Obsah (8)

§ 429§ 424§ 150§ 173§ 163§ 405§ 637§ 442

Tsiviilasi nr 2-14-7923 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Donald Kiidjärv Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 1. juuni 2016, Tartu kohtumaja kantselei Hagi ese

§ 429

lg 1 mõttes) või hagi osaliselt tagasi võtnud (

§ 424mõttes).

Hagimaterjalidest nähtub, et hageja vähendas oma nõuet seoses sellega, et kostjale esitatud igakuistes arvetes on tema poolt tarbitud vee hulgaks osaliselt arvestatud suurem kogus, kui tegelikkuses tema poolt tarbitud vee hulgaks näidata saab. 18.

§ 429

lg 1 ja § 432 koosmõjus lõpetab kohus hagist loobumise korral asjas menetluse ning kui menetlus lõpetatud, ei saa hageja enam uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Hagi tagasivõtmise korral jätab kohus hagi selles osas läbi vaatamata ja

§ 424

lg 1 ja § 426 lg 1 kohaselt loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ning et hageja võib uuesti kohtusse pöörduda sama kostja vastu samal alusel sama eseme üle. Nii hagist osalise loobumise kui tagasi võtmise korral jäävad selles ulatuses poolte menetluskulud hageja kanda. Arvestades nõude vähendamise põhjendusi, järeldab kohus, et tegelikult ei ole hagejal vähendatud nõude ulatuses kostja vastu nõuet, st et hageja ei soovi sama nõudega sama kostja vastu enam kohtusse pöörduda ning hageja soovis hagist osaliselt, so 242,11 (919,8-677,69) euro ulatuses loobuda. Seoses nõudest loobumisega 26% ulatuses jäävad poolte menetluskulud 26% ulatuses hageja kanda.

1. 20.02.2014 kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1 ja lisa 1 ja Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsuse nr 3-4-1-20-13 kohaselt (millega tunnistas Riigikohus RLS § 57 lõiked 1 ja 15 ning lisa 1 (alates
2. juulist 2012 kehtivas redaktsioonis) põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, mis sätestab tsiviilkohtumenetluses avalduse muul viisil esitamisel kohustuse tasuda riigilõivu suuremas määras kui avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu) tuleb hagilt hinnaga 919,80 eurot tasuda riigilõivu 125 eurot. Toimiku andmetel on hageja tasunud riigilõivu kokku 175 eurot. Seega on hageja hagiavalduse esitamisel ja täiendamisel tasunud riigilõivu ettenähtust enam 50 eurot. Riigilõivu tagastab

§ 150

lg 4 kohaselt kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Kohus juhib hageja tähelepanu sellele, et

§ 150

lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. 20.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja loobus hagist osaliselt. Lõplik hagi hind on 677,69 eurot. 4 Kuna vana ja uue hagihinna puhul on riigilõivumäärad erinevad, vastavalt 125 eurot ja 100 eurot, tuleb hagejale tagastada nimetatud riigilõivude vahest pool ehk 12,5 eurot ((125-100)/ 2). Nõudest

