TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-15-687 Otsuse tegemise kuupäev 22.01.2016 ja koht Kohtunik Kohtuasi Tartu Mare Priks M.P. kaebus Tartu Vangla 10.02.2015 käskkirjade nr 6-2/131 ja 6-2/132 peale. Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja M.P. Vastustaja Tartu Vangla Resolutsioon Jätta M.P. kaebus haldusasjas 3-15-687 rahuldamata. Saata kaebajale Tartu Vangla täiendavad 02.10.2015 ja 10.12.2015 esitatud vastused kaebusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 22.02.
- Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil Asjaolude kirjeldus 10.01.2015 on teostatud Tartu Vanglas E6 eluosakonna kambris nr 2070 läbiotsimist vanemvalvurite Margo Tomsoni ja Milvi Ojala poolt. Nimetatud kambris paikneb üksinda kinnipeetav M.P.. Läbiotsimise käigus on tuvastatud kambris 2070, et kinnipeetav on hoidnud TV riiuli plaadi all ühte lahtist žiletitera, narivoodi ees riidenagis kilekotis musta-valget värvi valgete paeltega spordijalanõusid Nike, WC riiulil valge plastmasstopsi sees ühte rikutud pealiskattega patareid Varta, kapis B keskmisel riiulil ühte rikutud pealiskattega patareid Varta, narivoodi ülemisel magamisaseme aknapoolses osas ühte isevalmistatud kaela riputavat roosat värvi õmmeldud kotti, mille küljes oli musta värvi saapapael ja WCs- ühte katkist puidust käepidemeta pesuharja. M.P. on hoidnud kambris keelatud ja talle mittekuuluvaid esemeid, millega on rikutud Vangla kodukord p 8.2.7, p 7.1.4 ja p 7.1.
- Juhtumi kohta on koostatud distsiplinaarmenetluse protokoll, millega on M.P. tutvunud. M. P. oma süüd ei tunnistanud. Distsiplinaarmenetlus alustati vangla ettekande nr 113 alusel. Eelnimetatud teo eest on M.P.t karistatud Tartu Vangla käskkirjaga 10.02.2015 nr 6-2/132 alusel noomitusega. 10.01.2015 on teostatud Tartu Vangla E6 eluosakonna kambris nr 2070 läbiotsimist vanemvalvurite Margo Tomsoni ja Milvi Ojala poolt, kes suunasid läbiotsimise ajaks kinnipeetav M.P. olmeruumi televiisorit vaatama. M. P. on pärast kambrist väljumist kasutanud vanglatöötajate suhtes ebatsensuurseid väljendeid. Peale kambri läbiotsimist näidati kaebajale kambrist leitud keelatud esemeid mille peale M. P. hakkas narivoodi ees kätega vehkima ja kõrgendatud hääletoonil karjuma ning väljendus taas vanglaametnike suhtes ebatsensuurselt ja käitus bravuurselt. M. P. on vanglateenistuse ametnikega suheldes väljendunud ebatsensuurselt ja kasutanud solvavaid väljendeid ning on ebaviisaka käitumisega rikkunud Tartu Vangla kodukord p.1.7.1 ja 1.6.3 nõudeid. Juhtumi kohta on koostatud distsiplinaarmenetluse protokoll. M. P. end süüdi ei tunnistanud, esitas omapoolsed seisukohad. M.P. on karistatud eelnimetatud teo eest 10.02.2015 käskkirjaga nr 6-2/131 kartserisse paigutamisega 25-ks ööpäevaks. Distsiplinaarmenetlus algatati ettekande nr 114 alusel. M. P. on korduvalt karistatud vanglateenistuse ametnike solvamise, ähvardamise ja ebatsensuursete väljendite kasutamise eest. M.P. on mõlemaid käskkirju vaidlustanud vaidemenetluses taotlusega tunnistada käskkirjad 62/132 ja 6-2/131 kehtetuks. Vaideotsustega 19.02.2015 nr 1-11/44-2 ja 18.02.2015 nr 1-11/45-2 on jäetud M.P. vaided täies ulatuses rahuldamata. M.P. on pöördunud 18.03.2015 Tartu Halduskohtu poole Tartu Vangla käskkirjade 10.02.2015 nr 6-2/132 ja 6-2/131 tühistamiseks. Tartu Halduskohus on kohtumäärusega 13.04.2015 võtnud kaebuse menetlusse. Kaebuselt on tasutud riigilõiv. Kaebaja seisukohad, põhjendused ja taotlused M.P. on