← Eesti

3-16-554/8

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Madis Ernits, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 05.04.2016, Tartu Haldusasja number 3-16-554 Haldusasi Jaak Reinomäe (Reinomägi) taotlus riigi õigusabi saamiseks Menetluse alus ringkonnakohtus Jaak Reinomäe määruskaebus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 22.03.

  1. a määrus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Jaak Reinomäe määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22.03.
  2. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Viru Vangla kinnipeetav Jaak Reinomägi esitas 17.03.2016 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt on J. Reinomägi esitanud Viru Vanglale kuus vaiet, mis kas tagastati või jäeti rahuldamata. Taotluse esitaja palus määrata talle riigi õigusabi, et ta saaks nende vaideotsuste osas pöörduda kohtu poole. J. Reinomägi märgib, et ta on enda õiguste kaitseks esitanud kohtule hulgaliselt kaebusi. Kõik kaebused on jäänud sisuliselt läbi vaatamata. Kaebuste esitamine on J. Reinomägi taotluse kohaselt põhjustanud talle üksnes kannatusi, mis ületavad lubatud kannatuste taseme. J. Reinomägi väidab, et tema tervislik seisund ei võimalda tal efektiivselt oma õigusi kaitsta.
  3. Tartu Halduskohus jättis 22.03.
  4. a määrusega Jaak Reinomäe taotluse riigi õigusabi saamiseks riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata, sest leidis, et taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Halduskohus asus seisukohale, et kui taotleja on
  5. iseseisvalt koostanud ja esitanud kuus vaiet Viru Vanglale, siis on taotleja nii oskuste kui ka tervisliku seisundi poolest võimeline koostama samas asjas ka kaebuse halduskohtule. Halduskohus märkis, et taotleja on korduvalt halduskohtule kaebusi esitanud ning on suutnud neis edukalt asjaolusid ja oma seisukohti kirjeldada, mis on halduskohtule esitatava kaebuse puhul piisav. Halduskohtu hinnangul ei tõenda taotleja vajadust riigi õigusabi järele ka see, et mitmed taotleja kaebused on jäänud sisuliselt läbi vaatamata. Ligikaudu 70% alates 01.01.2014 esitatud kaebustest on taotlejale tagastatud põhjusel, et taotleja ei tasunud riigilõivu, või on hetkel jäetud käiguta riigilõivu tasumata jätmise tõttu. Ühtki kaebust ei ole eeltoodud ajavahemikul tagastatud põhjusel, et taotleja ei suutnud koostada arusaadavat kaebust. Halduskohus märkis, et lahendab praeguses kohtuasjas taotleja taotlust saada riigi õigusabi kaebuse koostamiseks ning taotlejal on õigus esitada kaebuses riigi õigusabi taotlus uuesti. Kaebaja esitas 27.03.2016 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 22.03.
  6. a määruse peale, milles palub halduskohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega rahuldada tema riigi õigusabi taotlus. Määruskaebuse kohaselt piiras halduskohus tema riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmisega tema õigust vaidlustada kohtus Viru Vangla vaideotsuseid. Määruskaebuse esitaja väidab, et ta on korduvalt esitanud kohtuniku peale kuriteoteateid seoses sellega, et õigusvastaselt takistatakse tal kaitsmast enda õigusi, kuid ta ei ole kordagi kaitset saanud. Määruskaebuse kohaselt ei ole selle esitajal õigusabi puudumise tõttu võimalik füüsiliselt määruskaebust põhistada. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et tema taotlus jäeti rahuldamata eesmärgiga valmistada talle kannatusi. Määruskaebuse esitaja nõuab vaidlustatud määruse põhiseadusvastaseks tunnistamist, kuna selle määrusega alandatakse määruskaebuse esitaja väärikust ning põhjendamatult takistatakse õiguste kaitsmist. Määruskaebuse esitaja palub enda riigi õigusabi taotlus rahuldada, et sellega tagataks tema õigus kohtu poole pöördumiseks.
  7. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust selle rahuldamiseks. Tartu Halduskohus jättis J. Reinomäe riigi õigusabi taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel põhjendusega, et taotluse esitaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
  8. Määruskaebuse esitaja leiab, et riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmisega piiratakse tema õigust vaidlustada kohtus Viru Vangla vaideotsuseid. Ringkonnakohus märgib, et põhiseaduse § 15 lg-st 1 tulenev õigus kohtu poole pöördumiseks ei ole absoluutne. Nimetatud õigust võib seadustega konkretiseerida. Nii näiteks ongi RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud tingimused, millistel juhtudel tuleb riigi õigusabi andmisest keelduda. Käesoleval juhul on halduskohus leidnud, et esinevad asjaolud, mis vastavalt RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt keelavad riigi õigusabi taotlejale riigi õigusabi andmise. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on õigesti jõudnud seisukohale, et taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma ning seega ei ole riigi õigusabi andmine talle lubatud. Seega ei ole kaebaja õigust kohtu poole pöörduda käesoleval juhul õigusvastaselt piiratud. Riigi õigusabi taotlejale õigusabi andmine riigi kulul ei ole põhjendatud, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma, st käesoleval juhul koostama iseseisvalt halduskohtule kaebuse.
  9. 2 2 Määruskaebuse esitaja on palunud tunnistada vaidlustatud määrus põhiseadusega vastuolus olevaks. Ringkonnakohus märgib, et vastavalt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadusele ei saa taotleda kohtumääruse põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist. Seda saab taotleda küll kohtu poolt kohaldatud õigusnormi osas, kuid käesoleval juhul puudub ringkonnakohtu hinnangul alus pidada RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaldamist kaebaja suhtes põhiseadusega vastuolus olevaks. Määruskaebuses esitatud väited halduskohtu tegevusega tekitatud kannatuste osa jätab ringkonnakohus tähelepanuta, kuna need väited väljuvad antud määruskaebuse piiridest. Õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamise kord on reguleeritud riigivastutuse seaduse §-s
  10. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22.03.
  11. a määrus muutmata.
  12. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene Madis Ernits Maili Lokk 3 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.