1. Kostjale kuulub korteriomand asukohaga XXXX, ja ta on hageja liige KÜS § 5 tähenduses. Hageja on esitanud kostja vastu korteriomandi valitsemisest tuleneva võlgnevuse väljamõistmise nõude. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Järelikult on kostja kohustuseks tasuda korteri kasutamisega seotud kulud, s.h tasu tarbitud veevarustuse eest ja selle kasutamisega seonduvate veekadude eest.
2. Poolte vahel on vaidlus selles osas, kui suure koguse vee eest peab kostja hagejale maksma. Hageja on seisukohal, et kuna kostja korteris olevad veearvestid olid vaidlusalusel perioodil taatlemata, ei saa nende järgi edastatud andmetest lähtuda. Mõõteseaduse § 5 lg 1 ja Majandus-ja kommunikatsiooniministri 12.12.2006 määruse nr 104 „Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad“ lisa 2 (Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate kasutusel olevate mõõtevahendite taatluskehtivusajad) kohaselt tuleb veearvesteid taadelda iga viie aasta tagant. Mõõteseaduse § 2 p 29 kohaselt on taatlemine protseduur, mille käigus pädev taatluslabor või teavitatud asutus kontrollib mõõtevahendi vastavust kehtestatud nõuetele ja märgistab nõuetele vastava mõõtevahendi taatlusmärgisega. Andmeid selle kohta, et millal kostja korteris olevaid vee arvesteid enne vaidlusalust perioodi taadeldi või välja vahetati, kohtule esitatud ei ole. Veearvestite väljavahetamine toimus kostja poolt esitatud andmete ja dokumentaalsete tõendite põhjal käesoleva tsiviilasja menetluse ajal ehk 15.01.
3. Seega on kohus seisukohal, et asjas on leidnud tõendamist asjaolu, et kostja korteris olid perioodil 01.01.2011 kuni 31.12.2014 taatlemata veearvestid. Seega kostja poolt esitatud taatlemata veearvestite näitudest lähtumine perioodil 01.01.2011 kuni 31.12.2014 ei ole põhjendatud.
4. Kohus nõustub hagejaga, et kohtule esitatud OÜ Piastra akt ja Metrosert OÜ mõõtevahendi nõuetele mittevastavuse tõend nr XTRA-15/00404 on oma sisult vastuolulised (tlk 128-129). Akti kohaselt paigaldati tagasi vana soojavee arvesti ja väljavahetamist vajas külmavee arvesti, tõendi kohaselt tunnistati nõuetele mittevastavaks aga soojavee arvesti. Samas nõuetele mittevastava soojavee arvesti nr 97.196123 vastab akti kohaselt kostja korteris maha võetud külmavee arvesti numbrile. Kohus on seisukohal, et kuna hageja nõue puudutab perioodil 01.01.2011 kuni 31.12.2014 tarbitud vee võlga, siis nimetatud aktidest tulenev ebaselgus ei takista käesoleva asja lahendamist. Nimetatu võib mõjutada hageja uue, tollel perioodil tekkinud, võimaliku nõude esitamise aluseks olevaid asjaolusid.
5. Hageja lõpliku nõude kohaselt on kostjal perioodil 01.01.2011 kuni 31.12.2014 tarbitud vee eest tekkinud võlg summas 677,69 eurot. Alates
6. algusest kuni
7. maikuuni kostjale vee ülekulu üldse ei arvestatud. Hageja selgituste kohaselt tekkis kostja võlg sellest, et ta maksis jaanuaris ja veebruaris vähem raha, kui tema enda näitude alusel tal maksta oleks tulnud. Veekulu hakati kostjale arvestama alates
8. maikuust, kui võeti vastu vastav otsus hageja üldkoosolekul 07.05.
9. Vee tarbimist on arvestatud kahele inimesele, sest kostja elas kuni sügiseni 2014 korteris koos oma abikaasaga. Sooja vee tarbimise hulka on arvestatud lähtuvalt kostja enda poolt esitatud sooja vee arvesti näitudest, sest hageja ei saa põhjendada muud sooja vee hinna arvestamise varianti. Külma vee arvestamisel on hageja lähtunud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 8 lg 3 ja 4, AS-i Tartu Veevärk kui Tartu Linnavalitsuse esindaja poolt kehtestatud „Vee müügi ja kanalisatsiooniteenuse osutamise 5 tüüptingimustest“, mille p 8 kohaselt arvestatakse veearvesti puudumisel ostja tarbitud veekogus tsentraalküttega korterites, kus on vann ja dušš, veekuluks 6,7m3 kuus inimese kohta.
10. Kostja on seisukohal, et temal hageja ees võlga ei ole ja talle on jäänud arusaamatuks siugtoru, sooja ja külma vee ülekulude tekkimine. Kostja kanda jäetud ülekulu ei saa kostja arvates nii suur olla.
11. 26.02.2016 selgitavas määruses juhtis kohus kostja tähelepanu sellele, et tsiviilasja käigus on tulnud välja, et kostjale esialgu esitatud arvetel olevad kulunumbrid erinevad kohtus nõude aluseks esitatud numbritest ja nimetatud asjaolu väljatoomine ei ole antud asja lahendamise seisukohast oluline ning palus kostjal edaspidi esitada oma vastuväiteid lähtuvalt hageja nõude aluseks olevatest dokumentidest, mis kohtule esitatakse.
12. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja tunnistab oma eksimust arvete koostamisel ning on käesolevas menetluses oma nõuet sellest tulenevalt ka muutnud. Kostja ei ole hageja poolt esitatud sooja ja külma vee tasu ning siugtorutasu kujunemist puudutavatele arvutustele ega vee ülekulu arvestustele omapoolseid vastuväiteid, peale selle, et ta nendega nõus ei ole, esitanud. Kostja ei ole esitanud oma nägemust sellest, kuidas tema poolt tarbitud vee kogust, arvestades seda, et temale kuuluvas korteris olid taatlemata veearvestid, vaidlusalusel perioodil arvestada. Kostja ei ole esitanud oma seisukohta hageja poolt esitatud AS-i Tartu Veevärk poolt esitatud arvetele ja hageja poolt esitatud koontabelitele, kust nähtub majaelanike vee kulu veearvestite järgi ja vee kulu maja üldvee arvesti järgi. Kostja ainuke vastuväide hageja poolt esitatud dokumentidele oli see, et nende tabelite kohaselt on kostja võlg 643,35 eurot. Samuti ei ole kostja esitanud ühtegi vastuväidet seoses sellega, et hageja on arvestanud, et vaidlusalusel perioodil elas korteris kaks inimest.
