Obsah (5)

§ 532§ 531§ 524§ 526§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Lukiina Vismann Määruse tegemise aeg ja koht 18.03.2016.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-19116 Tsiviilasi XXX’i avaldus täisealise isik

§ 532lg 1).

Käesolev kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale (

§ 531lg 1).

Asjaolud ning kohtumääruse põhjendused

1. XXX esitas 18.10.2015.a Harju Maakohtule avalduse täisealise isiku XXXüle eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks.
2. Avaldusest nähtub, et XXXl on ateroskleroos ja südamepuudulikkus ning tal esinevad depressiivsed episoodid, mille jooksul ta ei suuda voodist tõusta. Puudutatud isik vajab pidevat kõrvalabi ja järelevalvet igapäevastes toimingutes nagu koristamine, pesemine ja toidu toomine. Avalduse kohaselt on eestkoste vajalik XXXasjade ajamisel, dokumentide vormistamisel, rahaliste teingute tegemisel ja pangas käimisel, kuivõrd ta ei suuda ise oma asju ajada. Avaldaja palub end määrata oma ema XXX eestkostjaks.
3. Kohus võttis avalduse 22.12.2015.a määrusega menetlusse, määras XXXle esindaja riigi õigusabi korras kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ning määras XXXle suhtes läbi viia kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi. XXXle esindajaks riigi õigusabi korras määrati vandeadvokaat Andres Lusmägi.
4. XXXle riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi avaldab, et kohtus 28.12.2015.a XXX, kes kuulas ära esindaja selgitused ja avaldas, et ta on teinud oma pojale XXXile testamendi. XXXarvas, et tema poeg soovib eestkostet seada eesmärgiga teda pansionaati paigutada. Tema aga pansionaati minna ei taha ning soovib kuni surmani viibida oma korteris. Ainus, mida ta vajab, on sotsiaaltöötaja abi. XXXnäitas arsti koostatud dokumenti, millest nähtuvalt oli temal diagnoositud muuhulgas ka depressioon. Avaldaja kinnitas esindajale, et soovib jätkuvalt enda eestkostjaks määramist oma emale. Avalduse soovitasid esitada sotsiaaltöötajad. Vahetu mulje järgi tundus esindajale, et XXXei pruukinud taibata eestkostega seonduvat ja tema vaimne tegevus võis olla tagasilangenud. XXXlamas voodis ja tundus, et ta vajas pidevat kõrvalabi ja järelevalvet, mida avaldaja oma külaskäikudel osutas. Esindaja leiab, et kohus võib seada eestkoste XXXüle juhul, kui esinevad ekspertiisiaktiga tuvastatavad eestkoste seadmise meditsiinilised alused. Eestkoste tuleb sellisel juhul seada maksimaalses määras, mis on kuni viieks aastaks, PKS § 203 lg 4 alusel, sest tema kõrget iga arvestades on tema vaimse seisundi halvenemine ajas progresseeruv. Vandeadvokaat Andres Lusmägi leiab, et kuivõrd XXX on XXXpoeg ning ta on andnud kirjaliku nõusoleku enda eestkostjaks määramisele ja ta hoolitseb pidevalt XXXeest, on XXX sobiv isik eestkostjaks.
5. Eestkosteasutus Tallinna linn Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu avaldab, et XXXon raske puudega vanaduspensionär. Puudutatud isikule on määratud nägemise, liikumise, kuulmise ja psüühikahäire tõttu. Eestkosteasutuse esindaja külastas koos kolleegiga XXX30.12.2015.a tema kodus. Puudutatud isik oli kontaktne, orienteerus ajas, kohas ja isikus. Kodukülastuse hetkel oli korteriuks lukustamata ja puudutatud isik lebas diivanil. Avaldaja on toonud talle 2 liikumiseks ratastooli, aga seda ta ei kasuta, kuivõrd veedab suurema osa oma ajast diivanil. Diivani ümbruses oli rohkelt riidehilpe, telefon, ravimid, potitool ja sööginõud. Põrandal oli rohkelt saia-leiva kilekotte. XXXsõnul käib tema poeg teda vaatamas üks kord nädalas, kuid ta sooviks linnaosa valitsuselt koduhooludstöötajat, kes käiks teda sagedamini külastamas ja igapäevatoimetustes aitamas. XXXhooldekodusse minna ei soovi. Juhul, kui kohus tuvastab eestkoste seadmise vajaduse, nõustub eestkosteasutus XXXi eestkostjaks määramisega.
6. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi 03.03.2016.a akti nr XXX kohaselt on ekspert diagnoosinud, et XXXl esineb täpsustamata dementsus, mis on määratletav mõistega „muu psüühikahäire“, mis piirab kestvalt tema võimet enamusest oma tegudest aru saada ja neid juhtida. Käesolevalt on XXXpsüühilises seisundis esiplaanil väljendunud kognitiivse tegevuse häired, rahustite ja uinutite kuritarvitamine ning puudulik kriitikavõime ja vähene koostöövalmidus. XXXteadvus on selge. Kõnelemisel ei tule alati õiged sõnad meelde. Orienteerub enda isikus, ajas ja kohas. Situatsioonitaju osaline. Kalendrit ja kella oskab kasutada. Eestkoste ega ekspertiisiga seotud asjaolusid mõistab osaliselt. Oma varasemat elukäiku kirjeldab rahuldavalt, viimaste aastakümnete kirjeldamisel esineb olulisi raskusi. Tema mõttekäik on hüplev, kohati laialivalguv ja takerduv. Abstraktse mõtlemise võime vähene. Motoorne funktsioneerimise võime vähene, vajab juhendamist ka elementaarsel eneseteenindamisel. Täidesaatev funktsioon oluliselt raskendatud. Valikuid teeb emotsionaalselt pealiskaudsete tunnuste põhjal, riske ega tagajärgi analüüsima pole võimeline. Teadlikke valikuid on võimeline tegema vaid lihtsamatel olmelistel teemadel. Keerukamates sotsiaalsetes ja poliitilistes küsimustes ta teadlikke valikuid tegema pole võimeline. Oma varalises olukorras sisuliselt ei orienteeru, oma tulusid-kulusid planeerima ei ole võimeline. Igapäevaeluga seotud otsuseid teeb tuginedes rutiinile ja senisele harjumusele. Uute ja muutlike olukordadega ei kohane. Õppimisvõime minimaalne. XXXsõnul on ravimiretsepte telefonikõne peale pikendanud perearst ja ravimid on välja ostnud poeg. Mõned kuud tagasi oli ta viidud kiirabiga haiglasse ja siis kohe koju lastud. Ei tea täpselt, miks. Põhiliseks terviseprobleemiks tema enda sõnul olevat aastaid kestnud unehäired. Seetõttu võtnud pikka aega erinevaid arsti poolt kirjutatud uinutavaid ravimeid. Ravimeid tarvitab oma enesetunde järgi ja ei oska täpselt kirjeldada, mis annuses ja kui sageli.Vahel esinevat ka kätevärinat. Tema peamiseks mureks on, et teda vanadekodusse ei pandaks. Ekspert leiab, et XXXpsüühiline seisund ei võimalda tal teha iseseisvalt tehinguid ega teostada valimisõigust. XXXpsüühiline seisund võimaldab tal anda seisukohta eestkostja määramise ja eestkostja isiku suhtes, kuid eestkoste sisu on talle raskesti mõistetav. Eestkostja ülesanneteks oleks XXXõiguste ja huvide kaitsmine, tema eesindamine kõigi tehingute tegemisel ning XXXle inimväärsete elutingimuste, meditsiiniabi ning toimetulekuks vajaliku kõrvalabi tagamine. XXXvajab eestkostet tõenäoliselt elukestvalt.
7. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teise lause kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Kohus on seisukohal, et XXXon TsÜS § 8 lõike 2 tähenduses piiratud teovõimega isik. Kohtu hinnangul ei ole võimalik XXXhuve kaitsta volituste andmise ega abiliste kaudu.
8. Perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 sätestab, et kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus talle eestkostja. Arvestades asjas esitatud arvamusi, leiab kohus, et XXXüle tuleb seada eestkoste ja temale tuleb määrata eestkostja. 3
9. PKS § 204 lg 1 kohaselt määratakse eestkostjaks füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. PKS § 204 lg-st 4 tulenevalt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Puudutatud isiku poeg XXX on kohtule avaldanud, et ta on nõus hakkama oma ema XXXeestkostjaks. Tsiviilasja materjalide põhjal nähtub kohtule, et XXX on senini oma ema eest hoolitsenud, tal külas käinud, ostnud ravimeid jms. Kohtule ei ole teada asjaolud, mis välistaksid XXXi eestkostjaks olemise. Tulenevalt eeltoodust peab kohus põhjendatuks määrata XXXeestkostjaks tema poeg XXX. 11.

