KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Kohtuasja number 2-15-8323 Otsuse tegemise aeg ja koht 6. juuli 2016.a, Tartu Kohtuasi A.L. ja J.L. hagi S.L. vastu elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 28. oktoobri 2015.a otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Apellatsioonkaebuse I hind 585 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.L. ja J.L. apellatsioonkaebus Menetlusosalised esindajad ja Apellatsioonkaebuse II hind 585 eurot nende Apellandid (hagejad) A.L. (IK XXXXXXXXX) J.L. (IK XXXXXXXXX) Hagejate seaduslik esindaja: L.L. (IK XXXXXXXXXX) Vastustaja (kostja): S.L. (IK XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja: advokaat Valeriy Gimaev (Narva Esimene Advokaadibüroo) RESOLUTSIOON 1. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt. 2. Tühistada Viru Maakohtu 28. oktoobri 2015.a otsus osaliselt kostjalt hagejate kasuks väljamõistetava elatise suuruse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt välja kummagi hageja kasuks elatis alates 28. oktoobrist 2015.a 85 % ulatuses Perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud elatise määrast. 3. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: 1 „1. Hagi rahuldada osaliselt. 2. Välja mõista S.L.lt A.L. kasuks alates 28. oktoobrist 2015.a kuni 30. juunini 2016.a sissenõutavaks muutunud elatis summas 1451 (üks tuhat nelisada viiskümmend üks) eurot. Alates 1. juulist 2016.a mõista S.L.lt välja igakuine elatis A.L. kasuks summas 183 (ükssada kaheksakümmend kolm) eurot kuus kuni A.L. täisealiseks saamiseni, s.o kuni 20. veebruarini 2028.a. Elatis ei tohi olla väiksem kui 85 % Perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud elatise määrast. 3. Välja mõista S.L.lt J.L. kasuks alates 28. oktoobrist 2015.a kuni 30. juunini 2016.a sissenõutavaks muutunud elatis summas 1451 (üks tuhat nelisada viiskümmend üks) eurot. Alates 1. juulist 2016.a mõista S.L.lt välja igakuine elatis J.L. kasuks summas 183 (ükssada kaheksakümmend kolm) eurot kuus kuni J.L. täisealiseks saamiseni, s.o kuni 25. novembrini 2029.a. Elatis ei tohi olla väiksem kui 85 % Perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud elatise määrast. 4. Jätta S.L. kantud menetluskulud tema enda kanda. A.L. ja J.L. menetluskulud jätta 85 % ulatuses S.L. kanda ja 15 % ulatuses A.L. ja J.L. enda kanda. 5. Mõista välja S.L.lt A.L. ja J.L. kasuks 306 (kolmsada kuus) eurot ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks.“ EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. A.L. ja J.L. esitasid oma seadusliku esindaja L.L. kaudu 02.06.2015. a Viru Maakohtule hagi S.L. vastu elatise väljamõistmiseks. Hagejad taotlesid, et kohus mõistaks kostjalt välja elatise seaduses miinimummääras (s.o 2015. aastal 195 eurot) alates kohtuotsuse tegemise ajast. sätestatud Hagiavalduse kohaselt elavad lapsed koos emaga, kes kasvatab neid üksinda. Alates 01.03.2015. a maksab kostja lastele elatist 200 eurot kuus kahele lapsele kokku, see oli vanemate omavaheline kokkulepe. Lapsed viibivad koos isaga igal teisel ja neljandal nädalavahetusel, ka teisipäeviti ja neljapäeviti mõned tunnid päevas. Kui lapsed soovivad, siis nad jäävad isa juurde koos 2 ööbimisega. Sel ajal, kui lapsed on isaga, toidab lapsi isa. Ülejäänud laste kulutusi kannab hagejate seaduslik esindaja. Alina ülalpidamiskulud ühes kuus on 420 eurot ja Julia ülalpidamiskulud on 410 eurot. 2. Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja leidis, et hagi tuleks rahuldada osaliselt, sest lastevanemate vahelisel kokkuleppel on lapsed on kostja juures igal teisel ja neljandal nädalavahetusel alates reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni, samuti suhtleb kostja lastega teisipäeviti ja neljapäeviti. Lisaks on lapsevanemad kokku leppinud selles, et kostja võib lastega suhelda ka teistel päevadel, teatades sellest laste emale 12 tundi ette. Seega viibivad lapsed ca 1/3 ajast kostjaga ja 2/3 ajast hagejate seadusliku esindajaga. Vanemate kokkuleppel osaleb kostja laste kasvatamises nendel päevadel, kui lapsed viibivad tema juures. Kostja selgitas, et kui lapsed viibivad tema juures, ostab kostja lastele toitu ja riideid, lastega külastatakse üritusi. Lisaks annab kostja laste emale igakuiselt 200 eurot. Kostja on nõus tasuma elatist 2/3 osas (2/3 summast 390 eurot e 260 eurot). MAAKOHTU OTSUS 3. Viru Maakohus rahuldas oma 28. oktoobri 2015.a otsusega hagi osaliselt. Kohus mõistis kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise igakuise elatusrahana 130 eurot alates kohtuotsuse tegemisest (28.10.2015.
