märtsi 2016 otsus Apellant Prokurör kaitsja Rainer Amur Süüdistatav Eino Raag ik 35805052744; elukoht: XXX; Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel; XXX; XXX, varem kriminaalkorras karistatud: 1) Tartu Maakohtu 06.08.2014 otsusega
järgi vangistusega 4 kuud, mis jäeti tingimisi 3-aastase katseajaga täitmisele pööramata; 2) Tartu Maakohtu 20.05.2015 otsusega
järgi vangistusega 1 aasta 28 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 393 tundi tähtajaga 1 aasta, Kaitsja Leelo Viil Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht RESOLUTSIOON Jätta apellatsioon rahuldamata ja Harju Maakohtu
ja 424 järgi ja teda karistati nende eest
Kuna kohus arutas kriminaalasja lühimenetluse korras, vähendas kohus mõistetud vangistust KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, s.o 1 aastani.
Kandmata karistuse pikkus on seega 9 kuud 29 päeva.
lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Tartu Maakohtu 20.05.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 9 kuu ja 29 päeva pikkuse vangistuse. Kohus konfiskeeris
lg 3 p 1 alusel tahtliku kuriteo toimepanemise vahendi: Audi 80 registreerimismärgiga XXXXXX koos registreerimistunnistusega ja võtmega. KrMS § 175 lg 1 p 9 ning § 180 lg 1 alusel mõistis maakohus Eino Raagilt riigieelarve tuludesse välja sundraha 645 eurot ning määras, et see tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kaitsjatasu jättis kohus riigi kanda
Eino Raag mõisteti
järgi süüdi selles, et ta juhtis 18.09.2015 kella 03.00 ajal Harjumaal Aegviidu vallas Aegviidu alevis Pohla tänavalt Nõmme teele mootorsõidukit Audi 80 registreerimismärgiga XXXXXX, olles joobeseisundis (alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,91 mg/l). Kuna Eino Raagil puudus ühtlasi mootorsõiduki juhtimisõigus ja teda oli 15.12.2014 ja 09.10.2015 karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõigust omamata, pani ta ühtlasi toime
Mõistetud karistust põhistades märkis kohus, et ei pea võimalikuks karistada Eino Raagi rahalise karistusega. Süüdistatav on pensionär ning ei tööta. SA Tartu Ülikooli kliinikumi epikriisi kohaselt esineb tal XXX. Karistusregistri andmete kohaselt on kõik Eino Raagile määratud rahatrahvid tasumata. Samuti lasub süüdistataval kohustus tasuda talt väljamõistetavad kriminaalmenetluse kulud. Maakohtu hinnangul ei olnud eelnevatel põhjustel võimalik rahalist karistust kohaldada. Samuti pööras kohus tähelepanu sellele, et vaatamata eelnevale karistatusele liiklusalaste väärja kuritegude eest Eino Raag on jätkanud samaliigiliste süütegude toimepanemist. Süüdistatavat säästvad karistusliigid ei ole süüdistatava õiguskuulekust taganud. Karistusregistri andmetest on näha, et 2015. aastal on Eino Raagi karistatud liiklusalaste süütegude toimepanemise eest lausa viis korda.
