← Eesti

3-16-787/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kaupo Kruusvee Otsuse tegemise aeg ja koht 06.06.2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-787 Haldusasi Radix Hoolduse OÜ kaebus Tallin

) § 48 lg 1 alusel tõendada pakkumuse tõsiseltvõetavust.

  1. Radix vastas hankija küsimusele 17.11.2014 kirjaga ning omal algatusel täiendavalt 20.11.2014 ja 24.04.2015 kirjadega.
  2. TKA 08.06.2015 käskkirja nr 4-4.1/42 p-ga 1 tunnistati Haabersti jäätmeveopiirkonna nr 1 osas teiste hulgas vastavaks Radixi pakkumus.
  3. TKA lükkas 15.03.2016 käskkirjaga nr 4-4.1/27 Radixi pakkumuse Haabersti jäätmeveopiirkonna nr 1 osas tagasi. 1) Hankelepingu eeldatavat maksumust ei saa määrata lähtuvalt hilisemates riigihangetes esitatud pakkumuste maksumustest (

§ 20lg 2).

Hanketeade avaldati riigihangete registris 09.06.

  1. Teistes jäätmeveo hangetes, milles pakutud hindadele Radix tugineb, saabus pakkumuste esitamise tähtpäev hiljem. Seega ei saanud hankija 09.06.2014 teada, et mahuti tühjendamise ühe korra keskmine turuhind võiks olla väiksem kui 1,17 eurot. Samuti ei ole Lasnamäe, Mustamäe, Pirita ja Vanalinna riigihangetes pakutud hinnad hankija poolt menetletud. Seega ei saa hankija võtta seisukohta, kas nendes riigihangetes pakutud hinnad vastavad keskmisele turuhinnale, millega on võimalik teenust nõuetekohaselt osutada, või on samuti tegemist põhjendamatult madala maksumusega pakkumustega. 2) Radixi võrdlus OÜ Ekovir poolt teistes jäätmeveo piirkondades pakutud hindadega ei arvesta Haabersti jäätmeveo piirkonna eripärasid. Hankija on igale jäätmeveo piirkonnale määranud hankelepingu eeldatava maksumuse eraldi. Hankija võrdleb Radixi pakkumuse maksumust OÜ Ekovir poolt
  2. a riigihankes „Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumisvahendite tühjendamise ja jäätmete transportimise teenuse osutamine“ (viitenumber 132831) esitatud pakkumuse maksumusega sellepärast, et see pakkumus oli tehtud konkreetselt Haabersti jäätmeveo piirkonna eripärasid (jäätmevaldajate arvu, jäätmemahutite arvu ja suurust ning nende logistilist paiknemist) arvestades. Ühikuhind 1,17 eurot oli pakutud ka aastateks 2014, 2015 ja 2016 ning riigihanke tingimused on olulises osas sarnased. Sellepärast on asjakohatu lähtuda OÜ Ekovir poolt teistes Tallinna jäätmeveo piirkondades
  3. a korraldatud riigihangetes esitatud pakkumuste maksumustest. Siiski toob hankija võrdlusena välja, et alates 01.03.2013 kuni 28.02.2017 osutatakse Põhja-Tallinna jäätmeveo piirkondades kogumisvahendite tühjendamise ja jäätmete transportimise teenust ühikuhinnaga 1,39 eurot ning Kesklinna jäätmeveopiirkonnas nr 9 maksab hankija 600-1100 liitrise mahuti ühe tühjenduskorra eest 0,84 eurot käibemaksuta. Seega on ka
  4. a teenuse turuhind ligikaudu kaks korda kallim kui Radixi poolt pakutud ühikuhind. 3) Radix leiab, et tema pakkumuse maksumust ei saa pidada põhjendamatult madalaks, sest pakkumuste maksumuste vahed on minimaalsed. Tulenevalt

§ 48

lg-st 1 võetakse pakkumuse maksumuse suhtes hinna põhjendatuse kontrollimenetluse läbiviimise üle otsustamisel arvesse ainult hankelepingu eeldatavat maksumust, mis määratakse lähtuvalt hanketeate registris avaldamise hetke keskmisele turuhinnale vastavast hinnatasemest. Seega on asjakohatu pakkuja võrdlus teiste pakkujate poolt käesolevas riigihankes pakutud hindadega. Hankija ei saa kahtluse tekkimise üle otsustamisel võrrelda pakkumuste omavahelist hinnaerinevust. Kuivõrd Radix ei tea, millistest asjaoludest lähtusid teised pakkujad oma pakkumuse hinna kujundamisel, ei saa teiste pakkujate pakkumuste hinnad põhjendada Radixi pakkumuse tõsiseltvõetavust. 4) Hankija ei ole pakkumuse maksumusele kehtestanud vastavustingimusi. Hankija on 08.06.2015 käskkirja p-s 1 tunnistanud Radixi pakkumuse vastavustingimustele vastavaks. Pakkujad on saanud oma pakkumuse maksumust vabalt kujundada. Hankija ei ole Radixi 2

(12)3-16-787 pakkumust automaatselt tagasi lükanud, vaid on järginud

§ 48lg-s 1 sätestatud menetlusreegleid.