- a)kuni kummagi lapse täisealiseks saamiseni, (s.o vastavalt kuni 20.02.2028.a ja kuni 25.11.2029.a). Kohus märkis kummagi hageja puhul, et elatis ei tohi olla väiksem kui 2/3 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Kohus märkis, et hagejad elavad peale vanemate kooselu lõppu koos emaga. Hagejate seaduslik esindaja kinnitas, et tal oli kostjaga kokkulepe, et kostja maksab elatist 200 eurot, kuid käesoleval hetkel soovib ta elatist kahele lapsele kokku 390 (2 × 195) eurot alates kohtuotsuse tegemisest. Hagejate seaduslik esindaja kinnitas, et alates 01.03.2015.a maksab kostja elatist 200 eurot kuus. Kostja selgitas kohtule vanemate vahelist kokkulepet, mille kohaselt viibivad lapsed regulaarselt tema juures. Kostja tõi esile, et lapsed viibivad ca 1/3 ajast kostjaga ja 2/3 ajast hagejate seadusliku esindajaga. Hagejate seaduslik esindaja ei eitanud, et lapsed on igal teisel ja neljandal nädalavahetusel reedest pühapäevani koos kostjaga, et lapsed veedavad aega isaga ka teisipäeviti ja neljapäeviti ning kui lapsed soovivad isa juurde ööbima jääda, siis hagejate seaduslik esindaja selle vastu ei ole. Kostja on kohtule esitanud kostja ja laste kohtumise graafiku, millest nähtub, et 2015. aasta septembris olid lapsed koos isaga 10 ööpäeva. Seega on tõene kostja seisukoht, et lapsed viibivad isaga ca 1/3 ajast. Hagejad nõuavad elatist kokku 390 eurot, kostja maksab käesoleval ajal elatist 200 eurot ning on nõus maksma 260 eurot, arvestades, et kostja kannab lastega seotud kulutusi sel ajal, kui lapsed viibivad tema juures. Kohus pidas vaieldamatuks, et kostja kannab laste toitlustamiskulud sel ajal kui lapsed viibivad temaga. Asja materjalidest nähtub, et kostja ostab lastele ka riideid. Seega kulutab hagejate seaduslik esindaja, sel ajal kui lapsed viibivad kostjaga, lastele vähem, eelkõige vähem toidule ja vaba aja veetmisele. Kohus leidis, et sel ajal, kui lapsed on koos kostjaga, kannab kostja laste kulutusi vähemalt 130 euro ulatuses. Kandes kulutusi 130 eurot lastele ja tasudes laste emale elatist 260 eurot, täidab kostja oma ülalpidamiskohustust. Kohus tugines Riigikohtu lahendites nr 3-2-1-66-08 ja 3-2-1-7-05 esitatud seisukohtadele. Maakohtu hinnangul tuleb elatise väljamõistmisel 3 arvestada asjaolu, et lahus elav vanem kannab lapse ülalpidamiskulusid ajal, mil laps viibib lahus elava vanema juures. Kohus selgitas, et asjaolude muutmise korral võivad pooled esitada kohtule hagi elatise suurendamiseks või vähendamiseks. APELLATSIOONKAEBUS 4. Hagejad A.L. ja J.L. esitasid maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles vaidlustavad Viru Maakohtu 28.10.2015.a kohtuotsuse osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata. Apellandid paluvad teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses Apellandid paluvad: - Välja mõista S.L.`lt elatis A.L. kasuks igakuise elatusrahana 195 (ükssada üheksakümmend viis) eurot alates Viru Maakohtu kohtuotsuse tegemisest (s.o alates 28.10.2015.
