

§-d 56, 59 ja 60). Seega on vastustaja kohelnud praegusel juhul pakkujaid võrdselt teiste veoteenuse osutajatega. Leppetrahvi määrad 20. HL p-d 9.2-9.4 on sõnastatud järgmiselt: HL p 9.2 “Kui Vedaja ei alusta veoteenuse osutamist Lepingus ja selle lisades kokkulepitud korras ja mahus, on Tellijal õigus nõuda Vedajalt leppetrahvi kuni kolmkümmend viis tuhat (35 000) eurot päevas iga päeva eest, mil Vedaja ei osuta veoteenust Lepingus ja selle lisades kokkulepitud korras ja mahus, ning kokku kuni kolmsada viiskümmend tuhat (350 000) eurot. Kui vedaja lõpetab ühepoolselt veoteenuse osutamise osaliselt või täielikult enne Lepingu kehtivuse lõppemist, on Tellijal õigus nõuda Vedajalt leppetrahvi kuni kolmsada viiskümmend tuhat (350 000) eurot. Leppetrahv nõutakse sisse ka juhul, kui Tellija on Lepingu erakorraliselt üles öelnud, välja arvatud Lepingu punkti 11.2 alusel. Tellijal puudub õigus nõuda leppetrahvi, kui Vedaja lõpetab ühepoolselt veoteenuse osutamise enne Lepingu kehtivuse lõppemist põhjusel, et Tellija ei ole Vedajast sõltumatutel asjaoludel maksnud Vedajale Lepingus ettenähtud korras ja alustel ühistransporditoetust.” HL p 9.3 “Tellijal on õigus nõuda Vedajalt leppetrahvi kuni 35 000 eurot, kui: 1) Vedaja rikub Lepingu kehtivusperioodi jooksul 2 või enam korda Lepingut võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lõike 2 tähenduses (oluline rikkumine) ning Tellija on rikkumisest teadasaamisel Vedajale vastava teate saatnud, milles sisaldub ka nõue rikkumise lõpetamiseks. 2) Vedaja võtab avaliku liiniveo teostamisel kasutusele Lepingu punktis 3.2 sätestatud nõuetele mittevastava parvlaeva muul põhjusel kui Vääramatu jõu või tehnilise rikke tõttu ning ei kõrvalda rikkumist pärast Tellija poolt rikkumise kõrvaldamiseks antud mõistliku tähtaja jooksul.” HL p 9.4 “Tellijal on õigus nõuda Vedajalt leppetrahvi kuni 5 000 eurot, kui: 1) Vedaja esitab Tellijale aruandes valeandmeid; 12

(17)3-16-849 2) Vedaja rikub veoteenuse osutamise kohustusi või liiniveo tingimusi ning jätab ära sõidugraafiku-järgse reisi muul põhjusel kui Vääramatu jõu tõttu. Parvlaeva tehnilise rikke korral ei ole sõidugraafiku-järgse reisi ärajätmine hõlmatud leppetrahviga esimese 48 tunni jooksul.”
  1. HL p-s 9.2 ettenähtud leppetrahv kuni 35 000 eurot ühe päeva eest ja kokku kuni 350 000 eurot selle eest, kui vedaja ei alusta veoteenuse osutamist või lõpetab selle ühepoolselt enne lepingu kehtivuse lõppemist, peab motiveerima vedajat oma lepingulisi kohustusi täitma. Lepingu täitmine on oluline reisijate õiguste kaitseks, mh nende liikumisvabaduse tagamiseks, samuti kaubaveo toimumise tagamiseks. Arvestades reisijatele reisi ärajäämisest, elanikele või ettevõtjatele kaubaveo ärajäämisest tekkivat kahju ning vastustajale esitada võivaid kahju hüvitamise nõudeid, ei saa nimetatud leppetrahvi määra pidada ebaproportsionaalseks. Seda enam, et vastustajal on leppetrahvi suuruse osas kaalumisõigus. Kuna nimetatud leppetrahv on ette nähtud nii lepingu täitmisele sundimiseks kui ka lepingu täitmise asendamiseks (leppetrahvi saab viidatud HL punkti kohaselt nõuda ka juhul, kui tellija on lepingu erakorraliselt üles öelnud), siis peab leppetrahvi summa hüvitama ka vastustaja kulud ja kahju, mis kaasnevad ootamatult uue vedaja leidmise vajadusega ja temale veoteenuse kohustuse panemisega. Selline ootamatu ja lühiajalise veoteenuse panemine, sh sobiva laeva leidmine, võivad tuua kaasa suuremaid kulusid (eeldab vedajatelt seniste plaanide kiiret ümberkorraldamist ja/või uue laeva prahtimist) ja suurema tasu nõude. Vastustaja sellekohased selgitused VAKO-le on usutavad. Seega ei saa leppetrahvi määra, mis on võrdne üle 2 kuu suuruse eeldatava lepingutasuga, pidada ebaproportsionaalseks. Kaebaja pakutud 120 000-150 000 euro suurune leppetrahv ei suudaks eeltoodud eesmärke täita ja huvisid piisavalt kaitsta.