5) Hankija tegevus pakkumuse maksumuse kohta selgituse küsimisel (11.11.2014 esitatud nõue) ei ole vastuolus Rahandusministeeriumi riigihangete registri infoportaalis pakkumuse kohta antud selgitusega (vastus

  1. küsimusele). Samuti ei tõenda Rahandusministeeriumi selgitus, et Radixi esitatud pakkumus ühikuhinnaga 0,38 eurot on tõsiseltvõetav. 6) Radix esitas 17.11.2014 hankijale üldsõnalise kinnituse, et pakkumust koostades on ta arvestanud kõikide talle teadaolevate kulutuste ja väljaminekutega. Seejuures ei ole hankijale esitatud ühtegi arvutust, milliste konkreetsete kulutuste ja väljaminekutega on arvestatud ja kui suured need kulud pakkuja arvutuste järgi on. Pakkuja üldsõnaline kinnitus ei kõrvalda hankijal tekkinud kahtlust, et hankelepingut ei ole võimalik nõuetekohaselt täita hinnaga, mis on hankelepingu eeldatavast ühikuhinnast 67% madalam. 7) Hankija jätab tähelepanuta Radixi 20.11.2014 ja 24.04.2015 esitatud täiendavad selgitused, sest need ei ole esitatud viie tööpäeva jooksul hankijalt 11.11.2014 esitatud nõude saamisest arvates.
  2. Radix esitas 28.03.2015 Riigihangete Vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse TKA 15.03.2016 käskkirja kehtetuks tunnistamiseks.
  3. VAKO jättis 12.04.2016 otsusega nr 62-16/152301 Radixi vaidlustuse rahuldamata. 1) VAKO ei nõustu vaidlustaja seisukohaga, et käskkiri on vastuolus

§ 48

lg-dega 1 ja 3 ning hankedokumentide (HD) p-ga 8.5, kuna käskkirjas on viidatud eeldatavale ühikuhinnale, mitte aga riigihanke eeldatavale maksumusele.

§ 20

lg 1 p-st tulenevalt on põhimõtteliselt õige, et

§ 48

lg 1 mõttes tuleks hankelepingu eeldatava maksumusena käsitleda ühe tühjenduskorra hinna (ühikuhinna), tühjendatavate kogumisvahendite arvu ning hankelepingu perioodi korrutist, millele lisanduvad muud pakkujale hankelepingu alusel makstavad tasud. Siiski on kohtupraktikas peetud võimalikuks käsitleda hankelepingu eeldatava maksumusena

§ 48lg 1 mõttes ka ühikuhindu.

Seejuures on peamiseks tingimuseks, et hankelepingu eeldatav maksumus oleks pakkumuste maksumustega võrreldav. See tingimus on käesoleval juhul täidetud. Vaidlustatud hankemenetlus ning riigihanke nr 132831 hankemenetlus on võrreldavad (tegemist on sama jäätmeveo piirkonnaga, jäätmemahutite arv ei ole oluliselt muutunud). Käskkirjas on hankija viidanud hankelepingu eeldatavale ühikuhinna maksumusele 1,17 eurot ja võrrelnud seda vaidlustaja pakkumuse ühikuhinnaga 0,38 eurot. Hankija on võrrelnud võrreldavaid hindasid, s.o ühikuhindasid. Kuna pakkujatel tuli pakkumuses esitada mahuti tühjendamise ühe korra hind, siis pole

-ga vastuolus see, et hankija lähtus pakkumuste maksumuse põhjendatuse kontrollimisel ühe mahuti tühjenduskorra eeldatavast hinnast. 2) VAKO ei nõustu vaidlustaja seisukohaga, et käskkiri on õigusvastane, kuna hankelepingu eeldatava maksumusena viidatud ühikuhind (1,17 eurot) ei ole jäätmeveo teenuse turuhind

§ 20mõttes.

Riigihankes nr 13283 esitas Haabersti jäätmeveo piirkonnas teenuse osutamiseks kõige madalama hinnaga (1,17 eurot) pakkumuse OÜ Ekovir, kes oleks temaga hankelepingu sõlmimisel osutanud selle hinnaga teenust 2014. a-l, st ka ajal, millal avaldati hanketeade käesolevas asjas (09.06.2014). Hankeleping jäi aga sõlmimata, sest hankija tunnistas hankemenetluse kehtetuks. VAKO möönab, et OÜ Ekovir poolt riigihankes nr 13283 pakutud 3

(12)3-16-787 hind võib hindade muutumisest tingituna erineda hinnast
  1. a juunis, kuid vaidlustaja seisukohad ja esitatud tõendid ei tõenda, et jäätmeveo teenuse turuhind on langenud sellisel määral, mis seaks kahtluse alla riigihankes nr 13283 pakutud madalaima hinna vastavuse teenuse
  2. a juunikuu turuhinnale. Peamise tõendina tugineb Radix kütuse hinna langemisele 10% võrra, kuid isegi juhul, kui samavõrra (10%) langeks kogu teenuse hind, mis on ebatõenäoline, ei tähenda see, et 1,17 eurot oleks põhjendamatult kõrge maksumus ning hankija ei saanud sellest

§ 48lg 1 rakendamisel lähtuda.