- a)kuni A.L. täisealiseks saamiseni, so kuni 20.02.2028. a, kusjuures elatis ei tohi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära; - Välja mõista S.L.`lt elatis J.L. kasuks igakuise elatusrahana 195 (ükssada üheksakümmend viis) eurot alates Viru Maakohtu kohtuotsuse tegemisest (s.o alates 28.10.2015.
- a)kuni J.L. täisealiseks saamiseni, so kuni 25.11.2029. a, kusjuures elatis ei tohi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära; - Määrata, et S.L.`lt välja mõistetud A.L. ja J.L. ülalpidamiseks elatis tuleb S.L.`l tasuda A.L. ja J.L. ema L.L. pangakontole. Apellandid vaidlustavad ka menetluskulude jaotuse ning paluvad jätta kõik menetluskulud Vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) ei ole maakohus vaidlustatavas kohtuotsuses järginud TsMS §-des 229, 232, 436 ja 442 lg 8 sätestatud nõudeid. Kohus on rikkunud menetlusõiguse norme, hinnanud tõendeid valesti ning see on toonud asjas kaasa ebaõige kohtulahendi; 2) on vale kohtuotsuses esitatud järeldus, mille kohaselt kannab kostja sel ajal, kui lapsed viibivad tema juures, lastega seotud kulusid vähemalt 130 euro ulatuses; 3) ei tule miinimummääras elatise nõudmise korral lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (RKTKo 3-2-1-120-14 p 14). Seega ei pea kumbki apellant oma nõuet täiendavalt tõendama, kuivõrd kumbki nõuab elatist PkS § 101 lg-s 1 sätestatud ulatuses; 4) tuleb Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-165-13 (p 12) kohaselt teha kindlaks, kui suured on mõlema vanema igakuised kulutused lapse vajaduste rahuldamiseks ning millised lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kannab lapsest lahus elav vanem ise sel ajal, mil laps viibib tema juures. Kohus saab elatist maksma kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab; 5) ei saa elatise suurust määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist; 6) ei ole vastustaja tõendanud, kui suured on tema igakuised kulutused laste vajaduste rahuldamisel, ega seda, et lapsed viibivad 1/3 ajast tema juures. Kohus juhindus asja 4 lahendamisel üksnes kostja paljasõnalisest väitest. Seejuures ei ole kohus arvestanud ega tuvastanud, kui suures ulatuses täidab kostja laste ülalpidamise kohustust vahetult; 7) on tõendamata ja väär vastustaja väide, et lapsed viibivad tema juures ca 1/3 ajast. Alates kooselu lõppemisest (s.o veebruar 2015) elavad lapsed koos emaga. Vanemate vahelisel kokkuleppel on reguleeritud lastega suhtlemise kord, mille kohaselt lapsed on isa juures igal teisel ja neljandal nädalavahetusel alates reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni, samuti suhtleb kostja lastega teisipäeviti ja neljapäeviti; 8) viibivad lapsed suhtluskorra järgi kostja juures iga kuu kokku keskmiselt 5 ööpäeva, s.o 1/6 või maksimaalselt 1/5 ajast kuus. Septembris, vahetult enne maakohtu istungit, viibisid lapsed erandina kostja juures suhtluskorras märgitust rohkem aega ning ööbisid tema juures mõned korrad ka argipäevadel. Pärast kohtuistungit olukord taas muutus ja lapsed viibivad isa juures üksnes kokkuleppes fikseeritud ajal; 9) kannab laste ema kõik huviringide kulud (s.o osalustasud, tarvikud, üritused jne); 10) on tõendamata ja vale kostja väide, et tema kannab lastele mingeid muid kulusid peale toitlustamiskulude. Kostja poolt enne kohtuistungit (septembris 2015.
