) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. 2/4 Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt.
lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. 3. Kohus leiab, et hageja nõue ei ole õiguslikult põhjendatud viivisenõude osas.
lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kohus peab omal algatusel arvestama tehingu, sh tüüptingimuste tühisuse alustega (vt Riigikohtu 30.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24). Kohus leiab, et kuigi algne laenuleping on sõlmitud füüsiliste isikute vahel, on hageja ja kostja vahel 25.05.2011 sõlmitud võla tunnistamise ja võla ajatamise kokkuleppe puhul tegemist tarbija ning majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isiku vahelise kokkuleppega ning vähemalt kokkuleppe p-s 7 sätestatud viivisekokkulepet saab pidada tüüptingimuseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses. Hagiavaldusest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud hagejaga võla tunnistamise ja võla ajatamise kokkuleppe oma majandus- või kutsetegevuse raames, seega võib eeldada, et ta sõlmis kokkuleppe tarbijana kokkuleppe sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 34 tähenduses. Kokkuleppe teine pool, hageja, on juriidiline isik, kelle tegevusalaks on avalikult kättesaadavatel andmetel mh võlanõuete ostmine (http://www.proinkasso.ee/teenused/inkassoteenus/). Selle ja hagiavalduses toodu põhjal puudub alus arvata, et viivisekokkulepet oleks eraldi läbi räägitud ja et kostja oli võimeline mõjutama selle sisu. Eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine ei tähenda seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (vt Riigikohtu 10.05.2016 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-25-16, p 13) Hagiavaldusest nähtuvalt on poolte 25.05.2011 kokkuleppe järgne viivisemäär 182,5% aastas (0,5% * 365 päeva). 25.05.2011 oli VÕS § 113 lg 1 II lause kohane viivisemäär 8% aastas (7%+1%). Kohus leiab, et viivisekokkulepe kokkuleppe p-s 7 on VÕS § 42 lg 1, 3 p 5 alusel tühine, sest ületab seadusjärgset viivisemäära rohkem kui kolm korda (182,5/8=22,81). Seega tuleb kohaldada VÕS § 113 lg 1 II lausest tulenevat viivisemäära ja hageja viivisenõue on põhjendatud 593,25 euro ulatuses (arvutatud viivisekalkulaatoriga http://www.viivisekalkulaator.ee/#/calculators/debtcalculator). Kostjalt tuleb jätta hageja kasuks välja mõistmata viivis 1025,06 eurot (1618,31-593,25). Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja põhivõlg 2556,46 eurot, tunnustatud kõrvalnõuete (intress) jääk 846,35 eurot, tasumata intress 91,80 eurot ja viivis 593,25 eurot, kokku 4087,86 eurot. 4.
lg 1 alusel ja hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb jätta hageja menetluskuludest 80% kostja kanda ja 20% hageja kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda. 5.
lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskulud nimekirja järgi on hageja menetluskuluks riigilõiv 425 eurot ja lepingulise esindaja kulu käibemaksuta 120 eurot (tlk 27-28). Arvestades hagihinda, tasus hageja riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi õigesti riigilõivu 425 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb kostjal sellest hüvitada 340 eurot. Hageja lepingulise esindaja kulu 120 eurot käibemaksuta (2 h, 60 eurot/h) on 3/4 põhjendatud ja vajalik (
Menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb kostjal sellest hüvitada 96 eurot. Kokku tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 436 eurot.
lg 4 ja hageja taotluse (tlk 19) alusel tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4/4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.