  2. HL p 9.3 alapunktis 1 ettenähtud leppetrahv 35 000 eurot lepingu korduva rikkumise puhuks on põhjendatud motiveerimaks vedajat oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitma. Nimetatud leppetrahv on ettenähtud korduva olulise lepingurikkumise puhuks, seega peab ka leppetrahvi määr olema sellises suuruses, mis motiveerib vedajat oma kohustusi täitma ja rikkumistest hoiduma. Lepingu täitmine on oluline reisijate õiguste kaitseks, sh nende liikumisvabaduse tagamiseks, aga ka kaubaveo tagamiseks. Arvestades avaliku liiniveo tarbijatele või sellest sõltuvatele isikutele tekkida võivat kahju, samuti vastustajale esitada võivaid kahju hüvitamise nõudeid, ei saa nimetatud leppetrahvi määra pidada põhjendamatuks. Seda enam, et vastustajal on leppetrahvi suuruse osas kaalumisõigus. Kaebaja pakutud leppetrahvi määr 3000 eurot sellise rikkumise puhuks on liiga madal ega pruugi tagada lepingu nõuetekohast täitmist.
  3. HL p 9.3 alapunktis 2 ettenähtud leppetrahv kuni 35 000 eurot mittevastava parvlaeva kasutusele võtmise eest peab motiveerima vedajat järgima HD-s ja HL-s ettenähtud nõudeid kasutatavale parvlaevale. Juhul, kui vedaja saab võtta kasutusele hanke alusdokumentidele mittevastava laeva, rikub see teiste pakkujate õigust võrdsele kohtlemisele ja hanke läbipaistvusele, sest teiste pakkujate pakkumused ei osutunud ebasobiva või vähemsobiva laeva pakkumise tõttu edukaks. Samuti piirab nt väiksema laeva kasutuselevõtt reisijate liikumisvõimalusi ja kaubavedu. Arvestades, et vedajal peab juba pakkumuse esitamisel sobiv laev olemas olema ning HL p 3.3 alapunkt 5 võimaldab vedajal parvlaeva hooldus- ja remonditööde ja parvlaeva tehnilise rikke perioodil kasutada ka väiksema mahutavusega asenduslaeva, siis ei ole vedaja õigusi nõuetekohase laeva kasutamiseks kohustamisega põhjendamatult riivatud. Kaebaja ei ole selgitanud, mis põhjusel võib tal tekkida vajadus kasutada mittenõuetekohast laeva. Arvestades konkurentide esitatavaid kahju hüvitamise nõudeid ja ka väiksema laeva kasutamisest tulenevat reisijate liikumisvabaduse ja kaubaveo piiramist, ei saa leppetrahvi kuni 35 000 eurot pidada ebaproportsionaalseks. Seda enam, et viidatud punkti järgi annab tellija vedajale rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja ning vastustajal on leppetrahvi suuruse osas kaalumisõigus. Väiksem leppetrahvi määr ei pruugi 13
(17)3-16-849 sundida vedajat nõuetelevastavat laeva kasutama. Kohus nõustub VAKO-ga, et pakkujal ei pea olema majanduslikult kalkuleeritavat võimalust arvestada rikkumisega kaasnevat leppetrahvi pakkumuse hinna sisse selleks, et võtta veo teostamisel kasutusele lõpptulemusel HD-le ja HL-le mittevastav parvlaev. Kaebaja pakutav leppetrahvi määr 3000 eurot on liiga madal viidatud kahju vältimiseks ja kohustuse täitmisele sundimiseks.