taotlenud 10.02.2015 käskkirjade 6-2/132 ja 6-2/131 tühistamist. Kaebaja leiab, et vanglaametnikud on tema suhtes ebaõigesti käitunud, vanglavalvur M. Tomson on kaasa võtnud kaebajale kuulunud pesuharja ja spordijalatsid „Nike“ ning selle teoga on valvur omavolitsenud ja ületanud oma pädevust. Kaebaja märgib, et tema ei suhelnud vanglavalvuri M. Tomsoniga, see suhtlemine oli pealesurutud. Kaebaja märgib, et tema ei ole toime pannud ühtki seaduserikkumist. Kaebuse täienduses märgib M.P., et mõlemad käskkirjad on kunstlikult lavastatud ja teda on ühe asja eest kaks korda karistatud ja pealegi on ületatud menetlustähtaegu. Kaebaja märgib, et mingeid keelatud esemeid tema kambrist ei leitud ning teda on süüdistatud ekslikult vihastamises ja bravuuritsemises ning kätega vehkimises, samuti ei ole kaebaja kasutanud ebatsensuurseid väljendeid. Kaebaja märgib, et tema spordijalatsid viis ära kontaktisik ning patareid „Varta“ ei ole kunagi temale kuulunud. Kaebaja märgib, et kaevatavates käskkirjades on teda alusetult süüdistatud ning talle süüks pandavaid tegusid ei ole kunagi toimunud. Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata ja jätta menetluskulud kaebaja kanda. Tartu Vangla peab kaevatavaid käskkirju õiguspärasteks ning leiab, et kaebaja süü on tõendatud kogutud materjalide põhjal. Kaebaja suhtes on tuvastatud 10.01.2015 toime pandud Tartu Vangla kodukord p-de 1.7.1, 1.6.3, 7.1.4, 7.1.28 ja 8.2.7 nõuete rikkumine. Tartu Vangla ei ole kaebaja 2 suhtes rikkunud menetlusnorme ega menetlustähtaegu ning kaebaja poolt väljatoodud ettekanne 4618 menetlustähtaja rikkumise tõendamiseks, ei ole käesoleva asjaga seotud. Mõlemad käskkirjad on kaebajale kätte toimetatud 10.02.2015 ning distsiplinaarmenetluse protokollid anti tutvumiseks 09.02.
- Vangla on märkinud, et käskkirja 6-2/132 alusel (keelatud esemed ja kaebajale mittekuuluvad esemed) karistati M. P. noomitusega, mis on distsiplinaarkaristuste liigist kõige kergem karistus. Vanglaametnike solvamise ja ebatsensuursete sõnade kasutamise eest on M. P. ka varasemalt karistatud kokku kuuel korral, mistõttu on ka distsiplinaarkaristus rangeim. Vangla märgib, et kaevatavad käskkirjad on õiguspärased, kaalutlusvigadeta, antud kehtiva õiguse alusel ja selleks pädeva haldusorgani poolt. Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 1.Kohus, tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. I 2.Kaebajat on karistatud 10.01.2015 kella 09.10 paiku E-hoones kambris 2070 (kus paiknes M.P.) toimunud läbiotsimise käigus leitud keelatud esemete ja M. P. mittekuuluvate esemete ja isevalmistatud esemete hoidmise eest noomitusega Tartu Vangla kodukord p 7.1.4, 7.1.28 ja 8.2.7 nõuete rikkumise eest (käskkiri 10.02.2015 nr 6-2/132). Tartu Vangla kodukord p 7.1.4 kohaselt on keelatud esemeks vanglas isevalmistatud esemed; Tartu Vangla kodukord p 7.1.28 kohaselt on keelatud esemeks vanglas toiteallikas; Tartu Vangla kodukord p 8.2.7 kohaselt on ei tohi hoida vanglas enda juures asju, mis ei ole vanglasse saabumisel kaasa võetud või soetatud vangla vahendusel. 