- a)ostetud riided kokku 29,24 euro väärtuses (pidžaama, sussid ja laste tossud) on sellised, mis võimaldavad lastel ööbida kostja juures. Laste elukohas nende ema juures on lastel mitu pidžaamat ja sussid on samuti olemas; 11) moodustavad kulutused toidule üksnes osa kõikidest vajalikest kulutusest lapse ülalpidamisele, hagejate hinnangul ca 1/4 kõigist ülalpidamiskuludest. Kummagi lapse puhul tuleb arvestada toidule igakuiselt 100 eurot. Sellest lähtudes kulutab kostja arvestuslikult laste toitlustamisele mitte rohkem kui 20 eurot ühe lapse kohta kuus; 12) kannab laste ema üksinda ülekaaluka osa toitlustamiskuludest (ca 5/6) ja kõik muud püsikulud (s.o eluasemekulud, transpordi, tervishoiu, hügieenitarvete, lapse koolikohustuste täitmise, riiete, jalanõude, lasteaia, huviringide (lauluring, tantsuring, inglise keel, eelkooli ring) kulutused; 13) kolis laste ema koos lastega pärast kooselu lõppemist kostjale kuuluvast korterist oma ema juurde. Hiljuti suutis laste ema osta endale ja lastele eraldi korteri, kuhu tuli soetada kogu sisustus, s.h laste mööbel (voodid, madratsid, lauad, toolid, sektsioon
- jt)ja olmetehnika. Vastustaja ei ostnud lastele midagi; 14) tegeleb laste haiguse korral laste ravimisega üksnes laste ema. Tema viibib tihti haiguslehel olles lastega kodus, kaotades sel perioodil osa võimalikust tulust. Kõik kulutused tervisehoiule (ravid, protseduurid jne) kannab ka laste ema; 15) laste üritustel osalemise korral (nt kaaslaste sünnipäevad) osaleb neil koos lastega üksnes ema, kes ühtlasi kannab kõik sellega seotud kulutused (nt kingitused); 16) nähtub eeltoodust, et kõik vajalikud ülalpidamiskulud lastele kannab laste ema ning puuduvad alused nõutud elatise suuruse vähendamiseks; 17) leiavad hagejad, et kohus hindas kostja ülalpidamiskoormise ulatust vääralt ning lähtus üksnes kostja tõendamata väitest, et lapsed viibivad kostja juures 1/3 ajast ja ema juures 2/3 ajast. Kohus ei tuvastanud, mis on lastele vajalikud ülalpidamiskulud ja milliseid neist kannab kostja reaalselt. VASTUS APELLATSIOONKAEBUSELE 5 5. Kostja S.L. esitas apellatsioonkaebusele vastuse, milles palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Viru Maakohtu 28.10.2015.a otsus muutmata; samuti jätta menetluskulud poolte enda kanda. Vastuse kohaselt: 1) on Viru Maakohtu 28.10.2015.a otsus seaduslik ja põhjendatud ning rajatud kohtuistungil uuritud tõenditele ja poolte avaldatule; 2) ei ole maakohus menetlusnorme rikkunud ning on hinnanud tõendeid kogumis, mille alusel on teinud seadusliku ja põhjendatud otsuse; 3) tuleb Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-165-13 (p 12) kohaselt tuvastada, kui suured on mõlema vanema igakuised kulutused lapse vajaduste rahuldamiseks. Käesoleval juhul ei ole laste ema tõendanud oma kulutuste suurust lastele. Kostja on aga esitanud maakohtu istungil tõendid, samuti esitab ringkonnakohtule täiendavad tõendid selle kohta, et vastustaja kannab lastega seotud kulusid, ehk vahetult rahuldab laste vajadusi; 4) on maakohus elatise määramisel arvestanud asjaoluga, et lapsed viibivad isa juures 1/3 ajast ning tuvastanud, et sel ajal, kui lapsed viibivad isa juures, vastustaja kannab kulud vahetult. Seejuures on maakohus tõendeid hinnanud kogumis arvestades ka laste ema poolt avaldatut (14.10.2015.a kohtuistungi protokoll: „Kui nad on isa juures, siis ta ostab lastele toitu, asju ta