TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-16-1214 Määruse kuupäev 12. juuli 2016 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Resolutsioon Edasikaebamise kord Viktor Abrami kaebus Tart

) § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb kohtul esmalt aga kontrollida taotluse esitamise lubatavust. 8.

§ 249

lg 5 kohaselt võib taotluse esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Halduskohus leiab, et V. Abrami esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta läbi vaatamata.

1. Tartu Halduskohtusse 11.07.2016 saabunud Tartu Vangla vastusele lisas vastustaja ka Tartu Vangla 05.07.
2. a vaideotsuse nr 1-11/255-2, millega jäeti V. Abrami vaie rahuldamata. Seega on käesolevaks ajaks lõppenud vaidemenetlus, mille ajaks, halduskohtu tõlgenduse kohaselt, V. Abram esialgse õiguskaitse kohaldamist soovis. Halduskohus selgitab, et esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse üheks eelduseks on taotlusega koos käimasolev kohtu- või vaidemenetlus. Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Tartu Vangla 11.07.2016 saabunud vastusest selgub, et vaidemenetlus käesolevas asjas on lõppenud 05.07.2016 vaideotsuse koostamisega. Samuti ei ole haldusasja raames käimas kohtumenetlust, kuivõrd kohus tagastas 06.07.
3. a määrusega V. Abrami kaebuse. Seisuga 12.07.2016 ei nähtu ka Kohtute Infosüsteemist, et V. Abram oleks esitanud kaebuse Tartu Vangla 15.06.
4. a käskkirja nr 6-2/976 vaidlustamiseks. Seega ei ole täidetud

§ 249

lg 5 sätestatud nõuded ning esialgse õiguskaitse taotluse esitamise lubatavuse eeldused ei ole täidetud, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata. Halduskohtu hinnangul ei anna teistsugusele seisukohale asumiseks alust ka asjaolu, et esialgse õiguskaitse taotluse esitamise ajal käis vaidemenetlus. Halduskohus märgib, et esialgse õiguskaitse menetluse eesmärgiks on isiku võimalike õiguste rikkumiste ära hoidmine konkreetse menetluse kestel, enne lõpliku otsuse tegemist. Seega ka olukorras, kus menetlus on lõppenud juba esitatud esialgse õiguskaitse taotluse menetlemise ajal, ei ole taotluse lahendamine halduskohtus enam võimalik, kuivõrd puudub menetlus, mille raames esialgse õiguskaitse taotlust lahendada ning selle võimaliku rahuldamise korral esialgse õiguskaitse abinõu rakendada. 2 10.

§ 55

lg 1 kohaselt kui menetlusosalise esitatud avaldus ei vasta vormi- või sisunõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, sealhulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, jätab kohus avalduse käiguta ja määrab menetlusosalisele tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Halduskohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tegemist kõrvaldatava puudusega, vaid taotluse lubatavuse eeldusega. Selle täitmata jätmise korral puudub V. Abramil õigus taotluse esitamiseks, mistõttu puudub vajadus ka taotluse käiguta jätmiseks ja täiendava tähtaja andmiseks puuduste kõrvaldamiseks. Eeltoodust tulenevalt ja lähtudes

§ 55lg-st 2 jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

11. Halduskohus soovib aga V. Abramile täiendavalt selgitada järgmist.

§ 50

lg-st 1 ja § 43 lg-st 2 tulenevalt ei võta taotluse läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Seega on V. Abramil võimalik esialgse õiguskaitse taotlusega pöörduda uuesti halduskohtu poole. Kuivõrd käesolevaks ajaks on V. Abrami suhtes antud ka distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri ning halduskohus leiab endiselt, et V. Abrami tegelikuks sooviks oli just nimetatud käskkirja vaidlustamine, on V. Abramil võimalik esitada kohtule esialgse õiguskaitse taotlus distsiplinaarmenetluse käskkirja kehtivuse peatamiseks kohtumenetluse ajaks. Küll aga juhib kohus kaebaja tähelepanu sellele, et

§ 249

lg 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Seega tuleb V. Abramil sellisel juhul esitada halduskohtule ka kaebus Tartu Vangla 15.06.

1. a käskkirja nr 6-2/976 tühistamiseks. Halduskohus märgib, et kohtueelne menetlus selles osas on V. Abramil käesolevaks ajaks läbitud, kuivõrd Tartu Vangla 05.07.
2. a vaideotsusega nr 1-11/255-2 lahendas vangla V. Abrami vaide ning seega on kaebuse esitamine halduskohtule lubatav. Halduskohtusse on kaebajal võimalik pöörduda 30 päeva jooksul alates Tartu Vangla 05.07.
3. a vaideotsuse nr 1-11/255-2 kätte saamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Hristoforova kohtunik 3