3-16-546/11

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-16-546 Otsuse kuupäev

1. juuni 2016 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Ruslan Krutškovski kaebus Tartu Vangla
2. jaanuari 2016 käskkirja nr 6-2/100 ja
3. märtsi 2016 vaideotsuse nr 1-11/442 tühistamiseks Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses Menetlusosalised Kaebaja – Ruslan Krutškovski Vastustaja – Tartu Vangla RESOLUTSIOON 1.Jätta kaebus rahuldamata. 2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
4. juuli
5. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSEKÄIK
6. Tartu Vangla 25.01.2016 käskkirjaga nr 6-2/100 karistati Ruslan Krutškovskit distsiplinaarkorras seitsmeks ööpäevaks kartserisse paigutamisega nelja kuulise katseajaga, seoses eseme mahaviskamisega. Käskkirja kohaselt on distsiplinaarmenetluse käigus leidnud tõendamist, et 23.12.2015 viskas R. Krutškovski jalutusaias maha 14 kilesse pakitud filtrita sigaretti, rikkudes sellega Tartu Vangla kodukorra punkti 4.
7. 1.
8. Tartu Vanglas registreeriti 09.02.2016 R. Krutškovski vaie 25.01.2016 käskkirja nr 6-2/100 kehtetuks tunnistamiseks. Tartu Vangla jättis 04.03.2016 vaideotsusega nr 1-11/44-2 esitatud vaide rahuldamata. 1.2 Tartu Halduskohtusse saabus 18.03.2016 Ruslan Krutškovski kaebus Tartu Vangla
9. jaanuari 2016 käskkirja nr 6-2/100 ja
10. märtsi 2016 vaideotsuse nr 1-11/44-2 tühistamiseks. 1 1.3 Tartu Halduskohus jättis 22.03.2016 määrusega esitatud kaebuse käiguta ning andis kaebajale 10-päevase tähtaja riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks. Kaebaja eest tasuti riigilõiv 26.03.
11. 1.4 Tartu Halduskohus võttis 04.04.2016 määrusega esitatud kaebuse menetlusse ja kohustas vastustajat esitama vastuse kaebusele hiljemalt 27.04.
12. Tartu Vangla vastus kaebusele saabus Tartu Halduskohtusse 27.04.
13. 1.5 Tartu Halduskohus otsustas 26.05.2016 määrusega vaadata R. Krutškovski kaebus läbi kirjalikus menetluses, andis täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks tähtaja kuni 14.06.2016 ning teatas, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 28.06.2016 kell 15.
14. 1.6 Tartu Halduskohus palus 09.06.2016.a kohtunõudega Tartu Vanglal väljastada videosalvestis, mis kajastaks 23.12.2015 jalutusaias toimunud intsidenti. Tartu Vangla täitis 14.06.2016 kohtunõude ja väljastas videosalvestise. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
15. Kaebaja palub halduskohtul tühistada Tartu Vangla
16. jaanuari 2016 käskkiri nr 6-2/100 ja
17. märtsi 2016 vaideotsus nr 1-11/44-
18. Kaebaja esitab kaebuses alljärgnevad põhjendused. 2.1 Menetleja ei ole arvestanud kaebaja poolt vaides esitatud vastuväiteid, mis on käsitletav ärakuulamisõiguse rikkumisena. Samuti ei nähtu videosalvestuselt sigaretipaki mahaviskamine, mistõttu ei ole kaebaja süü käesolevas asjas tõendatud. 2.2 Lisaks on menetleja rikkunud uurimiskohustust, kuna distsiplinaarasjas oleks pidanud olema tõendatud ka sigarettide pakkimine kaebaja poolt. Kaebaja väidet paki kleepimise kohta eelmiste jalutajate poolt ei lugenud menetleja usaldusväärseks aga üksnes seetõttu, et muidu ei oleks saanud vangla alustada kaebaja suhtes distsiplinaarmenetlust. 2.3 Distsiplinaarmenetluse raames esitatud kaebaja vastuväiteid ja selgitusi ei ole menetleja distsiplinaarmenetluse läbiviimisel arvesse võtnud, kuivõrd sisulist analüüsi ei ole toimunud. 2.4 Samuti on menetleja ühepoolne subjektiivne hinnang see, et lisaütluste võtmine ametnikult ei olnud vajalik, kuna ametnik seisis kaugel ja ei pruukinud mahaviskamist näha. Kaebaja leiab, et tõendite kogumise tähtsuse seisukohast oleks tulnud siiski ka ametnikult lisaütlused võtta. Kaebaja hinnangul ei saa vaideotsus tugineda hüpoteetilistele oletustele. Seda enam, et videosalvestuselt ei ole tuvastatav, kes ja kuidas paki maha viskas. 2.5 Vaidemenetluses on jäänud käsitlemata kaebaja vastuväited ka selle kohta, et algselt koostati ettekanne teise kinnipeetava suhtes. 2.6 Kaebaja rõhutab veel kord, et enamik vaides esitatud väiteid on vaidemenetluse raames jäänud analüüsimata ja ümber lükkamata. Kaebajale süüks arvatud tegu ei ole ühegi tõendiga tõendatud. Üksnes väide, et keegi teine ei saanud pakki maha visata, ei ole piisav.
19. Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata, põhjendades oma seisukohta järgnevalt. 2 3.1 Tartu Vangla palub kohtul arvesse võtta 04.03.2016 vaideotsuses nr 1-11/44-2 esitatud seisukohti. 3.2 Tartu Vangla lisab täiendavalt, et videosalvestiselt nähtuvad faktilised asjaolud on olulised R. Krutškovski teo tõendamisel, kuna olles seljaga kaamera poole ei saanudki videosalvestiselt nähtuda viskamine, sest selle varjas kaebaja oma kehaga. Seetõttu oli ka õige menetleja poolt valvurilt täiendava seletuse võtmata jätmine, kuna valvur nägi sama pilti, mis on nähtav videosalvestiselt. 3.3 Kinnitust ei ole leidnud kaebaja versioon, et paki sigareti võis pingi alla kleepida eelnevalt jalutanud kinnipeetav ja pakk kukkus hetkel, kui kaebaja istus pingile. Videosalvestistelt ei tuvastatud paki pingi alla panemist samal ja varasematel jalutuskäikudel viibinud teiste kinnipeetavate poolt. 3.4 Vastustaja ei nõustu ka kaebaja seisukohaga, et tema poolt toime pandud teo tõendamiseks tuleb lisaks tõendada ka tema poolt sigarettide pakkimine. Vastustaja selgitab, et kaebajale määrati distsiplinaarkaristus Tartu Vangla kodukorra p 4.4 rikkumise eest, mille koosseis ei näe ette, et lisaks tuleks välja selgitada ka see, kelle käest või kuidas on kinnipeetav saanud maha visatud asja või kas ta on osalenud selle pakkimises. Samuti ei ole oluline, kas maha visatakse endale või teistele kuuluvaid asju. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
20. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ning vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 4.1 Tartu Vangla 25.01.2016 käskkirjaga nr 6-2/100 määrati kaebajale distsiplinaarkaristuseks 7 ööpäevaks kartserisse paigutamine katseajaga neli kuud Tartu Vangla kodukorra punkti 4.4 sätestatud keelu süülise rikkumise eest. Nimetatud käskkirja kohaselt viskas kaebaja, viibides 23.12.2015 kella 10.45 ajal eeluuritavate eluhoone kinnipeetavate jalutusaias, pingi alla paki, mis sisaldas endas 14 sigaretti. 4.2 Distsiplinaarkaristuse määramiseks on vaja esmalt tuvastada, kas kinnipeetav on toime pannud distsiplinaarsüüteo, kas on täidetud vastav teokoosseis. Vastavaks teokoosseisuks on seaduse säte, mida kinnipeetava tegevus (tegu või tegevusetus) rikkus, milles see tegevus seisnes ja kinnipeetava süü rikkumise toimepanemisel (RKHK 3-3-1-44-12, p 16). VangS § 63 lg 1 p 4 kohaselt, VangS, VSkE või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi, muu hulgas kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. Tartu vangla kodukorra p 4.4 teine lause sätestab, et jalutusaias või –boksis viibimise ajal on keelatud mistahes esemete mahaviskamine või maast ülesvõtmine. 4.3 Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et 23.12.2015 kell 10.48 teostatud jalutusaediku kontrolli käigus võeti istepingi alt ära kilesse pakitud 14 filtrita sigaretti ( esemete leidmise/äravõtmise kohta E6811, akt A4195), tl