ei osta“); 5) on väär väide, et vastustaja kannab ainult toitlustamisega seotud kulud. Kostja on nii maakohtule kui ringkonnakohtule esitanud kulude kohta dokumendid, mis ei ole seotud toitlustamisega. Samuti puudub kahtlus selles, et vastustaja kannab eluasemega seotud kulud ajal, millal lapsed viibida vastustaja juures (vesi, elekter, kommunaalkulud jne); 6) on apellatsioonikaebuses uue asjaoluna välja toodud, et apellantide ema kannab üritustega seotud kulud. TsMS § 633 lg 5 kohaselt kui apellatsioonkaebuse põhjendamiseks nimetatakse uusi asjaolusid ja tõendeid, tuleb apellatsioonkaebuses märkida uute asjaolude ja tõendite esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjus. Sellist põhjust ei ole apellandid märkinud. Samuti on väide, et apellantide ema kannab üritustega seotud kulud, paljasõnaline ja tõendamata; 7) esitab vastustaja ringkonnakohtule enda poolt koostatud graafiku, millest on näha, millal on lapsed olnud vastustaja juures. Sellest graafikust nähtuvalt on lapsed olnud ajavahemikul oktoober-november vastustaja juures umbes 1/3 ajast; 8) on käesolevas menetluses vaidlus kestva iseloomuga ning kostja jätkab kulude kandmist. Seoses sellega ei olnud vastustajal võimalik esitada tõendeid kulude ja laste viibimisaegade kohta, kuna kulud on tekkinud ja tekivad pärast esimese astme menetlust. Samuti ei olnud esimese astme menetluse ajal teada laste kostja juures viibimise ajad. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata osaliselt tühistada osas, milles kohus märkis, et elatis kummalegi lapsele ei tohi olla väiksem kui 2/3 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hagejad taotlesid elatise väljamõistmist kumbki seaduses sätestatud miinimummääras, s.o ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Maakohtu otsuse põhjendustest nähtuvalt asus kohus seisukohale, et lapsed 6 viibivad isaga ca 1/3 ajast ning selle aja vältel kannab isa nende ülalpidamiskulud, mistõttu pidas kohus põhjendatuks mõista kummalegi hagejale kostjalt välja elatise 2/3 ulatuses elatise miinimummäärast (mitte kuupalga alammäärast). Kohtuotsuse põhjendused ja resolutsioon on seega omavahel vastuolus. Samuti on vastuoluline ka kohtuotsuse resolutsioon ise, kuna kohtuotsusega on mõistetud kummalegi hagejale välja 2015.a seisuga elatis summas 130 eurot kuus, mis aga on väiksem kui 2/3 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära (2015. aastal oli kuupalga alammääraks 390 eurot, millest 2/3 moodustab 260 eurot). Ehkki ilmselt on tegemist eksimusega kohtuotsuse resolutsiooni sõnastamisel, millele pooled ise ei ole apellatsioonimenetluses tähelepanu pööranud, on kohtuotsuse täitmise seisukohalt tegemist nõude rahuldamisega ulatuses, millises hagejad ei ole nõuet esitanud. Ringkonnakohus peab võimalikuks TsMS § 656 lg 2 alusel kõrvaldada nimetatud rikkumine ilma tsiviilasja maakohtule uueks arutamiseks saamata. Maakohtu poolt põhjendatuks peetud ulatuses elatise väljamõistmise korral tulnuks märkida, et elatis kummalegi lapsele ei või olla väiksem kui 2/3 elatise miinimummäära PKS § 101 lg 1 järgi või alternatiivselt 1/3 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 7. Ringkonnakohus leiab aga, et apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud ning maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada ka osas, milles maakohus leidis, et hagejate kasuks tuleb välja mõista