) § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb kohtul esmalt aga kontrollida taotluse esitamise lubatavust. 8.
lg 5 kohaselt võib taotluse esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Halduskohus leiab, et V. Abrami esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta läbi vaatamata.
lg 5 sätestatud nõuded ning esialgse õiguskaitse taotluse esitamise lubatavuse eeldused ei ole täidetud, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata. Halduskohtu hinnangul ei anna teistsugusele seisukohale asumiseks alust ka asjaolu, et esialgse õiguskaitse taotluse esitamise ajal käis vaidemenetlus. Halduskohus märgib, et esialgse õiguskaitse menetluse eesmärgiks on isiku võimalike õiguste rikkumiste ära hoidmine konkreetse menetluse kestel, enne lõpliku otsuse tegemist. Seega ka olukorras, kus menetlus on lõppenud juba esitatud esialgse õiguskaitse taotluse menetlemise ajal, ei ole taotluse lahendamine halduskohtus enam võimalik, kuivõrd puudub menetlus, mille raames esialgse õiguskaitse taotlust lahendada ning selle võimaliku rahuldamise korral esialgse õiguskaitse abinõu rakendada. 2 10.
lg 1 kohaselt kui menetlusosalise esitatud avaldus ei vasta vormi- või sisunõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, sealhulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, jätab kohus avalduse käiguta ja määrab menetlusosalisele tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Halduskohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tegemist kõrvaldatava puudusega, vaid taotluse lubatavuse eeldusega. Selle täitmata jätmise korral puudub V. Abramil õigus taotluse esitamiseks, mistõttu puudub vajadus ka taotluse käiguta jätmiseks ja täiendava tähtaja andmiseks puuduste kõrvaldamiseks. Eeltoodust tulenevalt ja lähtudes
11. Halduskohus soovib aga V. Abramile täiendavalt selgitada järgmist.
lg-st 1 ja § 43 lg-st 2 tulenevalt ei võta taotluse läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Seega on V. Abramil võimalik esialgse õiguskaitse taotlusega pöörduda uuesti halduskohtu poole. Kuivõrd käesolevaks ajaks on V. Abrami suhtes antud ka distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri ning halduskohus leiab endiselt, et V. Abrami tegelikuks sooviks oli just nimetatud käskkirja vaidlustamine, on V. Abramil võimalik esitada kohtule esialgse õiguskaitse taotlus distsiplinaarmenetluse käskkirja kehtivuse peatamiseks kohtumenetluse ajaks. Küll aga juhib kohus kaebaja tähelepanu sellele, et
lg 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Seega tuleb V. Abramil sellisel juhul esitada halduskohtule ka kaebus Tartu Vangla 15.06.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.