  1. HL p 9.4 alapunktis 1 ettenähtud leppetrahv kuni 5000 eurot tellijale aruannetes valeandmete esitamise eest ei ole põhjendamatult suur. Nimetatud leppetrahv peab motiveerima vedajat oma aruandekohustust kohusetundlikult ja korrektselt täitma. Kohus nõustub VAKO-ga, et tegemist ei ole kohustusega, mida vedaja ei suudaks mõistlikku hoolsuskohustust järgides täita. Valeandmete esitamine aruannetes võib põhjustada avalike vahendite raiskamist, mistõttu on selle kohustuse täitmine oluline ja leppetrahv peab olema piisavalt suur, et vedajal ei oleks kasulik valeandmeid esitada või oma kohustuste täitmisse hooletult suhtuda. Arvestades lepingu eeldatavat maksumust ja parvlaevateenust osutavate ettevõtjate käivet, on kohtu hinnangul viidatud leppetrahv proportsionaalne. Seda enam, et HL viidatud punkt annab vastustajale leppetrahvi suuruse osas kaalumisõiguse. Kaebaja väljapakutud 1000 euro suurune leppetrahv ei pruugiks omada vedajale sama motiveerivat mõju.
  2. HL p 9.4 alapunktis 2 ettenähtud leppetrahv kuni 5000 eurot veoteenuse osutamise kohustuse või liiniveo tingimuste rikkumise korral ja sõidugraafikujärgse reisi ärajätmise korral peab motiveerima vedajat suhtuma oma lepingulistesse kohustustesse kohusetundlikult ning aitab kaitsta liikumisvabadust ja kaubaveo toimumist saarte vahel. Võrreldes HL p-ga 9.3 on p 9.4 alapunktis 2 silmas peetud vedaja ühekordset rikkumist. Arvestades lepingu eeldatavat maksumust 850 000 eurot ja nõutavat minimaalset reiside arvu 526, on ühe reisi eeldatavaks maksumuseks 1615,97 eurot. Leppetrahvi 5000 eurot ja ühe reisi eeldatava maksumuse vahe on 3-kordne. Arvestades reisijatele ärajäänud reisist tekkivat kahju ning elanikele ja ettevõtjatele kaubaveo ärajäämisest tekkivat kahju ning vastustaja vastutust nende ees, samuti vedaja mõjutamise vajadust oma lepingulisi kohustusi korrektselt täitma, ei saa nimetatud leppetrahvi määra pidada ebaproportsionaalseks. Seda enam, et HL viidatud punkt annab vastustajale leppetrahvi suuruse osas kaalumisõiguse. Kaebaja pakutud 1000 euro suurune leppetrahv oleks liiga madal ega pruugiks korvata kogu tekkivat kahju.
  3. Kui vastustaja nõutav leppetrahv osutub konkreetset rikkumist ja asjaolusid arvestades ebaproportsionaalselt suureks, on vedajal õigus leppetrahv vaidlustada ja nõuda kohtult selle vähendamist (VÕS § 162).
  4. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et HL-s toodud leppetrahvi määrad on põhjendatud ja proportsionaalsed. Garantiisumma
  5. HL p 9.5 on sõnastatud järgmiselt: “Vedaja on kohustatud Lepingu sõlmimisel esitama Tellijale krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja (mille reiting on vähemalt Moody’s Baa3 tasemel või tasemel, mis võrdsustatakse Moody’s Baa3 tasemega) esimesel nõudmisel (first demand) garantii Lepingu punktidest 9.2, 9.3 ja 9.4 tulenevate leppetrahvide tagamiseks summas kolmsada viiskümmend tuhat (350 000) eurot. Garantii esitab Vedaja Tellijale hiljemalt 30 (kolmekümne) päeva jooksul pärast Lepingu allkirjastamist.”
  6. Kuna leppetrahvi maksimaalmäär 350 000 eurot on kohtu hinnangul põhjendatud, on põhjendatud ka garantiisumma 350 000 eurot, sest garantii eesmärgiks on tagada leppetrahvide tasumine. Tegemist on põhjendatud, asjakohase ja proportsionaalse tingimusega ning kehtib võrdselt kõigi pakkujate suhtes. Garantiisumma vähendamine olenevalt lepingu kehtivuse lõpuni jäävast ajast ei ole põhjendatud, sest ka lepingu lõpuperioodil võib vedaja otsustada 14