kummalegi 2/3 elatise miinimummäärast põhjendusel, et ülejäänud 1/3 ulatuses täidab kostja ülalpidamiskohustust vahetult, hoolitsedes laste eest sel ajal, mille vältel lapsed viibivad tema juures. Ringkonnakohus nõustub apellantide seisukohaga, et juhul, kui lapsed viibivad isa (kostja) juures vastavalt vanemate vahel kokkulepitud suhtlemiskorrale, ei anna see alust järelduseks, et lastel oleks vahelduv elukoht kummagi vanema juures ning et nad elaksid isa juures 1/3 ajast ja ema juures ülejäänud 2/3 ajast. 8. Asja materjalide kohaselt on vanemad leppinud omavahel kokku, et lapsed on isa juures igal teisel ja neljandal nädalavahetusel alates reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni, samuti suhtleb isa lastega teisipäeviti ja neljapäeviti. Lisaks võib isa lastega suhelda ka täiendavatel aegadel, teavitades sellest laste ema 12 tundi ette. Kostja on esitanud kohtule graafikud, millest nähtub, millistel kuupäevadel (ajavahemikul septembrist novembrini 2015.
- a)on lapsed tema juures viibinud. Need andmed kinnitavad apellatsioonkaebuses esiletoodut, mille kohaselt septembris viibisid lapsed isa juures suhtluskorraga määratust mõnevõrra rohkem, kuid alates oktoobrist on üldjoontes järgitud suhtlemiskorda. Seejuures on suhtlemine nädala sees toimunud põhiliselt õhtustel aegadel (alates kella 17:00, s.o eelduslikult lasteaiapäeva lõpust) ning suur osa isa juures veedetud ajast on seotud ööbimisega. Terveid päevi on lapsed veetnud isaga nädalavahetustel, s.o vastavalt suhtluskorrale igal teisel nädalavahetusel. 9. Ringkonnakohus nõustub eeltoodu alusel apellantidega, et põhjendamatu on lugeda, justkui viibiksid lapsed 1/3 ajast isa juures. Arvestuslikult saab lugeda, et lapsed viibivad kostja juures keskmiselt 5-6 ööpäeva kuus, s.o 1/6 või maksimaalselt 1/5 ajast. Vähendamaks seadusjärgset elatist proportsionaalselt selle aja kestusega, mille vältel lapsed kummagi vanema juures viibivad, tuleks tuvastada, et laste viibimisel isa juures vähenevad vastavas ulatuses need lastega seotud tavapärased kulutused, mida tuleb teha lapse emal, kelle juures on laste peamine elukoht. Käesoleval juhul ei ole kostja tõendanud, et laste ema poolt tehtavad lastega seotud kulutused väheneksid 1/3 ulatuses tulenevalt sellest, et niisuguses mahus viibivad lapsed igakuiselt isa juures. Apellandid on nõustunud, et selle aja arvel vähenevad toitlustamiskulud. Ringkonnakohus nõustub apellantide hinnanguga, mille kohaselt võib kummagi lapse toidule kuluda igakuiselt 100 eurot, millest osa kannab kostja 7 sel ajal, kui lapsed viibivad tema juures. Apellandid möönavad, et kostjal võib kuluda kummagi lapse toitlustamisele igakuiselt ca 20 eurot. 10. Kostja ei ole aga tõendanud muid niisuguseid kulutusi lastele, millega seoses väheneksid ema poolt tehtavad kulutused. Põhjendatud on apellatsioonkaebuses märgitu, mille kohaselt ei vähene lapsi igapäevaselt kasvatava ja hooldava ema kulutused seoses sellega, et isa soetab lastele mõningaid riideesemeid (nagu pidžaamad ja toasussid) isa juures kasutamiseks. On küll õige, et kostja kannab laste tema juures viibimise ajal ka eluasemekulud (kommunaalkulud, vesi, elekter), kuid neid kulusid ei saa ringkonnakohtu hinnangul märkimisväärses ulatuses mõjutada asjaolu, et aeg-ajalt viibivad kostja elukohas kaks lasteaiaealist last. Ringkonnakohus leiab, et laste emal ei tulnud tõendada