§ 524

lg 1 järgi kuulab kohus isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Kohus kuulab isiku ära isiku tavalises keskkonnas, kui isik seda nõuab või kui see on kohtu arvates asja huvides ja isik sellele vastu ei vaidle. Isikule tuleb menetluse käiku selgitada. Kohus ei pea eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulama, kui sellest võivad tema tervislikku seisundit kajastatavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed või kui kohus on vahetu mulje põhjal veendunud, et isik ei ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama (

§ 524lg 5 p 1 ja 2).

Käesoleva tsiviilasjas on ekspert asunud seisukohale, et kuigi XXXisiklikult ärakuulamisele kohtu poolt ei tulene temale kahjulikke tagajärgi, on tulenevalt tema tervislikust seisundist kontakt temaga raskendatud. Samuti avaldas ekspert, et XXXei ole võimeline mõistma kohtuistungil toimuvat ega alluma kohtu korrale. Seega asub kohus seisukohale, et tema kohtupoolne ärakuulamine ei anna juurde antud asja lahendamisele. Lisaks märgib kohus, et XXXmääratud esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Andres Lusmägi on XXXga vahetult kohtunud ning viimased on kinnitanud avalduses taotletu vajalikkust, kui seda kinnitab ekspertiis. Ekspert on leidnud, et XXXpsüühiline seisund ei võimalda tal teha iseseisvalt tehinguid ega teostada valimisõigust. 12. Tulenevalt XXXpsüühilisest seisundist, eksperdiarvamusest, eestkosteasutuse seisukohast ja XXXle riigi õigusabi korras määratud esindaja poolt kohtule esitatud seisukohast, asub kohus seisukohale, et eestkostja ülesanneteks tuleb jätta kõikide XXXasjade ajamine, tema esindamine, tehingute sooritamine, tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, ravi- ja sotsiaalteenuste, kõrvalabi, järelvalve ja ülalpidamise tagamine. Tulenevalt asjaolust, et XXXüle tuleb seada eestkoste tema kõigi asjade ajamiseks, tuleb vastavalt

§ 526

lõikes 5 sätestatule tunnistada XXXka valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja hääleõiguse kaotanuks. 13. PKS § 206 lg 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui eestkostja saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, peab ta sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise, piiramise või laiendamise omal algatusel või eestkostja, valla- või linnavalitsuse või eestkostetava avalduse alusel. PKS § 203 lg 4 kohaselt kontrollib kohus hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse.

§ 526

lg 2 p 5 kohaselt 4 märgitakse eestkoste määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise.

§ 526

lg 3 kohaselt ei või nimetatud aeg olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates. Eksperdi arvates vajab XXXeestkostjat tõenäoliselt elukestvalt. Eeltoodu alusel ja kooskõlas PKS § 203 lg-ga 4 tuleb XXXeestkostjaks määrata XXX tähtajaga viis aastat.

1. Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 193 lõigetele 1 ja 2 teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet. Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja tema ülesannetest vabastada. Samuti peab eestkostja teatama kohtule oma elukoha muutusest. Vastavalt PKS § 184 lõikele 1 esitab eestkostja kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta mõistliku aja jooksul eestkoste määramisest arvates. Tulenevalt nimetatud seadusesättest kohustab kohus esitama eestkostjat eestkostetava vara nimekirja eestkoste seadmise aja seisuga 1 (ühe) kuu jooksul ning koos vara nimekirjaga tuleb eestkostjal esitada kohtule ka XXXvara tõendavad dokumendid. PKS § 194 lõike 1 kohaselt võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab eestkostja esitama kohtule igal aastal kirjaliku aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Kohus kohustab eestkostjat esitama eestkostja aruande kohtule iga aasta
2. aprilliks.
3. Lisaks selgitab kohus, et vastavalt PKS § 179 lõikele 5 peab eestkostja eestkostetava vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. PKS § 183 lõike 3 kohaselt peab eestkostja hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides ning taotlema vastavalt PKS § 187 kohtult eelneva nõusoleku, et: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Vastavalt PKS § 207 lõikele 2 on vaja kohtu eelnevat nõusolekut ka eestkostetava eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks või lõpetamiseks ja üle neljaaastase tähtajaga kestvuslepingute sõlmimiseks. 16.

§ 172

lg 3 sätestab, et täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus asub seisukohale, et avaldaja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. XXXle riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindajakulu ja XXXekspertiisikulu jätta Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann kohtunik 5