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on Eino Raag juba kolmandat korda kohtu all. Eino Raagi süü suurusele ja õiguskorra kaitsmise huvidele vastavaks pidas maakohus 1 aasta 6 kuu pikkust vangistust. Kohus leidis, et karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kuna Eino Raag pani uued kuriteod toime üldkasuliku töö tegemise ajal, liitis kohus
lg 2 alusel liitkaristuse, liites mõistetud karistusele eelmise karistuse ärakandmata osa. 2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni Eino Raagi kaitsja, kes palub tühistada maakohtu otsus Eino Raagile mõistetud karistuse osas ning karistada teda rahalise karistusega. Kaitsja ei nõustu kohtu seisukohaga, et karistuse eesmärke on võimalik saavutada üksnes Eino Raagi vangistusega karistades. Kaitsja leiab apellatsioonis, et Eino Raagi süü ei olnud suur. Tema joobeaste ületas küll piirmäära, millest algab kriminaalvastutus, kuid tegemist ei olnud raske joobega. Eino Raagi süüditunnistanud
järgi ei ole toodud esile mingeid asjaolusid, mille alusel tuleks tema süüd lugeda suureks. Süüdistatav läbis lühikese vahemaa. Süüdistatav realiseeris küll samaaegselt
ja 424 koosseisu, kuid ei pannud toime mingisuguseid muid liikluseeskirjade rikkumisi ega põhjustanud ohtlikke olukordi, tegemist oli üksnes ebakindla sõidustiiliga. Maakohus ei ole viidanud ühelegi karistust raskendavale asjaolule. Seevastu tuvastas kohus karistust kergendava asjaolu (puhtsüdamlik kahetsus). Seda arvestades asus kohus põhjendamatult seisukohale, et kergemaliigiline karistus ei täidaks oma eesmärki. Kaitsja leiab, et kohus on alusetult võtnud karistuse mõistmisel arvesse süüdistatava varalist olukorda. Süüdistatava varaline seis ei ole asjaolu, millest oleneks kergemaliigilise karistuse kohaldamine. Kohus ei ole lähtunud põhimõttest, et vastavalt
§-le 56 lg 2 peaks alternatiivse sanktsiooni korral olema eelistatud rahaline karistus, kui sellega on saavutatavad karistuse eesmärgid. Maakohus ei ole arvestanud, et süüdistataval ei ole suuremaid rahalisi kohustusi (laene, liisinguid vms), ta saab pensioni. Nimetatud asjaolusid arvestades peaks olema võimalik kaaluda rahalise karistuse kohaldamist, kuna ilmselt võiks selline karistus olla täidetav. Eino Raag on kinnitanud valmisolekut rahalist karistust tasuda. Samuti on tähelepanuta jäetud, et
Ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev või rahalise karistuse kolm päevamäära. Seega on võimalik Eino Raagi vahi all viibitud aega arvestades lugeda mõistetav rahaline karistus kantuks. Karistuse mõistmisel peab arvestama ka süüdistatava isikut. Süüdistatav on elektroonilise valve ajal korrektselt suhelnud kriminaalhooldajaga. Eino Raagi on kriminaalkorras karistatud, kuid tema käitumise ja kohtuistungil antud selgituste põhjal võib järeldada, et tema väited uutest kuritegudest hoidumise ning eluviiside muutumise kohta ei ole paljasõnalised. Eino Raag kinnitas, et on tervise paranemisel jätkuvalt valmis tegema üldkasulikku tööd ja käitub edaspidi õiguskuulekalt. Süü tunnistamine kohtuistungil ja kohtueelses menetluses ning kahetsuse väljendamine annab alust järeldada, et Eino Raag on oma teo ohtlikkusest ja selle võimalikest tagajärgedest aru saanud. Süüdistatava suhtumine toimepandusse peab kindlasti mõjutama mõistetavat karistust, kuna uute süütegude ärahoidmise kui karistuse põhieesmärgi realiseerimine ei ole mõeldav seda asjaolu arvestamata. Kaitsja leiab, et kinnipidamisasutuses peaksid viibima kõige ohtlikumad kurjategijad, samal ajal tuleb soodustada alternatiivkaristuste kasutamist. Eino Raag ei ole asotsiaalsete eluviisidega isik ning tal ei ole selliseid sõltuvusprobleeme, millega ta ei oleks võimeline toime tulema. Seega Eino Raagi puhul ei ole eripreventiivsetel kaalutlustel vajadust saata teda reaalset vangistust kandma. Riigikohus on selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka muid mõjutusvahendeid. Eino Raagi suhtes on kohaldatud lisaks