← Eesti

2-16-3587/12

Obsah (10)§ 203§ 204§ 207§ 206§ 193§ 184§ 194§ 179§ 183§ 187

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Piret Randmaa Määruse tegemise aeg ja koht 12.04.2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-3587 Tsiviilasi XXX`i avaldus täisealisele isikule

) § 203 lõike 1 kohaselt asjaolu, et isik ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib eestkostja määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Eestkoste seadmisel annab kohus hinnangu isiku võimele saada aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. 8. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et XXX kannatab XXX, on tõendatud käesolevas tsiviilasjas läbiviidud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga nr 190 (t/l 41-43). Eeltoodust tulenevalt on XXX TsÜS § 8 lõike 2 tähenduses piiratud teovõimega isik. Kohtu hinnangul ei ole võimalik XXX`i huve kaitsta volituste andmise ega abiliste kaudu ja tema üle tuleb seada eestkoste. 9.

§ 203

lõige 1 sätestab, et juhul kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus talle eestkostja. Kohus on seisukohal, et avaldus XXX`ile eestkoste seadmiseks on põhjendatud, sest kohtumääruse punktis 8 jõudis kohus järeldusele, et XXX on piiratud teovõimega isik tulenevalt dementsusest, mis on kindlaks tehtud kohtupsühhiaatriaekspertiisiga. 10.

§ 204

lõige 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. XXX`i eestkostjaks määramist taotleb tema eest hoolt kandev tütar XXX. Avalduse kohaselt on XXX`i määramisega XXX`i eestkostjaks nõus ka XXX`i poeg XXX, kes oma seisukohta avalduse osas kohtule ei esitanud. Kohus leiab, et XXX`i eestkostjaks tuleb määrata XXX, kes on oma ema asju ajanud ka siiani ja andnud eestkostjaks hakkamise kohta ka oma kirjaliku nõusoleku (t/l 5-6). XXX`i eestkostjaks määramiseks takistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. 11. Tulenevalt XXX`i psüühilisest seisundist, eksperdiarvamusest, XXX`ile riigi õigusabi korras määratud esindaja ja XXX`i elukohajärgse kohaliku omavalitsuse Tallinna linna PõhjaTallinna Valitsuse esindaja seisukohtadest, kohtule esitatud avaldusest ja sellele lisatud 3 tõenditest, asub kohus seisukohale, et eestkostja ülesanneteks tuleb jätta kõikide XXX`i asjade ajamine, tema esindamine, tehingute sooritamine, tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, ravi- ja sotsiaalteenuste, kõrvalabi, järelvalve ja ülalpidamise tagamine. Vastavalt

§ 207

lõikele 1 on eestkostja oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja.

§ 206

lõike 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid.

  1. Tulenevalt asjaolust, et XXX`ile tuleb seada eestkoste tema kõigi asjade ajamiseks tuleb vastavalt TsMS § 526 lõikes 5 sätestatule tunnistada XXX ka valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja hääleõiguse kaotanuks. Kohus on seisukohal, et tulenevalt kõigest eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et XXX ei ole võimeline aru saama ka perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest.
  2. TsMS § 526 lõike 2 punkti 5 kohaselt märgitakse kohtumääruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei või nimetatud aeg olla pikem kui 5 (viis) aastat määruse tegemisest alates.

§ 203

lõike 4 kohaselt kontrollib kohus iga 5 (viie) aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. Kooskõlas

§ 203

lõikes 4 sätestatuga asub kohus seisukohale, et kohus on kohustatud otsustama XXX`ile seatud eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 12.04.2021. 14. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 193lõigetele 1 ja 2 teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet.

Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja tema ülesannetest vabastada. Samuti peab eestkostja teatama kohtule oma elukoha muutusest. Vastavalt

§ 206

lõikele 2 peab eestkostja, juhul kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Vastavalt

§ 184

lõikele 1 esitab eestkostja kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta mõistliku aja jooksul eestkoste määramisest arvates. Tulenevalt nimetatud seadusesättest kohustab kohus esitama eestkostjat eestkostetava vara nimekirja eestkoste seadmise aja seisuga 1 (ühe) kuu jooksul ning koos vara nimekirjaga tuleb eestkostjal esitada kohtule ka XXX`i vara tõendavad dokumendid.

§ 194

lõike 1 kohaselt võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab eestkostja esitama kohtule igal aastal kirjaliku aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Kohus kohustab XXX`i esitama eestkostja aruande kohtule iga aasta 12. aprillil. Aruande vorm lisatakse käesolevale määrusele. 15. Lisaks selgitab kohus, et vastavalt

§ 179

lõikele 5 peab eestkostja eestkostetava vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest.

§ 183

lõike 3 kohaselt peab eestkostja hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides ning taotlema vastavalt 4

§ 187

kohtult eelneva nõusoleku, et: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Vastavalt

§ 207

lõikele 2 on vaja kohtu eelnevat nõusolekut ka eestkostetava eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks või lõpetamiseks ja üle nelja-aastase tähtajaga kestvuslepingute sõlmimiseks. Menetluskulude jaotamine 16. TsMS § 172 lõige 3 sätestab, et täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab avalduse esitamisel tasutud riigilõivu avaldaja XXX`i kanda ning puudutatud isikule XXX`ile riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja kulud ja XXX`i psühhiaatrilise ekspertiisi eksperdikulud Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa kohtunik Kohtuistungi sekretär Lea Krüger (telefon (+372)6200057, elektronpost lea.kryger@kohus.ee). Kohtujurist Anneli Põder (elektronpost anneli.poder@kohus.ee). Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei (Kentmanni 13, 10116 Tallinn, telefon (+372)6200120, faks (+372)6200191, elektronpost menetlusdokumentide saatmiseks hmkkentmanni.menetlus@kohus.ee). 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.