Väidet, et riigihankes nr 13283 esitatud OÜ Ekovir pakkumuse maksumus lähtub diislikütust tarbivate veokite kasutamisest, kuid Radixi pakkumuses pakuti gaasikütusel töötavaid jäätmeveokeid, mis on vähem kulukas, ei esitanud Radix tähtaegselt. Seda, et riigihankes nr 13283 esitatud pakkumuse alusel määratud riigihanke eeldatav maksumus (1,17 euro) oleks ilmselt ekslik, ei tõenda ka võrdlus kõigi pakkumuste maksumustega. On õige, et kõigi esitatud pakkumuste maksumused on väiksemad kui riigihanke eeldatav maksumus, kuid drastiliselt erinevad eeldatavast maksumusest üksnes Prügitont OÜ (0,21 eurot) ja vaidlustaja (0,38 eurot) pakutud ühikhinnad. Ülejäänud pakkujate pakkumuste maksumused jäävad vahemikku 0,78-1.05 eurot. Seega on vaidlustaja pakkumuse maksumus (0,38 eurot) järgmiste pakkumuste maksumusest (0,78 eurot) üle 50% madalam. Asjakohane ei ole vaidlustaja viide Tallinna Ringkonnakohtu otsusele nr 3-14-53904. Hankija ei lükanud Radixi pakkumust tagasi matemaatilise tehte alusel, vaid andis vaidlustajale

§ 48lg 1 alusel võimaluse tõendada oma pakkumuse tõsiseltvõetavust.

Seda võimalust Radix aga ei kasutanud, asudes 17.11.2014 vastuses enda pakkumuse maksumuse põhjendamise asemel kritiseerima riigihanke eeldatavat maksumust. 3) Hilinenud seisukohtade arvestamata jätmine on kooskõlas kohtupraktikaga (Tallinna Ringkonnakohtu otsused haldusasjades nr 3-15-77, 3-15-95 ja 3-15-1822) ning pole mingit alust asuda selle vaidluse lahendamisel erinevale seisukohale.

ei näe hankijale ette tähtaega, mille jooksul tuleb langetada otsus, kas pakkumus tuleb põhjendamatult madala maksumuse tõttu tagasi lükata või mitte. Vaatamata sellele, et hankija poolt vaidlustajale selgitustaotluse esitamise ja käskkirja vastuvõtmise vaheline periood oli ligi 1,5 aastat, ei võimalda

§ 48

lg-d 1 ja 2 asuda seisukohale, et vaidlustajal oleks olnud kogu selle aja jooksul õigus oma pakkumuse maksumuse põhjendatust hankijale selgitada. Pärast viie tööpäeva möödumist hankija küsimuse esitamisest vaidlustajale (

§ 48

lg 1) ei saanud hankija uusi täiendavaid põhjendusi ja dokumente enam vaidlustajalt vastu võtta. Seega on hankija õigesti arvestanud üksnes selle vaidlustaja selgitusega, mis esitati tähtaegselt. 4) Hankijale pakkumuse maksumuse kohta 17.11.2014 esitatud selgituses puudutab pakkumuse maksumuse põhjendatust üldsõnaline väide, et pakkuja loobub olulises osas kasumist. Radixi selgituses puuduvad sisulised põhjendused pakkumuse maksumuse kohta. Konkreetset pakkumuse maksumust ei saa põhjendada hankija väidetava eksimusega riigihanke eeldatava maksumuse määramisel, teise isiku poolt teistes hankemenetlusest esitatud pakkumuste maksumustega, pakkuja õigusega võtta riske või sooviga saada endale turuosa. Seega nõustub VAKO hankijaga, et tähtaegselt esitatud vaidlustaja vastuse alusel polnud võimalik anda sisulist hinnangut vaidlustaja pakkumuse maksumuse põhjendatusele. 5)

§ 48

lg 3 sisaldab iseseisvat pakkumuse tagasilükkamise alust, mis ei ole seotud

§ 47

lg-ga 2, mistõttu põhjendamatult madala maksumuse tõttu võib tagasi lükata ka pakkumuse, mis vastab hanketeates ja HD-s esitatud tingimustele ning on tunnistatud

§ 47

lg l alusel vastavaks.

§ 48

regulatsiooni peamine eesmärk on tagada hankija õigus hinnata hankelepingu sõlmimisega kaasnevaid riske ja mitte sõlmida hankelepingut tingimustel, mis objektiivselt seavad majandusliku ebamõistlikkuse tõttu kahtluse alla hankelepingu 4

(12)3-16-787 nõuetekohase täitmise edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja poolt. Seetõttu tekib hankijal vajadus ja kohustus selgitada välja pakkumuse maksumuse põhjendatusega seotud asjaolud üksnes juhul, kui sellise maksumusega pakkumus tuleks tunnistada edukaks, seega, pakkumus on tunnistatud eelnevalt vastavaks. Vaidlustaja ja ka teiste pakkujate poolt esitatud pakkumuste vastavust HD p-le 5.4.2 sai hankija kontrollida üksnes pakkujate üldiste kinnituste alusel, sest hanke alusdokumentides puuduvad mistahes täpsemad nõuded maksumuses arvestatavate kulude struktuuri osas. Seega isegi siis, kui hankija oleks tuvastanud, et pakkuja on jätnud maksumuses mingid kulud arvestamata või arvestanud need liiga madalatena, siis poleks hankija saanud sellist pakkumust lähtudes HD p-st 5.4.2 tagasi lükata. HD p 5.4.2 on oluline olukorras, kus sõlmitava hankelepingu täitmise ajal ilmneb, et pakkuja pole kõigi vajalike kulude ja nende suurusega arvestanud ning taotleb nende hüvitamist. Sellisel juhul saab hankija viidata just HD p-le 5.4.2 ja pakkuja kinnitusele ning keelduda hüvitamisest, v.a juhul, kui esinevad HD lisa 2 „Hankelepingu projekt“ p-s 5.19 toodud alused teenustasu muutmise taotlemiseks. HD p 5.4.2 ei võta hankijalt ära õigust kohaldada