põhikaristusele mootorsõiduki konfiskeerimist, mis on Riigikohtu seisukohtade järgi materiaalses mõttes karistus, mistõttu ei ole võimalik selle kohaldamise mõju süüdlasele hinnata üksnes eraldivõetuna. Kuna süüdistatavalt on konfiskeeritud kuriteo toimepanemise vahend, ei ole karistuse eesmärkide saavutamiseks vajalik mõista talle ühtlasi pikaajalist vangistust. Lisaks märkis kaitsja, et Eino Raagil on SA Tartu Ülikooli kliinikumi epikriisi kohaselt XXX. Kaitsja leiab, et süüdistatava terviseprobleeme arvestades on pikaajaline vangistus põhjendamatu, ebaproportsionaalne ning süüdistatava põhiõigusi liigselt riivav mõjutusvahend. 3. Apellatsioonile esitas kirjaliku vastuse prokurör, kes leiab, et maakohtu otsus tuleks jätta muutmata. Prokuröri hinnangul on maakohus mõistnud õige, õiglase ning süüdistatava süü suurusele vastava karistuse ning on seda ka veenvalt põhjendanud. Eino Raagi suhtes on proovitud kergemaliigilisi karistusi, kuid need ei ole mitte mingit mõju avaldanud. Sellest saab omakorda järeldada, et tegemist ongi sellise mõtteviisiga inimesega, keda ei saa muud moodi mõjutada kui vangistusega. Eesmärk on tagada teiste ühiskonnaliikmete turvalisus, mida Eino Raag on korduvalt ohtu seadnud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4. Kohtukolleegium leiab, et apellatsiooni argumendid ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. 5. Õige on apellatsiooni väide, et
lg 2 kohaselt võib mõista vangistust ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Maakohus on aga otsuses toonud välja konkreetsed asjaolud, millele tuginedes kohus leidis, et põhjendatud on just vangistuse kohaldamine. Apellatsioonis esitatud väited neid kohtu seisukohti ei kummuta. 5.1 Esiteks ei nõustu ringkonnakohus kaitsja seisukohaga, et Eino Raagi süüd tuleb pidada väikseks. Nagu on näha maakohtu otsusega Eino Raagile mõistetud vangistuse määrast, ei pidanud tema süüd väikseks ka maakohus – mõistetud karistus vastab sanktsiooni keskmisele määrale. Mootorsõiduki joobes juhtimise puhul tuleb lisaks Eino Raagi väljahingatavas õhus tuvastatud alkoholisisaldusele arvestada tema süü suuruse hindamisel seda, et tegemist on kolmanda korraga, kui Eino Raagi joobes juhtimise eest kriminaalkorras karistatakse. Korduv mootorsõiduki joobes juhtimine näitab süüdistatava suhtumist joobes juhtimise keeldu ja enda käitumisse. Lisaks sellele tuleb arvestada, et Eino Raagi karistati kahe ideaalkonkurentsis oleva kuriteo toimepanemise eest. Kuigi
lg 1 kohaselt mõistetakse ideaalkonkurentsis olevate kuritegude eest üks karistus, on selge, et isiku süüd iseloomustab see, et ta rikkus mitut erinevat liiklusnõuet. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et ka väikse süü puhul ei ole välistatud karistusliigina rahalise karistuse asemel vangistuse valimine.
lg 2 lubab mõista vangistuse, kui kergema karistusega ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke. Seega on karistusliigi valikul olulised preventiivsed eesmärgid. Maakohus ongi tuginenud Eino Raagi vangistusega karistamisel eelkõige eripreventiivsetele kaalutlustele. 5.2 Maakohus leidis, et Eino Raagi ei ole kergema karistusega võimalik mõjutada edaspidi kuritegusid mitte toime panema. Kohus tugines kahele argumendile: 1) Eino Raagil ei ole vara, et rahalist karistust kanda ning 2) Eino Raagi on mitmel korral liiklusalaste kuritegude eest süüdimõistetud, kusjuures välditud on vangistuse kohaldamist, need karistused ei ole aga uusi kuritegusid ära hoidnud. Ringkonnakohtu hinnangul on mõlemad maakohtu argumendid asjakohased. 5.2.1 Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja seisukohaga, et karistusliigi valikul ei tohiks võtta arvesse süüdistatava varalist seisundit. Mõttekas ei ole sellise karistuse mõistmine, mille puhul võib prognoosida, et süüdimõistetu seda ei täida – selline karistus ei suuda isikut mõjutada ega karistuse eesmärke täita. Maakohus on veenvalt näidanud, et Eino Raagi puhul ei oleks rahalise karistuse mõistmine mõttekas: tema sissetulek on väike ning väärtegude eest saadud rahatrahve ei ole ta tasunud. Kuna süüdistatav on näidanud, et ta rahatrahve ei tasu, ei oma tähtsust apellatsioonis välja toodud asjaolu, et tal ei ole laene vmt rahalisi kohustusi. 