← Eesti

2-12-42357/58

Obsah (6)§ 144§ 175§ 477§ 174§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Kohtujurist Anu Vismann Määruse tegemise aeg ja koht 12.04.2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-42357 Tsiviilasi OÜ XXX hagi

) § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, 2 kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-125-14 jõudnud seisukohale, et kuna Riigikohtu üldkogu on 26. juuni 2014 lahendiga tunnistanud põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks

§ 175lg 4 ning samuti Vabariigi Valitsuse 4.

septembri 2008. a määruse nr 137, tuleb menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise uuel läbivaatamisel maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Hageja palub mõista AS-ilt SEB Pank OÜ XXX kasuks välja menetluskulud summas 2 998,05 eurot ning määrata, et alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. AS SEB Pank vastuväiteid OÜ XXX menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele esitanud ei ole. OÜ XXX lepinguline esindaja on sooritanud järgmised õigusabitoimingud: • 20.10.2011 hagiavalduse koostamine AS SEB Pank vastu (3 t); • 01.11.2011 hagiavalduse täiendamine ja hagi tagamise taotlus AS SEB Pank vastu (1,5 t); • 13.08.2012 hagi korrigeerimine AS SEB Pank vastu (0,5 t); • 18.10.2012 hagi korrigeerimine (0,75 t); • 23.10.2012 puuduste kõrvaldamine (0,25 t); • 21.12.2012 vastuse koostamine AS SEB Pank hagivastusele (4,5 t); • 29.01.2013 esindus kohtuistungil (0,5 t); • 06.02.2013 haginõude täpsustamine (3 t); • 17.04.2013 esindus kohtuistungil (1 t); 24.04.2013 seisukoha ja tõendite taotluse koostamine (2 t); • 07.05.2013 vastuse koostamine kostja 06.05.2013 menetlusdokumendile (1 t); • 01.07.2013 apellatsioonkaebuse koostamine Harju Maakohtu otsusele (4,5 t); • 03.10.2013 seisukoha koostamine AS SEB Pank apellatsioonvastuse osas (3 t); • 27.11.2013 kassatsioonkaebuse koostamine (6 t); • 19.05.2014 seisukoha koostamine Riigikohtu otsuse osas (1,5 t); • 12.09.2014 kohtuistungil esindamine (0,5 t); • 17.09.2014 nõupidamine kliendiga (0,5 t); • 01.10.2014 toimikuga tutvumine (1 t); • 06.10.2014 seisukoha koostamine (2,5 t); • 28.10.2014 kohtuistungiks valmistumine ja kohtuistungil esindamine (0,5 t); • 28.11.2014 kohtuotsuse analüüs (0,5 t); 10.11.2014 apellatsioonkaebuse koostamine (2,5 t); • 12,12.2014 apellatsioonkaebuse koostamine (2 t); • 16.12.2014 apellatsioonkaebuse koostamine (1,5 t); • 20.01.2016 Tallinna Ringkonnakohtu otsuse analüüs (0,5 t); 3 • 25.01.2016 nõupidamine kliendiga (0,25 t). Kokku 45,25 h. OÜ XXX on kandnud tsiviilasjas nr 2-12-42357 õigusabikulusid summas 6 335 eurot, millele lisandus käibemaks summas 1 267 eurot. Advokaadi tunnihind on 140 eurot (ilma käibemaksuta). Võttes arvesse OÜ XXX esindaja teostatud õigusabitoiminguid ning menetluse tulemuslikkust on õigusabi kokku 45,25 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitsel ning kuulub hüvitamisele. Õigusabi osutati tunnihinnaga 140 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades käesoleva tsiviilasja kestvust ja keerukust, ei pea kohus antud kohtuasja puhul hageja esindaja tunnihinda 140 eurot mõistlikuks ja põhjendatuks. Hageja lepinguline esindaja ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märkinud, mis põhjustel tuleb kostjal hüvitada hagejale lepingulise esindaja keskmisest mõnevõrra kõrgem tunnitasu. Riigikohus on pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-92-13; 2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13; 9. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). Kohus leiab, et hageja esindaja poolt teostatud õigusabitoimingute puhul oli teenuse hind (140 eurot/tund) ülemäära kõrge.

§ 174

lõige 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. OÜ XXX kinnitab, et saab eeltoodud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ning õigusabikulude summa on seega 6 335 eurot. Tuginedes

§ 174

lõikele 10 ning hageja kinnitustele on hagejale hüvitamisele kuuluv lepingulise esindaja tasu käibemaksuta. Hageja menetluskuluks on ka tasutud riigilõiv hagiavalduse esitamisel summas 850 eurot, hagi tagamise taotluse esitamisel summas 50 eurot ja apellatsioonkaebuste esitamisel summas 1 850 eurot (01.07.2013 850 eurot ja 19.12.2014 1 000 eurot), kokku 2 750 eurot. Toimikust nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 850 eurot, hagi tagamise taotluse esitamisel summas 50 eurot ja apellatsioonkaebuste esitamisel summas 1 850 eurot. Kuna riigilõivu tasumine hagiavalduselt, hagi tagamise avalduselt ja apellatsioonkaebustelt on hageja poolt tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 2 750 eurot. OÜ XXX menetluskulude suuruseks kokku on 8 180 eurot [(45,25 h x 120 eurot/h) + 2 750]. Kuivõrd Tallinna Ringkonnakohtu 08.01.2016 otsuse kohaselt tuleb kantud kulud 33 % ulatuses kanda AS-il SEB Pank, siis on OÜ XXX menetluskulude AS-i SEB Pank poolt kantava summa suuruseks 2 699,40 eurot. OÜ XXX menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 298,65 eurot (2 998,05 –2 699,40).

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. OÜ XXX esitas avalduse kooskõlas

§ 177

lg 4.

§ 177

lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.