(17)3-16-849 teenuse osutamise katkestada, mis seab vastustajale kohustuse leida kiiresti uus vedaja ja kanda sellega seotud kulud ning hüvitada teenuse kasutajatele või sellest sõltuvatele isikutele tekkinud kahju. Pakkujal tuleb arvestada garantiisumma pakkumuse maksumusse ja see jääb lõppastmes tellija kanda. Vedaja võimalused HL üles öelda 30. HL p-d 9.2 (viimane lause) ja 11 on sõnastatud järgmiselt: HL p 9.2 “Kui Vedaja ei alusta veoteenuse osutamist Lepingus ja selle lisades kokkulepitud korras ja mahus, on Tellijal õigus nõuda Vedajalt leppetrahvi kuni kolmkümmend viis tuhat (35 000) eurot päevas iga päeva eest, mil Vedaja ei osuta veoteenust Lepingus ja selle lisades kokkulepitud korras ja mahus, ning kokku kuni kolmsada viiskümmend tuhat (350 000) eurot. Kui vedaja lõpetab ühepoolselt veoteenuse osutamise osaliselt või täielikult enne Lepingu kehtivuse lõppemist, on Tellijal õigus nõuda Vedajalt leppetrahvi kuni kolmsada viiskümmend tuhat (350 000) eurot. Leppetrahv nõutakse sisse ka juhul, kui Tellija on Lepingu erakorraliselt üles öelnud, välja arvatud Lepingu punkti 11.2 alusel. Tellijal puudub õigus nõuda leppetrahvi, kui Vedaja lõpetab ühepoolselt veoteenuse osutamise enne Lepingu kehtivuse lõppemist põhjusel, et Tellija ei ole Vedajast sõltumatutel asjaoludel maksnud Vedajale Lepingus ettenähtud korras ja alustel ühistransporditoetust.” HL p 11 “11.1 Käesoleva Lepingu ennetähtaegne lõpetamine on lubatud ainult Lepingus toodud tingimustel või Poolte kirjalikul kokkuleppel, välja arvatud juhul, kui seadusest ei tulene teisiti. 11.2 Tellijal on õigus Leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest ette vähemalt üks
(1)kuu, kui lepingu kehtivusajaga seotud parvlaev „Soela“ valmib eeldatavast tähtajast (30.04.2017.a) varem. 11.3 Tellijal on õigus Leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks
(2)kuud, kui Vedaja on korduvalt (vähemalt kolm
(3)korda) rikkunud oluliselt Lepinguga võetud kohustusi ja Tellija on mõistliku aja jooksul pärast rikkumisest teada saamisest sellest Vedajale kirjalikult teatanud ning hoiatanud teda Lepingu lõpetamise eest rikkumise kordumise korral. 11.4 Tellijal on õigus Leping erakorraliselt üles öelda ilma etteteatamiseta, kui Vedaja vajaliku parvlaeva puudumise või olemasoleva parvlaeva tehnilise kõlbmatuse tõttu ei ole püsivalt võimeline Lepingust tulenevaid kohustusi osaliselt või täielikult täitma.”
  1. Kohus nõustub VAKO-ga, et HL p 9.2 reguleerib leppetrahvi nõudmise õigust, mitte lepingu lõpetamist, seega ei peagi viidatud punkt selgitama vedajale HL ülesütlemise võimalusi.
  2. HL p 11 reguleerib tõepoolest vaid tellija õigust HL üles öelda, kuid see ei tähenda, et vedajal vastavad õigused puuduksid. HL-ga ei ole vedaja seaduses tulenevaid õigusi leping üles öelda piiratud. Tellija poolse lepingu rikkumise korral (nt tellija ei maksa vastavalt HL p-le 3.4 ühistransporditoetust) on vedajal õigus leping üles öelda VÕS § 116 alusel. Mõjuval põhjusel võib kestvuslepingu üles öelda VÕS § 196 alusel. HMS § 102 lg 4 annab lepingu lõpetamise nõude juhuks, kui lepingu täitmine on osutunud pärast lepingu sõlmimist raskemaks. Kaebaja ei ole selgitanud, mis põhjusel on seadusjärgsed lepingu lõpetamise õigused ebaselged või nende kohaldamine keeruline. Samuti ei ole ta selgitanud, milliseid täiendavaid lepingu lõpetamise aluseid ta sooviks HL-s näha. Samasugused lepingu lõpetamise võimalused kehtivad ka kõigile teistele lepinguosalistele. Ei ole usutav, et kaebaja ei suudaks majandustegevuses aktiivselt osaleva ettevõtjana oma seadusjärgsete õigustest aru saada või ei suudaks vajadusel pädevat õigusabi leida. 15
(17)3-16-849 Pakkumuste hindamise valem
  1. HD p 7.2 on sõnastatud järgmiselt: “Hindamiskriteeriumiks on pakkumuse kogumaksumus. Hankija hindab kogumaksumusena summat, mis kujuneb järgmiselt: Pakkumuse kogumaksumus = 526 * [1+max(0; (30–laevale mahtuvate sõiduautode arv)/(2,5*laevale mahtuvate sõiduautode arv))] * ühe reisi reisitasu + 7 * kuu periooditasu. Vähem kui 30 sõiduautot mahutava laeva korral arvestatakse, et laev peab teostama üleveo nõudluse rahuldamiseks rohkem reise ning selle tõttu suurendatakse pakkumise maksumuse arvutamisel reiside arvu. Pakkumuses lubatud minimaalse laeva mahutavuse (20 sõiduautot) puhul on pakkumuse maksumuse arvutamisel reiside arv 20% suurem kui 30-kohalise laeva korral.”
