Obsah (10)

§ 481§ 663§ 4891§ 5§ 230§ 231§ 232§ 438§ 79§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 18. august 2016. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-106850 Tsiviilasi Osaühing Aktiva Finants maksekäsu kiirm

§ 481

lg 2¹,

RS § 6 lg 2).

1. Anda Osaühing Aktiva Finants nõue Natalja Oborina vastu üle Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 1
2. Edastada määrus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav.
3. Asjaolud 30.03.
4. a esitas Osaühing Aktiva Finants Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Natalja Oborina vastu 261,31 euro ja kohtu poolt välja arvestatud viivise saamiseks ja menetluskulude hüvitamiseks. 07.04.2016 tegi kohus makseettepaneku, mis on võlgnikule kätte toimetatud 30.05.
5. a, dokumendid jäetud postkasti võlgniku poolt kinnitatud aadressil: *. Võlgnik vastuväidet tähtaegselt ei esitanud.
6. Vaidlustatud kohtumäärus Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 21.06.
7. a määrusega maksekäsu kiirmenetluses käesolevas tsiviilasjas tegi kohus maksekäsu, millega kohustati võlgnikku Natalja Oborina tasuma avaldajale Osaühing Aktiva Finants põhinõudeid summas 130,68 eurot ja kõrvalnõudeid summas 130,68 eurot ning hüvitama riigilõivu 45,00 eurot ja menetluskulu 20,00 eurot. Ühtlasi kohustati võlgnikku Natalja Oborina tasuma viiviseid kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni ulatuses, et kõrvalnõuded kokku ei ületa avalduses esitatud põhinõuet ning sissenõutavad summad kokku ei ületa 6400 eurot (

§ 481

lg 2¹,

RS § 6 lg 2). Maksekäsk kuulub viivitamata täitmisele, sõltumata selle kättetoimetamisest võlgnikule. Maksekäsk on võlgnikule kätte toimetatud e-toimiku kaudu 27.07.

1. a.
2. Määruskaebus, menetluse käik 15.07.
3. a esitas võlgnik Natalja Oborina kohtule venekeelse määruskaebuse /tlk 12-16/. 19.07.
4. a määrusega jättis kohtunikuabi määruskaebuse käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o põhistatud eestikeelse määruskaebuse esitamiseks ja riigilõivu tasumiseks /tlk 17-18/. 29.07.
5. a esitas võlgnik täiendatud määruskaebuse /tlk 19-23/, milles ei nõustu arveldustega käesolevas tsiviilasjas, kuna on ära maksnud kogu võla, mille tõendamiseks on määruskaebuse esitaja kohtule esitatud sooritatud maksete väljavõtted. Määruskaebuse esitaja palus avaldajalt arvete saldot sellest, et on kogu summa nende arvetele üle kandnud, kuid vastust ei ole määruskaebuse esitaja saanud. Määruskaebuse esitaja ei nõustu tema vastu esitatud nõudega summas 261,31 eurot. Riigilõiv määruskaebuse esitamise eest on tasutud 09.08.
6. a /tlk 29/. 01.08.
7. a saatis kohus vastustajale (avaldajale) kirjaliku seisukoha nõude

§ 663lg 3 alusel /tlk 25/.

11.08.2016. a esitas vastustaja kohtule seisukoha määruskaebusele /tlk 30/, milles leiab, et määruskaebuse esitaja pole määruskaebuses tuginenud ühelegi

§ 4891lõikes 2 sätestatud asjaolule, mistõttu tuleb määruskaebus jätta rahuldamata.

Täiendavalt märgib vastustaja, et määruskaebuse esitaja maksekorraldusel kajastuvad kõik maksed on arvete katteks laekunud ning nõude loovutamise hetkeks jäi tasumata summaks veel 130,68 eurot. Peale seda on laekunud veel 21.04.2016 summas 25,00 eurot. Võlgniku esitatud väljavõttel olev makse kliendinumbriga 8342728 ja selle viitenumbriga 83427286 summas 20,00 eurot on läinud A O arvete katteks. 16.08.2016. a määrusega andis kohtunikuabi määruskaebuse lahendamiseks üle kohtunikule

§ 663lg 6 alusel /tlk 1-2/.

1. Kohtu seisukoht 2 4.
2. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 4891 lg 2 p-le 3 määruskaebus võib tugineda asjaolule, et maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu. Kohus leiab, et Natalja Oborina määruskaebus on esitatud põhjusel, et määruskaebuse esitaja hinnangul on maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõue selgelt põhjendamatu. Määruskaebuse esitaja on selgesõnaliselt väljendanud, et ta ei nõustu tema vastu esitatud nõudega summas 261,31 eurot. Määruskaebusest nähtuvalt on määruskaebuse esitaja (võlgnik) kogu nõude tasunud ning esitanud selle tõendamiseks maksekorraldused. 4.

1. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses on avaldaja kirjeldanud nõude aluseks olevaid asjaolusid alljärgnevalt: Elisa Eesti OÜ ja võlgnik sõlmisid 14.06.
2. a lepingu, mille alusel Elisa kohustus pakkuma võlgnikule telekommunikatsiooniteenust ning võlgnik kohustus saadud teenuste ja/või kaupade (mobiiltelefon) eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Oma allkirjaga lepingul kinnitas võlgnik, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevaid mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimusi. Kõik kõrvalnõuded tulenevad lepingust. AS Elisa Eesti esitas võlgnikule osutatud teenuste eest arved, mille alusel võlgnik oli kohustatud tasuma summad arvel märgitud tähtajaks. Elisa Eesti OÜ loovutas 18.11.2015 võlgniku vastase nõude Aktiva Finants OÜ-le. 4.
3. Tõenditena on avaldaja nimetanud järgmisi dokumente: Teenuste osutamine (elekter, telefon, gaas, vms) (1910461, 26.07.2012). 4.
4. 11.08.
5. a esitas vastustaja kohtule seisukoha määruskaebusele /tlk 30/, milles leiab, et määruskaebuse esitaja pole määruskaebuses tuginenud ühelegi

§ 4891lõikes 2 sätestatud asjaolule, mistõttu tuleb määruskaebus jätta rahuldamata.

