← Eesti

2-16-4423/10

Obsah (5)§ 429§ 168§ 174§ 433§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristi Rickberg Kohtujurist Laura Oha Määruse tegemise aeg ja koht 3. mai 2016, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-4423 Tsiviilasi Placet Gr

) § 206 lg 1 järgi on hagejal õigus hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse (

§ 429lg 1).

Kuivõrd kohus ei ole käesolevas tsiviilasja lõpplahendit teinud, on hagejal

§ 429lg 1 alusel õigus hagist loobuda.

5.

§ 429

lg 1 järgi võtab kohus hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus märgib, et

§ 429

lõikes 4 märgitud asjaolud, mis välistaksid hagist loobumise vastuvõtmise, puuduvad. 6. Kohus selgitab, et

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest tuleneb, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. 7.

§ 168

lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb

§ 168

lg 4 alusel jätta hageja kanda, kuna kostja ei ole hageja nõuet rahuldanud peale hagiavalduse esitamist. 8.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulud seoses esindaja tasuga 240 eurot (koos käibemaksuga).

  1. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal hagiavaldusega tutvumiseks ja kostja vastuse koostamiseks 3 tundi (hagiavaldus tlk 2-5, kostja vastus tlk 33-36). Kohus leiab, et eelnimetatud toiminguid saab pidada põhjendatuks, lähtudes asjas esitatud dokumentide mahust, sisust ning toimingute vajalikkusest.
  2. Kostja esindaja nõuab menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Kooskõlas Riigikohtu praktikaga on menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (RKTKo 3-2-1-65-13 p 16). Käesoleval juhul on kostja kinnitanud, et ei ole käibemaksukohuslane ega saa tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb hagejalt menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kostja esindaja on kostjale osutanud teenust kolme tunni hinnaga 200 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu 80 eurot (koos käibemaksuga) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse. Seega arvestades, et kostja esindaja töötundide põhjendatud maht on 3 tundi ning tunnihind 80 eurot (koos käibemaksuga), on kostja esindaja õigusabiteenuse kulud 240 eurot (koos käibemaksuga). 2
  3. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja kohustab hagejat hüvitama kostja menetluskulusid 240 euro ulatuses. 12.

§ 433lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

13.

§ 150

lg 2 p 2 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hageja on avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 100 eurot. Kooskõlas

§ 150

lg 2 p-ga 2 tuleb hagejale tagastada riigilõiv 50 eurot XXXOÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Rickberg kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.