) § 94 lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Kohus leiab, et eeltoodud uuringu tulemus on piisavaks tõendiks, mis võimaldab pidada XXX XXX isaks. Käesolevalt on vanematel oma tütre suhtes ühine hooldusõigus.
lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks.
lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (
§-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Vastavalt
§-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste 3 kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi, kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja soovib elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest summas, mis alati vastaks seaduses sätestatud miinimumelatise summale. Riigikohus on asunud seisukohale, et kohtus isast põlvnemise tuvastamise ja samas vaidluses elatise nõudmise korral tuleb lapsele elatis välja mõista alates hagi esitamisest (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend 3-2-1-36-08). Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Elatis tuleb välja mõista hageja taotletud suuruses ja alates kohtusse hagiavalduse esitamisest, s.o 15.08.2015.a. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 11 alusel tuleb kostja kanda jätta menetluskulud. Hagejale anti Harju Maakohtu 12.10.2015.a määrusega menetlusabi ja vabastati ta täielikult põlvnemise tuvastamiseks tehtava DNA-ekspertiisi kulude tasumisest. Kohus määras asjas DNAekspertiisi, mis viidi läbi Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis ja ekspertiisi maksumus kokku oli 171 eurot. Nimetatud summa kostjalt riigituludesse välja mõista. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Tuginedes eelöeldule tuleb DNAekspertiisi kulud, mille tasumisest hageja oli vabastatud, välja mõista kostjalt riigituludesse. Vastavalt TsMS § 179 lg 1 menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 179 lg 9 tuleb nõude tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.