5.2.2 Süüdistatava varalisest seisundist tähtsamgi on selle hindamisel, kas teda on võimalik mõjutada edaspidi käituma õiguskuulekalt, see, kuidas on tema käitumist mõjutanud varasemad karistused. Kuna Eino Raag on väärtegude eest saadud rahatrahvidest hoolimata jätkanud süütegude toimepanemist, näitab see, et rahatrahvid ei ole suutnud ka eripreventiivset eesmärki täita. Seega ei ole alust arvata, et seda suudaks kuriteo eest mõistetav rahaline karistus. Isegi eelmised süüdimõistvad otsused, millega Eino Raagi säästeti vangistuse täitmisele pööramisest, ei hoidnud ära uute liikluskuritegude toimepanemist. Eelmise süüdimõistva otsuse esemeks olnud kuriteo pani Eino Raag toime katseajal, käesoleva menetluse esemeks olevad kuriteod aga üldkasuliku töö tegemise ajal. Seega ei ole isegi mõistetud vangistuse täitmisele pööramise oht hoidnud Eino Raagi tagasi uute samalaadsete kuritegude toimepanemiselt. Kuna katseajal või üldkasuliku töö toimepanemise ajal uue tahtliku kuriteo toimepanemine on kõige olulisem katseaja või üldkasuliku töö ebaõnnestumise näitaja, on põhjendamatu kaitsja viide sellele, et Eino Raagi suhtlus kriminaalhooldajaga oli hea. Tõsiasi, et Eino Raag on juba enne praegust menetlust kahel korral mootorsõiduki joobes juhtimise eest süüdi mõistetud, seab kahtluse alla ka kaitsja väite, et süüdistataval ei ole selliseid sõltuvusprobleeme, millega ta ei oleks võimeline toime tulema. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtule, et rahaline karistus ei suuda täita eripreventiivset eesmärki. Olukorras, kus isik paneb korduvalt toime samalaadseid kuritegusid, ei anna ringkonnakohtu hinnangul vangistuse mõistmata jätmiseks alust Eino Raagi haigus. Arvestades, et süüdistatav ei teinud kahel korral vajalikke järeldusi sellest, et tal võimaldati mitte asuda kandma talle mõistetud vangistust, ei saa pidada ka üldpreventiivsest aspektist põhjendatuks seda, et kohtud jätkavad võimaluste otsimist, kuidas vältida Eino Raagi vangistuse täitmisele pööramist. Apellatsioonis viidatud vangistuse pikaajalisus ongi tingitud sellest, et Eino Raag pani uued kuriteod toime katseajal ja üldkasuliku töö tegemise ajal, mis tõi kaasa talle mõistetud karistuste liitmise. 5.3 Kaitsja leiab, et Eino Raagi vangistus on karistusena ebaproportsionaalselt raske ka talt auto konfiskeerimise tõttu. Viidates Riigikohtu praktikale, märgib kaitsja, et konfiskeerimist tuleb samuti käsitada materiaalses mõttes karistusena. Ringkonnakohus märgib, et kaitsja väide, nagu oleks auto konfiskeeritud Eino Raagilt, on ebatäpne. Maakohtu otsusega konfiskeeriti kuriteo toimepanemise vahendiks olnud auto, kuid selle auto omanik ei olnud Eino Raag vaid LP. 6. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 337 lg 1 p-le 1 jätab ringkonnakohus apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Eino Raagi kaitsja esitas taotluse apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest 72 euro suuruse tasu saamiseks. Ringkonnakohus rahuldas kaitsja taotluse. Vastavalt KrMS § 185 lgle 2 jääb apellatsiooni rahuldamata jätmise puhul apellatsioonimenetluse kulu isiku kanda, kelle huvides apellatsioon esitati. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud mõista välja Eino Raagilt. Kriminaalmenetluses on leidnud tuvastamist, et Eino Raagi sissetulekud on väiksed. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et apellatsioonimenetluse kulude väljamõistmisel tuleb Eino Raagile anda võimalus tasuda ka neid ositi igakuiste maksetena 12 kuu jooksul sarnaselt maakohtu otsusega välja mõistetud menetluskuludega. /allkirjastatud digitaalselt/ Sten Lind Ivi Kesküla Orvi Tali
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.