13. KÜS § 15 lg 1 näeb ette, et korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid, korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel, andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta. Samuti sätestab KÜS § 13 lg 4, et korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Eeltoodud sätetest tuleneb, et korteriomanik peab kandma oma korteriomandiga seotud majandamiskulusid ning arvestama korteriühistu vastavasisulisi üldkoosolekute otsuseid.
14. Hageja on seisukohal, et tal on õigus arvestada maja üldvee ülekulu kostjale 07.05.2012 korteriühistu üldkoosoleku otsuse alusel (tlk 58-59). Koosoleku protokolli p VII järgi lepiti kokku, et juhul kui kostja ja L.K. ei esita lähema aja jooksul korteriühistu esimehele dokumente arvestite kontrollimine või väljavahetamise kohta, siis maja üldvee ülekulu arvestatakse nendele vastavalt korteriühistu otsusele 10.04.2012 ning edaspidi, kõigile neile, kes ei taga juurdepääsu arvestite kontrollimiseks, arvestada maja üldvee kulu ka neile (kd I lk 59). Juhul, kui korteriühistu otsusega on kindlaks määratud seadusest ja põhikirjast erinev majandamiskulude eest tasumise kord, ei tähenda see seda, et korteriühistu otsus on tühine. Juhul kui sellist otsust ei ole vaidlustatud, on see kehtiv ning KÜS § 13 lg 4 järgi korteriühistu liikmetele kohustuslik (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
15. juuni
16. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10). Hageja 07.05.2012 üldkoosoleku otsust ei ole kohtule esitatud andmete põhjal vaidlustatud, mistõttu on see kehtiv.
17. Hageja poolt esitatud andmete põhjal oli vaidlusalusel perioodil kõigil teistel korteriomanikel nõuetele vastavad veearvestid. Hageja on piiranud kostjale arvestatavat vee kogust 7,6 m3-ga korteris elava inimese kohta. Kehtiva üldkoosoleku otsuse järgi pidi korteritele, kus ei ole nõuetele vastavaid veearvesteid, arvestatama kogu maja üldvee ülekulu. Kuna kohtule esitatud andmete põhjal oli kostja ainuke, 6 kellele vee ülekulu võis arvestada, on hageja ise oma õigusi piiranud ja arvestab igakuiselt alates mai 2012 kostja kanda maksimaalselt 15,2 m3 vett (7,6 x 2). Kostja on esitanud üldise vastuväite kulu suurusele, kuid ei ole esitanud omapoolseid põhistusi, selgitusi ega tõendeid, miks kostja poolt esitatud arvutused või piirangud on valed. Kostja on küll tuginedes protokollis kirjutatule viidanud, et majas oli ka teistel liikmetel probleeme veearvestitega, kuid ei ole hageja poolt väidetut (et teistel olid nõuetele vastavad veervestid olemas) millegagi ümber lükanud. Kohus märgib, et käesoleva asja lahendamisel ei vaadelda seda, kui palju tegelikult kostja vaidlusalusel perioodil vett kasutas, vaid kui palju vett tema kanda tuleb arvestada põhjusel, et tema korteris olid vaidlusalusel perioodil taatlemata veearvestid. Toimikumaterjalidest nähtub, et kostjale on veearvestite taatlemise ja/või väljavahetamise vajadusest mitmeid kordi räägitud. Vee ülekulu tasumise kohustus on olnud kostja enda võetud risk, kui ta jättis seadusest tuleneva kohustuse, veearvestite taatlemise või väljavahetamise, täitmata.
18. Hageja palub kostjalt välja mõista 677,69 eurot, kuid hageja poolt esitatud koondtabeli kohaselt on kostja võla suurus 643,35 eurot (
19. aasta võlg on 16,67 eurot (kd II lk 49);
20. aasta võlg on 81,12 eurot (kd II lk 50);
21. aasta võlg on 267,25 eurot (kd II lk 51),
22. aasta võlg on 278,22 eurot (kd II lk 48)). Hageja ei ole selgitanud, millest tuleneb lõppseisukohtades nõutud summade erinevus. Seega nõutud summa ja tabelis toodud summa vahe, ehk 34,34 euro, väljamõistmine ei ole põhjendatud ja hagi tuleb selles osas jätta rahuldamata.
23. Lõppseisukohtades märkis hageja, et vaidlus on kostja ja osaliselt tema abikaasa poolt tarbitud vee koguse ja maksumuse üle. Hageja on oma haginõude esitamisel tuginenud asjaolule, et hageja elas talle kuuluvas korteris vaidlusalusel perioodil koos oma abikaasaga (so kuni sügis 2014). Hageja poolt esitatud tabelitest nähtuvalt on hageja võla arvestamisel kuni 31.10.2014 lähtunud asjaolust, et korteris elas kaks inimest. Kostja omalt poolt ei ole selle kohta, mitmekesi korteris vaidlusalusel perioodil elati ja mis ajani, midagi öelnud. Arvestades hageja poolt avaldatut ja asjaolu, et rahvastikuregistri andmetel suri kostja abikaasa augustis 2014, ei ole ka perioodi september-oktoober 2014 eest vee kulu arvestamine kahele inimesele põhjendatud. Seega on hageja alusetult arvestanud kostja kanda vee ülekulu summas 25,31 eurot (september 2014: 0,2 (arvestatud soe vesi) + 12,924 (arvestatud külm vesi) -7,6 = 5,524 m3 x 1,9 eur/m3= 10,5 eurot; oktoober 2014: 0,34 (arvestatud soe vesi) + 14,52 (arvestatud külm vesi) -7,6= 7,26 m3 x 2,04 eur/m3= 14,81 eurot). Selles osas tuleb hagi jätta rahuldamata.
24. Ülejäänud osas, mis puudutab hageja poolt kostjale arvestatud vee ülekulu, kohus ei nõustu kostja vastuväidetega, et hageja nõue ei ole selge ega tõendatud. Hageja on esitanud kohtule kõik tema nõude aluseks olevad arved, on selgitanud nõude aluseks olevate summade kujunemist ning on esitanud tõendid elamu majandamiskulude jaotamise põhimõtete kohta.
25. Siugtoru osas seisneb kostja vastuväide selles, et talle ei ole selgitatud siugtoru tasu kujunemist. Hageja on menetluse käigus esitanud siugtoru maksumuse kujunemise kirjelduse, kuid kostja ei ole sellele omakorda seisukohta esitanud. Kostja ei ole avaldanud ka seda, kas ta on hageja poolt esitatud arvutustega nõus või mitte, mistõttu kohus tõlgendab kostja vastavat käitumist kui nõudega nõustumist. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hageja siugtoru nõude täies ulatuses.
26. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt ja võla suuruseks, mis tuleb kostjalt hageja kasuka välja mõista, on 618,04 eurot (677,69 -34,34-25,31). MENETLUSKULUDE JAOTUS 36.