3.Asja materjalide kohaselt on Tartu Vangla vanemvalvur Margo Tomson ja valvur Milvi Ojala viinud läbi läbiotsimise 10.01.2015 kambris 2070, kus paikneb kinnipeetav M.P.. Läbiotsimistoiming on tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 68 alusel vanglaametniku pädevus teostada kinnipeetavate läbiotsimisi eesmärgiga leida ja ära võtta keelatud ese või aine, avastada peidik või varjatud käik, samuti ruumi ja vara seisundi kontrollimine. Läbiotsimist võib teha plaaniväliselt, selleks ei ole vaja konkreetset põhjust. Seega saab pidada vanglaametnike toimingut 10.01.2015 läbiotsimise läbiviimisel kaebaja kambris õiguspäraseks. Ettekande nr E113 10.01.2015 kohaselt on kambri läbiotsimise käigus leitud omanikuta esemeid ja keelatud esemeid ning isevalmistatud ese. Kambris olevaid esemeid on võrreldud kinnipeetavale koostatud isiklike asjade ühtse nimekirjaga. Leitud on üks lahtine žiletitera, mis oli TV riiuli plaadi all, leitud on omanikuta musta-valget värvi Nike spordijalatsid, kaks rikutud pealiskattega „Varta“ patareid ja üks isevalmistatud kaela riputatav roosat värvi õmmeldud kott, millel oli küljes musta värvi saapapael ja üks katkise käepidemega pesuhari. Nimetatud esemete võetuse kohta on koostatud akt A-59 ( tl.43). Kaebaja arvates tuldi otsima tema juurest kambrist midagi muud ning kui vanglavalvur soovitud eset ei leidnud, võttis kaasa kaebaja katkise pesuharja ja spordijalanõud. Kohus märgib, et kaebajale on antud distsiplinaarmenetluse protokoll tutvumiseks ning anti võimalus endapoolsete selgituste andmiseks. M. P. on esitanud taotluse väärteomenetluse algatamiseks vanglavalvuri suhtes, kuna temalt on meelevaldselt ära võetud pesuhari ja spordijalanõud. 4.Asjas materjalidega on tõendatud, et kaebajalt on ära võetud eelpoolloetletud keelatud esemed ja kaebajale mittekuuluvad esemed. Kuigi kaebaja on keeldunud käskkirjale 6-2/132 allkirja andmast, oli ta teadlik kogu distsiplinaarmenetlusest. Kohus peab usaldusväärseks vangla poolt esitatud argumente ja tõendeid. Isiklike asjade nimekirja kohaselt ei ole kaebajal musta-valget 3 (nimekirjas kajastub must-hall spordijalats NIKE) värvi spordijalanõusid NIKE , mistõttu ei kuulunud äravõetud spordijalanõud kaebajale. Kaebaja ei ole vangla vahendusel neid ostnud. Vangla on tuvastanud, et läbiotsimise käigus äravõetud spordijalatsid ei ole need, mis on kirjelduste kohaselt M. P. isiklike asjade ühtses nimekirjas. Vangla on märkinud, et distsiplinaarkaristus on kaebajale määratud musta-valget värvi spordijalanõude omamise eest, mis ei kuulunud kaebajale. Asja materjalide kohaselt on ühel korral M. P. kambrist aktiga ära võetud jalanõud „Qiaote“ ning teisel juhul on M. P. ära visanud oma lühikesed püksid, sest need läksid kartseris viibides katki. 04.02.2013 on kaebaja kambrist ära võetud jalanõud Abris, milledel ei ole käesoleva asjaga seost. Samuti ei kajastu M. P. isiklike asjade ühtses nimekirjas ühte katkist käepidemeta pesuharja, mistõttu ei kuulunud äravõetud spordijalanõud ja pesuhari kaebajale. Keelatud on teistele isikutele kuuluvate esemete omamine ja keelatud on omada asju mis ei ole vanglasse saabudes kaasa võetud või ostetud vangla vahendusel. Samuti on kaebajalt ära võetud isevalmistatud ese –isevalmistatud kaela riputatav roosat värvi õmmeldud kott, kuna isevalmistatud esemed võivad ohustada vangla julgeolekut. Nimetatud esemesse on võimalik peita keelatud esemeid. Kinnipeetaval on õigus osta kõiki vajaminevaid esemeid vangla vahendusel või lasta saata maksikirja teel. Samuti on keelatud kinnipeetavatel hoida enda juures toiteallikat, kaebajalt on ära võetud kaks rikutud pealiskattega patareid „Varta“, mis olid peidetud erinevatesse kohtadesse. Vangla on märkinud, et kuna kinnipeetaval ei ole kambris ühtki sellist seadet, milleks tal on vajalik patareide kasutamine ja seda ei ole ostetud vangla vahendusel, on patareid keelatud esemed. Vangla on märkinud, et toiteallikasse saab samuti peita mitmesuguseid esemeid ning toiteallikat avamata on raske leida sellesse peidetud esemeid. Vangla peab võimalikuks patareide kasutamise juhul kui see on vajalik mõne seadme kasutamiseks ja osta tuleb neid vangla vahendusel. Vangla on märkinud, et kaebajale kuulunud patareid on valvur A.Skutšas ära võtnud juba detsembrikuus