Täiendavalt märgib vastustaja, et määruskaebuse esitaja maksekorraldusel kajastuvad kõik maksed on arvete katteks laekunud ning nõude loovutamise hetkeks jäi tasumata summaks veel 130,68 eurot. Peale seda on laekunud veel 21.04.2016 summas 25,00 eurot. Võlgniku esitatud väljavõttel olev makse kliendinumbriga 8342728 ja selle viitenumbriga 83427286 summas 20,00 eurot on läinud A O arvete katteks. 4.5. Kohus leiab, et vastustaja (avaldaja) ei ole esitanud kohtule sisulisi seisukohti määruskaebuses esitatud oluliste faktiliste asjaolude kohta. Vastustaja seisukohast ei ole võimalik aru saada, millised võlgniku poolt tasutud summad milliste nõuete katteks on arvestatud, samuti ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit, millest nähtuks nõude põhjendatus, sh tõendeid, mida avaldaja on oma nõuet tõendavate dokumentidena nimetanud maksekäsu kiirmenetluse avalduses. Tsiviilasja materjalide põhjal ei ole tõendatud ka nõude loovutamine Elisa Eesti AS-i poolt avaldajale (vastusajale). 4.6.

§ 5

lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised.

§ 231

lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Käesolevas tsiviilasjas ei ole võlgnik Natalja Oborina tema vastu maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõuet tunnistanud ning leidnud, et see on põhjendamatu. Seetõttu on kohtusse pöördunud isiku kohustus oma nõuet tõendada.

§ 232

lg 1 kohaselt kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Kohus on seisukohal, et vastustaja (avaldaja) ei ole esitanud kohtule ühtegi dokumenti, millest nähtuks vastusaja (avaldaja) nõudeõigus võlgniku vastu. 3 Ühtlasi märgib kohus, et nähtuvalt maksekäsu kiirmenetluse avalduses on avaldaja taotlenud võlgnikult viivise väljamõistmist 0,15% päevas /tlk 4/. Kohus leiab, et tulenevalt

§ 438

lõikest 1 ja § 436 lõikest 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Riigikohus on 10.05.2016 määruse 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Maksekäsu kiirmenetluses nõutud viivisemäär 0,15% päevas ehk 54,75% aastas on enam kui kuus korda suurem seadusjärgsest võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 113 lõikes 1 sätestatud viivisemäärast, mis on käesoleval ajal 8% aastas. Kohus leiab, et eeltoodu näol esinevad

§ 4891

lg 2 p-s 3 nimetatud asjaolud - nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu ning käesolev tsiviilasi tuleb anda lahendamiseks üle hagimenetlusse

§ 4891lg 4 teise lause alusel.

Hagimenetluses tuleb muuhulgas hinnata, kas nõutud viivisemäär (0,15% päevas) on mõistlik viivise määr. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus Natalja Oborina esitatud määruskaebuse. Kohus leiab, et avaldaja õigusi ei ole rikutud, kuna tal on võimalus oma nõue esitada hagimenetluses, millele on võlgnikul kostjana õigus esitada oma vastuväiteid ja kasutada oma vastuväidete tõendamiseks kõiki seaduses ettenähtud tõendamisvahendeid. 5.

§ 4891lg 4 järgi kui kohus määruskaebuse rahuldab, tühistab ta määrusega maksekäsu.

Eeltoodud sättest tulenevalt tühistab kohus tsiviilasjas nr 2-16-106850 21.07.2016. a maksekäsu, millega kohustati võlgnikku Natalja Oborina tasuma avaldajale Osaühing Aktiva Finants põhinõudeid summas 130,68 eurot ja kõrvalnõudeid summas 130,68 eurot ning hüvitama riigilõivu 45,00 eurot ja menetluskulu 20,00 eurot. Ühtlasi kohustati võlgnikku Natalja Oborina tasuma viiviseid kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni ulatuses, et kõrvalnõuded kokku ei ületa avalduses esitatud põhinõuet ning sissenõutavad summad kokku ei ületa 6400 eurot (

§ 481

lg 2¹,

RS § 6 lg 2). 4.7.

§ 4891lg 4 2.

lause kohaselt maksekäsu tühistamise korral lõpetab kohus maksekäsu kiirmenetluse või alustab hagimenetlust. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses on pädevaks kohtuks nimetatud Viru Maakohus ja kohus annab asja üle pädevale kohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Vastavalt üldisele kohtualluvusele

§ 79lg 1 järgi võib füüsilise siku vastu hagi esitada tema elukoha järgi.

Rahvastikuregistri andmete järgi on Natalja Oborina elukoht , Ida-Viru maakonnas. Justiitsministri

1. oktoobri
2. a määruse nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad“ § 2 lg 2 p 1 järgi teenindab Ida-Viru maakonda Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja. Eeltoodust tulenevalt tuleb

§ 79

lg 1 järgi käesolev tsiviilasi anda üle Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses 4.8.

§ 172

lg 9 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, 4 kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 5