§ 48

ja selgitada välja, kas hankija poolt vastavaks tunnistatud pakkumuse maksumus on võrreldes riigihanke eeldatava maksumusega põhjendamatult madal või mitte. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 9. Radix Hoolduse OÜ esitas 22.04.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 16.05.2016) TKA 15.03.2016 käskkirja ja VAKO 12.04.2016 otsuse tühistamiseks. 1) Käskkirjas aluseks võetud 1,17 eurot ei ole Haabersti veopiirkonna suhtes sõlmitava viieaastase hankelepingu eeldatav maksumus

§ 20lg 1 p 1 mõttes.

Seetõttu on käskkiri vastuolus

§ 48lg-dega 1 ja 3 ning HD p-ga 8.5.

Radix on teadlik, et sarnases vaidluses on olemas Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-15-95, millele on viidatud ka VAKO otsuses. Radix ei nõustu VAKO ega kohtu järeldustega, kuna need on vastuolus nii Riigikohtu seisukohtadega asjades nr 3-3-1-30-12, 3-3-1-29-12, 3-3-1-31-11, 3-3-1-87-10, kui ka Tallinna Ringkonnakohtu enda otsustega haldusasjades nr 3-14-53094 ja 3-12-

  1. 2) Hankija lähtus hankelepingu (täpsemalt ühikuhinna) eeldatava maksumuse määramisel üksnes
  2. a riigihankes nr 132831 pakutud parimast hinnast (1,17 eurot) ega võtnud arvesse jäätmevaldkonnas toimunud muudatusi ega teisi muudatusi, seega tegi hankija kaalutlusvea. Riigihankes nr 132831 avaldati hanketeade 30.03.2012 ja vaidlusaluses hankes 09.06.
  3. Seega eristab kahe hanke algust kahe aasta ja kahe kuu pikkune ajavahemik. Järelikult ei ole hankija lähtunud Radixi pakkumuse tagasilükkamisel jäätmeveo teenuse turuhinnast juunis 2014, vaid märtsis
  4. Võib nõustuda, et kui hankija oleks
  5. a hankes sõlminud OÜ-ga Ekovir hankelepingu, siis osutaks viimane praegusel hetkel Haabersti veopiirkonnas jäätmeveo teenust ühikuhinnaga 1,17 eurot. Samas ei ole
  6. a-l OÜ Ekovir pakutud hind turuhind
  7. a-l: muutunud on jäätmeveo teenuse osutamiseks vajalike sisendite (kütus, palgad, jäätmeveokid) hinnad, muutunud on Haabersti veopiirkond (elanike ja hoonete arv) ning muutunud on ka turuosaliste ring, nende finantsvõimekus ja äriplaanid. Seetõttu on OÜ Ekovir poolt
  8. a hankes pakutud hind üksnes fikseeritud teenuse hind, mitte turuhind. Diislikütuse hind on juulis 2014 võrreldes märtsiga 2012 oluliselt langenud (rohkem kui 10%). Hankes pakkumuse tegemisel lähtus Radix sellest, et tema jäätmeveokid tarbivad gaasi. Gaasi kasutamine on vähem kulukas kui diislikütuse kasutamine. Järelikult annab gaasi kütusena kasutamine teenuse osutamisel lisaks diislikütuse hinna langusele täiendava kokkuhoiu võrreldes 2012 hankega (kulu erinevus 1 km kohta
  9. a 48% ja
  10. a 41%). Turuhinna erinevust
  11. a hankes ja vaidlusaluses hankes kinnitab ka
  12. a hanke pakkumuste avamise protokoll. Protokollist nähtub, et
  13. a hankes olid pakutud hinnad 5