- 5.Eeltooduga on tõendatud, et M. P. on toime pannud Tartu Vangla kodukord p 7.1.4, 7.1.28 ja 8.2.7 sätete rikkumise ehk õigusvastase teo ning kohus leiab, et distsiplinaarkaristus on määratud õigesti VangS § 63 lg 1 p 1 alusel. Kaebajale on määratud karistusena noomitus, mis on leebem karistusliik. Vangla on arvestanud asjaoluga, et kuna eelmisest samalaadsest karistusest on möödunud seitse kuud ja praegune distsiplinaarsüütegu ei toonud kaasa raskeid tagajärgi, sai kaebajale kohaldada kergemat karistusliiki, mis kohtu arvates on proportsionaalne. Samas on M. P.l üldse 20 distsiplinaarkaristust samalaadsete rikkumiste eest (keelatud esemete hoidmine). 6.Kohus leiab, et Tartu Vangla 10.02.2015 käskkiri nr 6-2/132 on õiguspärane, antud selleks pädeva haldusorgani poolt, vastab kehtivale õigusele. Distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ei ole rikutud menetlusnorme, asja on menetletud seaduses sätestatud tähtaja jooksul ja vangistust reguleerivate sätete alusel. Samuti on käskkiri tehtud VangS § 64 lg 41 sätestatud tähtaega järgides. Antud juhul hakkas menetlustähtaeg kulgema hetkest, mil avastati õigusrikkumine (10.01.2015) ning käskkiri on tehtud 10.02.2015 , seega ühe kuu jooksul ning tähtpäeva saabumine on arvestatud vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 136 lg 3, mille kohaselt kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval. 4 II 7.Kaebajat on karistatud 10.01.2015 kella 09.10 paiku E-hoones kambris 2070 (M.P. asjade läbiotsimise käigus ) vanglateenistuse ametnike Margo Tomsoni ja Milvi Ojala suhtes ebatsensuursete ja solvavate väljendite kasutamise ja ebaviisaka käitumise eest, millega on kaebaja toime pannud Tartu Vangla kodukord p. 1.7.1 ja 1.6.3 nõuete rikkumise (käskkiri 10.02.2015 nr 6-2/131) ja karistati kartserisse paigutamisega 25-ks ööpäevaks. Tartu Vangla kodukord p 1.7.1 kohaselt on keelatud teiste isikutega suhtlemisel kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid, žeste või žargooni; Tartu Vangla kodukord p 1.6.3 on kinnipeetav kohustatud olema vanglateenistujatega, teiste kinnipeetavatega ja vanglat külastatavate isikutega viisakas. 8.Distsiplinaarmenetluse ajendiks on vanglateenistuse ametnike Margo Tomsoni ja Milvi Ojala poolt 10.01.2015 koostatud ettekanne nr
- Ettekande kohaselt on M. P. suunatud kambri läbiotsimise ajaks olmeruumi televiisorit vaatama. M. P. on kambrist väljudes sõimanud vanglaametnikke ebatsensuursete sõnadega ning kambri läbiotsimise lõppedes kutsuti M. P. tagasi kambrisse, kellele näidati äravõetud esemeid, mispeale M. P. ägestus ja hakkas kätega vehkima ja kõrgendatud häälega karjuma. M. P. väljendus vanglaametnike suhtes ebaviisakalt ja ähvardavalt. M. P. on andnud omapoolse seletuse asja kohta, milles püüab enda käitumist õigustada. 