lastele tehtavate kulutuste suurust, kuna hagejad nõudsid elatist seaduses sätestatud miinimummääras. Küll oleks kostjal endal tulnud tõendada, et tänu tema poolsetele kulutustele vähenevad lastega seotud kulutused, mida tuleb teha teisel vanemal (emal). On ilmne ega vaja täiendavat tõendamist, et laste kasvatamisega seoses tuleb teha kulutusi, ning kuni kostja ei ole tõendanud, et need kulud kannab olulises osas tema, saab lähtuda sellest, et vajalikud kulud on kandnud ja kannab laste ema. 11. Maakohus ei ole elatise väljamõistmisel võtnud arvesse riiklikku peretoetust. Vastavalt Riigikohtu praktikale saab lähtuda sellest, et osa laste vajadustest on ilmselt kaetud riiklike toetustega (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-124-15 p 16 ja nr 3-2-1-37-11 p 16). Riiklike peretoetuste seaduse (RPTS) § 1 järgi on muuhulgas lastetoetuse eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Alates 2015. aastast on riigi poolt tasutava lastetoetuse suurus ühele lapsele 45 eurot kuus ning alates 2016. aastast 50 eurot kuus. Riiklikku peretoetust tuleb ülalpidamiskulude kandmisel arvestada ½ ulatuses kummagi lapsi kasvatava vanema kasuks. Seega väheneks kostja osalus laste ülalpidamises kummagi hageja puhul 2015.a eest 22,50 euro võrra ja alates 2016.a 25 euro võrra. Arvestades nii riikliku peretoetusena makstavaid summasid kui ka laste regulaarset viibimist nende isa juures peab ringkonnakohus põhjendatuks vähendada kostjalt kummagi hageja kasuks väljamõistetavat elatise summat 15 % võrra. Seega kuulub kostjalt kummagi hageja kasuks väljamõistmisele elatis 85 % ulatuses PKS § 101 lõikes 1 sätestatud elatise miinimummäärast. 12. Alates maakohtu otsuse tegemisest (28.10.2015.
- a)kuni 2015.a lõpuni tuleb kostjal seega tasuda kummalegi hagejale elatist 166 eurot kuus (s.o 85 % 195 eurost, ümardatuna täiseurodeni). Alates 1. jaanuarist 2016.a on elatise summaks 183 eurot kuus (s.o 85 % 215 eurost, ümardatuna täiseurodeni). Ka edaspidi tuleb elatis siduda seadusest tuleneva elatise määraga 85 % ulatuses. Ringkonnakohtu otsuse tegemise aja seisuga on kostja poolt kummalegi hagejale tasumisele kuuluv elatis muutunud sissenõutavaks kokku summas 1451 eurot (sh oktoobris 2015.a 4 päeva eest 21 eurot ja novembris-detsembris à 166 eurot ning alates jaanuarist kuni juunini 2016.a 6 kuu eest 1098 eurot). Alates 1. juulist 2016.a mõistab ringkonnakohus kostjalt hagejate kasuks välja jooksva elatise. 13. Ringkonnakohus on seisukohal, et arvestades hagi osalist rahuldamist on põhjendatud jätta kostja menetluskulud tema enda kanda ning hagejate menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 85 % ulatuses kostja kanda ja ülejäänud 15 % ulatuses hagejate endi kanda. 8 Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei tekkinud hagejatel maakohtu menetluses menetluskulusid. Ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on apellatsioonimenetluse kuludeks õigusabikulud summas 360 eurot (lepingulise esindaja tasu ajakuluga 3 tundi apellatsioonkaebuse koostamiseks). Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist mõistliku ja vajaliku menetluskuluga. Vastavalt ringkonnakohtu määratavale menetluskulude jaotusele tuleb seega kostjalt (vastustajalt) mõista apellantide kasuks välja 306 eurot menetluskulude katteks (s.o 85 % 360 eurost). Andra Pärsimägi Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 9