(12)3-16-787 Haabersti veopiirkonnas vahemikus 1,17 kuni 1,40 eurot. Seevastu vaidlusaluse hanke pakutud hinnad jäid vahemikku 0,21 kuni 1,05 eurot, kusjuures kõikide pakkumuste maksumused peale ühe olid alla 1 euro. Hankija on jätnud tähelepanuta ka selle, et Haabersti linnaosa (ja seega Haabersti veopiirkonna) elanike arv on
  1. a-l võrreldes
  2. a-ga kasvanud 1440 elaniku võrra. Võrreldes
  3. a hankega tuleb vaidlusaluses hankes ühe aasta jooksul ära vedada 349 920 kilo rohkem segaolmejäätmeid. Suurem jäätmete hulk tähendab jäätmevedajale suuremat tulu. Asjakohatu on VAKO otsuse väide, et kaebaja oleks pidanud väited eeldatava ühikhinna põhjendatuse kohta esitama hiljemalt hankemenetluses. Kohtupraktikas (Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-09-2932) on arvestatud pakkumuse põhjendatuse hindamisel ka kohtumenetluses selgunud asjaolusid. 3) Kuigi käskkirjas viidati Radixi pakkumuse tagasilükkamisel OÜ Ekovir pakkumuse maksumusele
  4. a hankes, ei ole hankija sellest tegelikult lähtunud. Nimelt teatas hankija Radixile, et Haabersti veopiirkonna viieaastase hankelepingu eeldatav maksumus on 786 780 eurot, mille puhul on aluseks võetud ühikuhind 1,17 eurot.
  5. a hankes andis OÜ Ekovir hankijale selgituse, et nelja aasta eeldatav käive (hankelepingu eeldatav maksumus) on 687 000 eurot. Vaidlusaluses hankes kavatsetakse hankelepingud sõlmida viieks aastaks, seega lähtudes OÜ Ekovir
  6. a hankes pakutud ühe kuu käibest (687 000 eurot / 48 kuud), on viieaastase hankelepingu eeldatav maksumus 858 750 eurot. Seetõttu on ebaselge, miks määras hankija hankelepingu eeldatavaks maksumuseks summa, mis ületab
  7. a hankelepingu eeldatavat maksumust viieaastase hankelepingu korral. Ühtlasi ei ole jätkuvalt selge, millest koosneb hankelepingu eeldatava maksumuse (786 780 eurot) ja ühikuhinna summa (858 750 eurot) vaheks olev summa 71 970 eurot. Lisaks on hankija jätnud tähelepanuta, et Radixil on võimalus vajaduse korral katta osa Haabersti veopiirkonnas jäätmeveo teenuse osutamisega seotud erinevate lisateenuste osutamisest (eeskätt jäätmemahutite üürimisest) teenitud tulu arvelt. Jäätmeveo puhul ei ole harv olukord, kus jäätmeveoga seotud kulud kantakse osaliselt või täielikult jäätmemahuti üürimisest teenitava tulu arvelt. Jäätmevedaja võib teenida tulu ka erinevatest lisateenustest (näiteks võtmete haldamise tasu, jäätmemahuti käsitransport, kogumisvahendi kõrval olevate ja mahutiväliste jäätmete äravedu, jne – vt HD punktid 10.6, 10.7, 10.12 ja 10.14). Sõltuvalt veopiirkonnast võib lisateenustest teenitav tasu moodustada ca 30% jäätmevedaja eeldatavast käibest. Hankija ei ole seda arvestanud, vaid on automaatselt välistanud Radixi pakkumuse matemaatilise kriteeriumi alusel. Seetõttu on Hankija tegevus vastuolus Tallinna Ringkonnakohtu otsusega nr 3-14-
  8. 4) Hankija kuritarvitab

§ 48lõiked 1 ja 3.

Hankija saab

§ 48

lg 3 järgi pakkumuse tagasi lükata üksnes juhul, kui pakkumuse maksumuse madalus seab ohtu hankelepingu kohase täitmise. Kuna hankija möönab, et Radixi pakutud hinnaga on võimalik jäätmeveoteenust osutada, siis rikkus hankija Radixi pakkumuse tagasilükkamisel

§ 48

. Käskkirjas arvestas hankija üksnes Radixi 17.11.2014 selgitust ning jättis tähelepanuta 20.11.2014 ja 24.04.2015 selgitused.

§ 48

lg-s 1 sisalduv 5-tööpäevane vastamise tähtaeg on kehtestatud selleks, et võimaldada hankemenetlus võimalikult kiirelt läbi viia. Hankija andis käskkirja 15.03.2016 ehk ligi poolteist aastat pärast kahe esimese selgituse saamist. Seetõttu on vaieldamatu, et Radixi 20.11.2014 ja 24.04.2015 selgituse mittearvestamine ei ole tingitud vajadusest viia hankemenetlus kiiresti läbi. 6

(12)3-16-787 Radix on teadlik Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsustest nr 3-15-77, 3-15-95 ja 3-15-1822, kuid on seisukohal, et need seisukohad võimaldavad hankija omavoli ja hankija soosikute eelistamist. Seetõttu on viidatud seisukohad vastuolus Riigikohtu kohtuotsusega asjas nr 3-3-1-24-
  1. 5) Vaidlustatud käskkiri on vastuolus hankija 08.06.2015 käskkirjaga, millega hankija tunnistas Radixi pakkumuse vastavaks. Kui Radixi pakkumuse maksumus vastab kõikidele hanketeate ja HD tingimustele, siis vastab see ka HD p-le 5.4.
  2. Kui Radixi pakkumuse maksumus on kooskõlas HD p-ga 5.4.2, siis ei ole võimalik väita, et selle maksumus ei sisalda hankega ostetava teenuse osutamiseks vajalikke kulutusi. Radix on teadlik, et sarnases vaidluses on olemas Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-15-95, kus ringkonnakohus ei leidnud analoogses olukorras vastuolu. Kohus ei võtnud seisukohta HD p 5.4.2 osas, vaid piirdusid

§ 47ja § 48 vahekorra analüüsimisega.

Praegu ei ole küsimus

§ 47ja § 48 vahekorrast, vaid HD p-st 5.4.2 ja selle tähendusest.