9.Menetluse käigus on tuvastatud vanglavalvurite ettekande, lisatud õiendi ja teatisega, et kinnipeetav on käitunud vanglateenistuse ametnikega ebaviisakalt, bravuurselt ning kasutas ebatsensuurseid sõnu ja kasutas väljendit, mis viitab homoseksualismile. Eelnimetatud tõenditest nähtuvalt on äramärgitud ka väljendid, mida M. P. kasutas vanglateenistujate aadressil, mida kohus ei pea sündsaks kohtuotsuses välja tuua. M. P. on toime pannud distsiplinaarsüüteo ja eiranud Tartu Vangla kodukord p 1.7.1 ja 1.6.3 nõudeid menetluse asjaolude analüüsi põhjal on tuvastatud M. P. teo õigusvastasus. Antud teo eest on määratud VangS § 63 lg 1 p 4 alusel kartserisse paigutamine 25-ks ööpäevaks. Kohus märgib, et kaebajale määratud karistus on proportsionaalne ja kaalutletud. Vangistust reguleerivate seadusandlike aktide eesmärk on hoida vanglas korda ja distsipliini. M. P. on teadlik kõikidest vangistust reguleerivatest aktidest, teda on mitmetel kordadel varasemalt distsiplinaarkorras karistatud vanglateenistuse ametnike solvamise eest ja ebaviisaka käitumise eest. Just seetõttu loebki kohus M. P. karistamist distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega eesmärgipäraseks ja õiguspäraseks. 10.Kohus leiab, et Tartu Vangla 10.02.2015 käskkiri nr 6-2/131 on õiguspärane, antud selleks pädeva haldusorgani poolt, vastab kehtivale õigusele. Distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ei ole rikutud menetlusnorme, asja on menetletud seaduses sätestatud tähtaja jooksul ja vangistust reguleerivate sätete alusel. Samuti on käskkiri tehtud VangS § 64 lg 41 sätestatud tähtaega järgides. Antud juhul hakkas menetlustähtaeg kulgema hetkest, mil avastati õigusrikkumine (10.01.2015) ning käskkiri on tehtud 10.02.2015 , seega ühe kuu jooksul ning tähtpäeva saabumine on arvestatud vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 136 lg 3 , mille kohaselt kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval. III
- Kaebaja on esitanud kaebuse täiendused 18.08.2015 ja 09.12.2015 ja lisadokumendid ning on märkinud, et teda on karistatud ühe asja eest kahe karistusega ning rikutud on menetlustähtaegu. 5 Kohus märgib, et lisatud dokumentidel ei ole käesoleva asja lahendamisega seost, mistõttu ei anna kohus ka nende kohta õiguslikku hinnangut. Samuti märgib kohus, et antud asjas on kaebaja toime pannud kaks eraldiseisvat distsiplinaarsüütegu, kuigi samal päeval, ning seega saab ka karistust kohaldada mõlema teo eest eraldi. Pärast ühe süüteo toimepanemist jätkuvat rikkumist ei loeta samaks süüteoks ning selle eest võib määrata uue distsiplinaarkaristuse. Käesoleva kaebuse esemeks olevate käskkirjade puhul ei ole Tartu Vangla menetlustähtaegasid ületanud (käsitletud kohtuotsuse punktides 6 ja 10).
- Kaebaja on pöördunud ka prokuratuuri poole kuriteoteatega vanglaametniku suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks ning on esitanud ka maksikirjaga esemed, millest johtuvalt leiab M.P., et vanglas teda kiusatakse ja ahistatakse ning vanglaametnik M. Tomsoni tegevuse läbi esitatakse libadokumente, kuid Lõuna Ringkonnaprokuratuur (tl 51) on asja uurinud ning leidnud, et kriminaalmenetlus tuleb jätta alustamata ja maksikirjaga saadetud esemed tagastati avaldajale.
- Kohus märgib, et kõiki menetlusosaliste väiteid ja esitatud dokumente, millel pole asja otsustamisel tähendust, kohus ei pea vajalikuks hinnata.
- Kohus jätab eeltoodu alusel kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku ( HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. 15.Menetluskuludest: Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Tartu Vangla ei ole omapoolselt menetluskulude väljamõistmist taotlenud. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik 6