  2. Vastustaja on selgitanud eeltoodud valemit põhjalikult nii vaidlustus- kui kohtumenetluses, seejuures selgitanud ka valemis kasutatava näitaja 2,5 otstarvet. Vastustaja selgitustest nähtuvalt aitab see näitaja omavahel võrrelda suurema ja väiksema mahutavusega laeva kasutamise kulusid. Kuna pakkumuses tuleb esitada periooditasu kuu kohta ja reisitasu reisi kohta, siis ei võimalda see info omavahel võrrelda väiksemaid laevu ja suuremaid laevu, kes peavad sama reisijate arvu juures tegema erineva arvu reise. Näitaja 2,5 on saadud analüüside ja matemaatiliste tehete tulemusena ning selle eesmärgiks on näidata väiksema laeva kasutamisega kaasnevat reiside arvu suurenemist ja sellest tulenevat kulude suurenemist. Vastustaja on VAKO-le esitatud selgituses selgitanud näitaja kujunemist ka graafiliselt. Lisaks on vastustaja näitlikustanud valemi kasutamist erineva suurusega laevade korral olukorras, kus periooditasu ja reisitasu on ühesugused. Näidetest järeldub selgesti, et väiksema laeva kasutamise korral on pakkumuse kogumaksumus suurem kui suurema laeva kasutamise korral, sest väiksem laeva kasutamisel tuleb teha rohkem reise, et teenindada sama reisijate arvu. Kaebaja järeldas sellest, et väiksema laeva kasutaja teenib rohkem. Vedaja tulu on aga hankija kulu. HD p-st 7.1 nähtub, et hankija sõlmib lepingu madalaima hinnaga pakkumuse alusel. Edukaks tunnistatakse pakkumus, mis võimaldab teostada lepinguperioodi indikatiivse reiside mahu Hankija jaoks madalaima maksumusega. Seega on vastupidi kaebaja eeldusele eelisolukorras hoopis suurema laeva kasutajad, kelle veokulud osutuvad viidatud valemi tõttu väiksemaks ja pakkumuse maksumus madalamaks. Väiksema laeva kasutajad saavad osutuda edukaks vaid juhul, kui nende reisi- ja periooditasud on madalamad suurema laeva kasutaja poolt pakutavast. Kohtu jaoks ei ole usutav, et 20 sõidukit mahutava laeva ja 30 sõidukit mahutava laeva kütusekulu ühe reisi osas erineks sedavõrd palju, et väiksema laeva kasutaja oleks vaatamata suuremale reiside arvule eelisolukorras. Ka kaebaja ise ei ole osanud sellekohaseid näiteid tuua.
  3. Vastustaja oleks küll võinud näitaja 2,5 kujunemist täpsemate arvutuse kaudu selgitada, kuid esitatud näidete pinnalt ja ka kohtu enda tehtud arvutuste pinnalt erineva suurusega laevade kasutamise kohta on valemi eesmärk ja näitaja 2,5 osa valemi toimimisel arusaadavad ning tulemuste erinevus erineva suurusega laevade puhul ilmselge. Kohus ei näe valmis loogikavigu. Seetõttu on kohtu hinnangul ka see HD punkt õiguspärane. Olukorras, kus vastustaja on oma selgitamiskohustuse täitnud ja valemit näidete abil illustreerinud, tuleb kaebajal põhistada, miks on valem tema arvates ebaõige. Vastasel korral on kaebaja väited paljasõnalised. Otsus ja menetluskulud
  4. Kohus leiab eeltoodud põhjendustel, et vaidlusalused HD ja HL punktid on õiguspärased ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. 16
(17)3-16-849
  1. Kohus jätab tähelepanuta kaebaja taotluse vastustaja esitatud täiendavate tõendite tagastamiseks. Vastustaja esitas 19.05.2016 kohtule riigihangete registris vaidlusaluse hanke kohta avaldatud küsimused ja vastused. Kohtu hinnangul ei ole tegemist tõenditega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 56 lg 1 tähenduses, vaid riigihangete registris oleva avaliku teabega, millega on igal isikul võimalik registri kaudu tutvuda. Kuna esitatud teave puudutab mh pakkumuste hindamise valemi kohta antud selgitusi, siis ei saa esitatud teavet pidada asjakohatuks.
  2. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole esitanud tähtaegselt tema menetluskulusid tõendavaid dokumente, seetõttu jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik 17
(17)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.