Teenustasu tõstmist reguleerib hankelepingu projekti p 5.19, mitte HD p 5.4.2. HD p 5.4.2 asub HD osas 5 „Nõuded pakkumusele“ ja konkreetselt p-s 5.4, mille esimene alapunkt (5.4.1) näeb ette pakkumuse maksumuse nõuded. Järelikult reguleerib HD p 5.4.2 otseselt seda, et pakkumuse maksumus peab katma kõik teenuse osutamiseks vajalikud kulutused. Kuigi HD p 5.4.2 ei redutseeri hankija kaalutlusõigust pakkumuse tagasilükkamisel nullini, tuleneb sellest siiski, et kui hankija on tunnistanud Radixi pakkumuse vastavaks kõikidele hanketeate ja HD tingimustele, siis ei saa hankija hiljem väita, et Radixi pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega ning seda

§ 48alusel tagasi lükata.

6) Pakkumuste avamise protokollist nähtub, et pärast Prügitont OÜ pakkumust (mis lükati 08.06.2014 käskkirjaga tagasi) on kõige madalama maksumusega pakkumus Radixi pakkumus. HD p 9.3 järgi on pakkumuste hindamise kriteerium madalaim hind. Seetõttu rikub Radixi pakkumuse tagasilükkamine Radixi õigust nõuda endaga hankelepingu sõlmimist. Seega rikub käskkiri Radixi Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust. 10. Tallinna Keskkonnaamet palub 29.04.2016 vastuses jätta Radixi kaebus rahuldamata. 1) Ühikuhindade võrdlus

§ 48

lg 1 tähenduses on õiguspärane ja see seisukoht on kohtupraktikas kinnitust leidnud (Tallinna Ringkonnakohus otsus nr 3-15-95, Tallinna Halduskohtu otsus nr 3-16-139). Järelikult ei ole käskkiri vastuolus

§ 48

lg-tega 1 ja 3 ning HD p-ga 8.5 põhjusel, et vastustaja võrdles hinna põhjendatuse kontrollimenetluses omavahel ühikuhindu. Vastustaja võrdles omavahel ühikuhindu, et saada võrreldavaid väärtusi. Kui vastustaja asendaks teenuse eeldatava mahu tabelis eeldatava ühikuhinna 1,17 eurot kaebaja pakutud ühikuhinnaga 0,38 eurot, jõuaks vastustaja ikkagi järeldusele, et kaebaja pakkumuse suhtes tuleb läbi viia

§ 48lg-s 1 ettenähtud hinna põhjendatuse kontrollimenetlus.

2) Riigihankes nr 132831

  1. a-l pakutud hinnad on asjakohased ka
  2. a-l, sest
  3. a pakkus OÜ Ekovir neid hindu järgnevaks neljaks aastaks. Samuti jätab kaebaja tähelepanuta, et 1,17 eurot ei olnud riigihankes nr 132831 vastustaja määratud hankelepingu eeldatav ühikuhind. Vastustaja pidas riigihankes nr 132831 OÜ Ekovir pakutud hinda hankelepingu eeldatava maksumusega võrreldes põhjendamatult madalaks ja palus OÜ Ekovir käest selgitust pakkumuse maksumuse kujunemise kohta. Kaebaja ei saa ca 10% kütusehinna langusega tõendada, et tema pakkumus, mis on eeldatavast ühikuhinnast 67% madalam, on tõsiseltvõetav. TKA nõustub VAKO seisukohaga, et Radixi plaan kasutada gaasikütusel töötavaid jäätmeveokeid ei ole kohane. Tallinna Ringkonnakohus on 11.05.2015 otsuses haldusasjas nr 3-15-95 võtnud seisukoha riigihankes nr 132831 pakutud ühikuhindadest lähtumise kohta. 7

(12)3-16-787 Kaebaja esitatud seisukohad ja tõendid ei kinnita, et jäätmeveo teenuse turuhind on langenud määral, mis võimaldaks kaebaja pakkumuse suhtes jätta kontrollimenetluse

§ 48alusel läbi viimata.