§ 173

lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud 7 keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 163

lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

1. Kohus, arvestades käesoleva tsiviilasja aluseks olevaid asjaolusid (mh hageja pidevat nõude muutmist ja nõude aluseks olevate asjaolude selginemist), hageja poolt osalist hagist loobumist ja ülejäänud hagi osalist rahuldamist, on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Tulenevalt sellest, et kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda, ei ole vaja poolte menetluskulusid kindlaks määrata.
2. Maakohus andis kostjale 17.04.2014 määrusega riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasust ja kuludest 10% igakuiste võrdse suurusega osamaksetena kuue kuu jooksul alates tsiviilasjas nr 2-14-7923 menetlust lõpetava lahendi jõustumisest. 06.01.2016 määrusega määras kohus kostja esindaja tasuks tsiviilasjas nr 2-14-7923 kostja esindamise eest 23 pooltunni ulatuses 648 (sh käibemaks) eurot. Kostja kohustub tasuma 64,8 eurot (10% 648 eurost) kuue kuu jooksul (so 10,8 eurot kuus) alates menetlust lõpetava lahendi jõustumisest. Lihtmenetlus
3. Tegemist on tsiviilasjaga, mida maakohus saab

§ 405

alusel lahendada lihtsustatud korras, kuna hageja nõue on varaline ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole.

§ 637

lg 2¹ järgi võib ringkonnakohus jätta varalise nõudega asjas, mille hagihind ei ületa 2000 eurot, esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, kui maakohtu otsuses ei ole antud luba otsuse edasikaebamiseks ja kui maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt valesti kohaldatud materiaalõiguse normi või rikutud menetlusõiguse normi ning ei ole selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja tõendite hindamine ei võinud lahendit oluliselt mõjutada. Maakohtu luba edasikaebamiseks tuleb

§ 442lg 10 ja § 637 lg 21 kontekstis mõista maakohtu eraldi otsustusena.

Käesoleval juhul kohus eraldi luba edasikaebamiseks ei anna. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 8