21. Sellest tulenevalt ei ole kohtul kahtlust, et oli rikutud Tartu Vangla kodukorra p 4.
22. 4.4 Järgmiseks distsiplinaarsüüteo koosseisuliseks elemendiks on isiku süü. Seega tuleb kohtul hinnata, kas distsiplinaarmenetluse ajal tuvastas vastustaja õigesti kaebaja süü. Kaebaja väidab, 3 et tema ei ole süüks arvatud tegu toime pannud ega pakki, mis sisaldas 14 sigaretti, jalutusaia pingi alla visanud; menetluse käigus ei tuvastatud, et tema oleks sigarette omanud, neid pakkinud ning teo tõendamine menetleja poolt on toimunud meelevaldselt. Seega heidab kaebaja vastustajale ette, et ta ei olnud talle inkrimineeritud süüteos süüdi ning karistus on määratud alusetult. Kaebaja on seisukohal, et kuna videosalvestiselt ei nähtu, et tema paki maha viskas, siis ei ole tema poolt paki maha viskamine tõendatud. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Kohus uuris kõiki kogutud tõendeid ning vaatamata asjaolule, et videosalvestiselt otseselt ei nähtu kaebaja poolt paki maha viskamine, ei saanud see teisi tõendeid kogumis hinnates olla keegi teine. Kohus nõudis vastustajalt videosalvestist ja vaatas selle üle ning veendus, et vastustaja poolt on videosalvestise vaatluse protokollis intsident kajastatud õigesti. Kohus tutvus videosalvestisega ( tl 46) ja tuvastas, et valget värvi pakk kukkus kohakuti R.Krutškovskiga ( kaebaja jalgade vahele ette maha) ja mitte horisontaalselt, vaid vertikaalselt. Kaebaja oli seljaga kaamera poole ning viskamine ei saanudki videosalvestiselt nähtuda, sest selle varjas kaebaja oma kehaga. ( lk 46, 36). Kohtu hinnangul on kaebaja tegu tõendatud videosalvestiselt nähtuga. Kohus nõustub vastustajaga, et kuna kaebaja varjas oma kehaga paki pingi alla viskamise, siis valvur, kes kaebaja tegevuse avastas, nägi sama pilti, mis oli videosalvestiselt nähtav ja seega valvurilt täiendava seletuse võtmata jätmine on õigustatud. Videosalvestisega tutvumise kohta tegi kohus protokolli ja edastas selle menetlusosalistele tutvumiseks ja seisukoha võtmiseks. ( tl 48-49). Seega, kohtul puudub alus kahelda 20.01.2016 menetlustoimingu protokolli sisus, kus on toimunu sekundilise täpsusega kirjeldatud. Kõik need asjaolud kogumis sunnivad kohut pidama ütlusi ebausutavaks. Seetõttu on kohus seisukohal, et kaebaja poolt antud ütlused viitavad vaid sellele, et ta üritab pääseda sellisel viisil distsiplinaarkaristusest. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kaebaja rikkus Tartu Vangla kodukorra p 4.4 tahtlikult. Kohus nõustub vastustajaga, et käesoleval juhul puuduvad süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud, seega distsiplinaarteo koosseis on täidetud.
23. Kaebaja väidab, et pingi alla kukkunud paki sigarettitega võis kleepida sinna eelnevalt jalutanud kinnipeetav ja pakk kukkus hetkel, kui kaebaja pingile maha istus. Vastustaja teatas kohtule, et kaebaja versioon ei ole menetluse käigus kinnitust leidnud. Vastustaja poolt vaadeldi sama jalutuskäigu ja varasemate jalutuskäikude salvestisi ning ühegi kinnipeetava poolt pingi alla paki panemist ei tuvastatud.
24. Kaebaja on seisukohal, et tema poolt teo toimepanemise tõendamiseks oleks pidanud olema tõendatud ka tema poolt sigarettide pakkimine ning selle tegemata jätmine on uurimiskohustuse rikkumine. Selles osas kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebajale määrati distsiplinaarkaristus Tartu Vangla kodukorra p 4.4 rikkumise eest, mille kohaselt on kinnipeetaval keelatud millegi jalutusaeda maha viskamine. Nimetatud teo koosseis ei näe ette, et teo toimepanemiseks tuleb välja selgitada ka see, kelle käest või kuidas on kinnipeetav saanud maha visatud esemed või kas ta on olnud osaline maha visatud asja pakkimises. Samuti ei ole kodukorra p 4.4 rikkumise toimepanemisel oluline, kas maha visatakse endale või teisele kuuluvaid asju.
25. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Seega kohus tegi kindlaks , et eespool nimetatud videosalvestise läbivaatamine oli distsiplinaarkaristuse määramise otsuse langetamiseks vajalik. Kohus leiab, et 4 distsiplinaarmenetluse käigus on kogutud tähtsad tõendid ja need kogumis tõendavad piisavalt kaebaja süüd.
26. Kohus kontrollis vaidlustatud haldusakti ja läbiviidud distsiplinaarmenetluse vastavust kehtestatud nõuetele ning leiab, et distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas 25.01.2016 seisuga kehtinud VangS § 64 lg-tega 1, 2, 3, 4, ja
27. Tartu Vangla 25.01.2016 käskkiri nr 62/100 vastab HMS §-des 54 ja 56 sätestatud tingimustele, kuna on välja antud selleks pädeva ametniku poolt ning kooskõlas tol ajal muude vangistust reguleerivate õigusaktidega. Võttes arvesse kõiki tuvastatud asjaolusid, aga samuti seda, et kaebajal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, siis kaebajale määratud karistus on toime pandud süüteoga proportsionaalne ning vastab vangistuse täideviimise eesmärkidele. Haldusakti vorminõudeid on järgitud. Kohus nõustub 25.01.2016 käskkirjas nr 6-2/100 toodud kaalutlustega ning leiab, et kaalutusõigus oli teostatud volituse piire ületamata ja kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega. Arvestatud on olulisi asjaolusid ja kaalutud põhjendatud huve. Sellest tulenevalt on tegemist õiguspärase haldusaktiga.
28. Kaebaja on nõudnud ka vaideotsuse nr 1-11/44-2 tühistamist. Vaideotsusega oli jäetud kaebaja taotlus Tartu Vangla 25.01.2016 käskkirja nr 6-2/100 tühistamiseks, rahuldamata. Kohus jättis rahuldamata kaebuse Tartu Vangla 25.01.2016 käskkirja nr 6-2/10 tühistamiseks ja seega vaideotsus jäetakse rahuldamata.
29. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus kaebuse rahuldamata.
30. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu, tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest, vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Hristoforova kohtunik 5 6