Seda ei tõenda ka käesolevas riigihankes esitatud teiste pakkujate hinnad. Haabersti jäätmeveo piirkonnas ei saa indikaatorina lähtuda Prügitont OÜ ühikuhinnast 0,21 eurot, sest vastustaja lükkas tema pakkumuse kui põhjendamatult madala tagasi. Seejuures leidis vaidlustus- ja kohtumenetluses kinnitust, et Prügitont OÜ ühikuhind 0,21 eurot ei kata teenuse osutamise käigus tekkivaid kulusid, vaid kulud oli planeeritud katta muu teenuse osutamise käigus saadava tulu arvelt. Pärast kaebaja hindu jäävad Haabersti jäätmeveo piirkonnas pakutud hinnad vahemikku 0,78 kuni 1,05 eurot. Seega on kaebaja hind (0,38 eurot) järgmiste pakkujate hinnast (0,78 eurot) ca 50% madalam. Haabersti linnaossa registreeritud elanike arv võib 2012. a-ga võrreldes olla 1440 elaniku võrra kasvanud, kuid see ei tähenda, et hankelepingu eeldatav ühikuhind 1,17 eurot on ebaõige lähtealus. Suurema jäätmete koguse juures suurenevad mitte ainult pakkuja tulud, vaid ka kulud, sest jäätmeveoki kandevõime/mahutavus jääb ikka samaks. Vastustaja ei lükanud kaebaja pakkumust tagasi automaatselt matemaatilise tehte alusel. Vastustaja andis kaebajale võimaluse tõendada oma pakkumuse tõsiseltvõetavust, kuid vastuseks selgitas kaebaja 17.11.2014, et soovib kasumist loobuda ja võttis ennast kokku. Kaebaja ei esitanud vastustajale tähtaegselt nõutud põhjendusi ja tõendeid ega kõrvaldanud vastustaja kahtlust pakkumuse maksumuse põhjendamatuse osas. Jäätmeveo valdkonnas ei ole toimunud muudatusi, mis oleksid viinud teenuse turuhinna 67% odavamaks. Kuivõrd käesoleva hanke ese ei ole käitlusteenus nagu see oli Tallinna Ringkonnakohtu otsuses nr 3-14-53904, siis ei avalda eeldatavale maksumusele tegelikult mõju jäätmevaldkonnas toimunud tehnoloogilised muutused, sest need seonduvad eelkõige sellega, et jäätmete ladestamise asemel võimaldavad tänapäevased käitlustehnoloogiad taaskasutamist, mis on ladestamisega võrreldes odavam. Vastustaja on vastanud kaebaja teabenõudele, et Haabersti jäätmeveo piirkonnas on hankelepingu eeldatav kogumaksumus 786 780 eurot, kuid ekslik on kaebaja väide, et 786 780 eurot ületab OÜ Ekovir antud selgituse põhjal arvutatud hankelepingu eeldatavat kogumaksumust 858 750 eurot. 786 780 eurot ei ületa 858 750 eurot. Samas ei oma eespool nimetatud võrdlus tähtsust, sest 786 780 eurot on arvutanud korrutades ühikuhinna 1,17 eurot tühjenduste arvu ja mahuti koefitsiendiga ning lisades juurde 8% lisateenuste eest. Seega ei ole hankelepingu eeldatav kogumaksumus arvutatud lähtudes summast 858 750 eurot. 3) Vastustaja ei ole

§ 48lõikeid 1 ja 3 kuritarvitanud.

Asjaolu, et vastustaja lükkas kaebaja pakkumuse tagasi rohkem kui aasta pärast 17.11.2014 selgituse saamist, ei muuda kaebaja 20.11.2014 ja 24.04.2015 selgitusi tähtaegselt esitatuks. Kohtupraktikas ei ole tähtaega rikkudes esitatud selgituste arvestamist võimalikuks peetud. Vastustaja ei nõustu sellega, et ringkonnakohtu seisukohad haldusasjades nr 3-15-77, 3-15-95 ja 3-15-1822 võimaldavad hankija omavoli. Põhjendamatult madala hinnaga pakkumus, jääb põhjendamatult madala hinnaga pakkumuseks sõltumata sellest, mitu korda hankija selgitusi küsib. Kui hankija leiab, et pakkumuse maksumuse kohta esitatud vastus ei ole piisav, peab hankija pakkumuse tagasilükkamiseks põhjendama seda, et pakkumuse hind on põhjendamatult madal, mitte seda, et vastus ei olnud piisav. Täiendavate küsimuste esitamine ei sõltu vastustaja tahtest, vaid kaebaja vastustest. Käesolevas hankes ei olnud kaebaja 17.11.2014 selgitus mitte ebapiisav, vaid olematu, st kaebaja ei andnud oma pakkumuse hinna kohta ühtegi selgitust. Eeltoodust tulenevalt ei saanud vastustaja vastu võtta kaebaja 20.11.2014 ja 24.04.2015 selgitusi, sest need sisaldavad uusi asjaolusid, millele kaebaja 17.11.2014 vastuses ei tuginenud. Seejuures on kaebaja seisukohad muutunud – kasumist loobumise asemel põhjendab kaebaja oma pakkumuse hinda kütuse hinna languse ja gaasi kasutamisega kütusena ning mahutite 8

(12)3-16-787 üürimisest saadava tuluga. Tulenevalt ringkonnakohtu otsusest s nr 3-15-1822 kahjustaks selliste selgituste arvestamine konkureerivate pakkujate huve. 4) Pakkumuse tagasilükkamine

§ 48lg 3 alusel pärast pakkumuse vastavaks tunnistamist on õiguspärane.

HD p 5.4.2 on seotud pakkumuse vastavuse kontrollimisega

§ 47lg 1 alusel.

See tähendab, et tegemist on HD kohustusliku tingimusega, millele pakkumus peab vastama. Meelevaldne on kaebaja seisukoht, et kui pakkumus vastab HD p-le 5.4.2, siis ei olegi sellist pakkumust võimalik

§ 48lg 3 alusel tagasi lükata.

VAKO ja kohtud on korduvalt rõhutanud, et pakkumus võib sisalda kõiki hankelepingu täitmiseks vajalikke kulusid ja olla sellele vaatamata põhjendamatult madala maksumusega. HD p 5.4.2 alusel saaks vastustaja pakkumuse tagasi lükata siis, kui sellest selgesõnaliselt selguks, et pakkuja ei ole pakkumuse maksumuses arvestanud kuluga, millega ta tehnilises kirjelduses esitatud tingimuste kohaselt pidi arvestama (nt tööriiete ostmine, veokile logo panemine, fotode tegemine jne) ja soovib hankija käest saada selle teenuse eest lisatasu. HD p 5.4.2 on pigem informatiivse tähendusega, sest raske on ette kujutada, et mõni pakkuja tooks pakkumuses eraldi välja, et ta ei ole pakkumuse hinna sisse arvestanud näiteks töötajate tööriiete ostmisega kaasnevaid kulusid või jäätmeveokile vastustaja logo panemisega seotud kulusid. Sellisel juhul oleks pakkumus mittevastav

§ 47tähenduses.

Samas ei pea pakkumus automaatselt olema põhjendamatult madala hinnaga. VAKO ja kohtud on ammendavalt ja korduvalt käsitlenud HD p 5.4.2 tähendust. Selleks, et võtta seisukohta HD p 5.4.2 tähenduse osas, peabki analüüsima

§ 47ja § 48 vahekorda.

Nagu eelnevalt selgitatud, on HD p 5.4.2 eesmärk välistada töövõtja poolt hankelepingu täitmise käigus lisatasu küsimine (. KOHTU PÕHJENDUSED

  1. Kohus leiab, et TKA 15.03.2016 käskkiri ja VAKO 12.04.2016 otsus on seaduslikud ja põhjendatud ning Radixi kaebus ei anna alust nende tühistamiseks.
  2. Radix on vaidlustanud TKA 15.03.2016 käskkirja ja VAKO 12.04.2016 otsuse kokkuvõtvalt järgmiste põhjendustega: ühikuhind ei ole hankelepingu eeldatav maksumus

§ 20

lg 1 p 1 mõttes ja seetõttu on käskkiri vastuolus

§ 48

lõigetega 1 ja 3 ning HD p-ga 8.5 (a); pakkumuse tagasilükkamise aluseks esitatud ühikuhind ei arvesta pärast

  1. a toimunud muutusi ning hankija lükkas Radixi pakkumuse tagasi üksnes matemaatilise tehte alusel (b); hankija ei ole lähtunud hankelepingu eeldatava maksumuse määramisel OÜ Ekovir pakkumuse maksumusest
  2. a hankes ning on jätnud arvestamata pakkumuse maksumust mõjutavad asjaolud (c); hankija kuritarvitab

§ 48

lõiked 1 ja 3 (d); TKA 15.03.2016 käskkiri on vastuolus TKA 08.06.2015 käskkirjaga (e).

  1. Kohus leiab, et viidatud vaidlusküsimused on sarnased haldusasjades nr 3-15-77, 3-15-95 ja 3-15-1822 vaidluse all olnud küsimustega. Kohtul puudub alus asuda käesolevas asjas viidatud kohtupraktikast erinevatele seisukohtadele. a) Ühikuhind kui hankelepingu eeldatav maksumus
  2. Kohus nõustub kaebajaga põhimõtteliselt selles, et

§-s 20 toodud reeglite järgi arvestatud hankelepingu eeldatav maksumus (s.o koguhind) ja HD p-s 5.4.1 määratletud pakkumuse maksumus (s.o ühikuhind) ei ole omavahel sisuliselt võrreldavad. Iseenesest õige on seegi kaebaja seisukoht, et hanke alusdokumendid kui kehtivad eelhaldusaktid on siduvad mh hankijale ja kohtule.

§ 20

ning § 48 lg-test 1 ja 3, samuti HD p-dest 5.4.1 ja 8.5 nende koosmõjus ei saa kohtu hinnangul siiski järeldada, et hankijal ei olnud praegusel juhul võimalik lükata Radixi pakkumust tagasi põhjusel, et pakkumuse maksumuse võrdlemine hankelepingu eeldatava maksumusega polnud üldse võimalik. 9

(12)3-16-787 Alusdokumentide kohustuslikkusest ei tulene hankijale keeldu tõlgendada HD sätteid mõistlikult ja eesmärgipäraselt ning teisendada vajaduse korral pakkumuse maksumus (ühikuhind) matemaatilise arvutuse tulemusel võrreldavaks hankelepingu eeldatava maksumusega (koguhind) või vastupidi. Teistsuguseks järelduseks ei anna alust ka kaebaja viidatud ringkonnakohtu varasem praktika (lahendid nr 3-14-53094 ja 3-12-2650), mis ei välista

§ 20

ja § 48 lg-te 1 ja 3, samuti HD p-de 5.4.1 ja 8.5 koosmõjus mõistlikku tõlgendamist. Seega võttis hankija pakkumuste maksumuse põhjendatuse hindamisel asjakohaselt aluseks võrreldavad väärtused ehk lähtus nn eeldatavast ühikuhinnast. Sama seisukohta on väljendanud ringkonnakohus 11.05.2015 otsuses nr 3-15-95 (p 15). b) Pärast

  1. a toimunud muutustega arvestamine ning pakkumise tagasilükkamine üksnes matemaatilise tehte alusel
  2. Praegusel juhul määras hankija hanke eeldatava maksumuse
  3. a korraldatud riigihankes nr 132831 esitatud madalaima pakkumuse järgi (1,17 eurot käibemaksuta). Arvestades, et praegune riigihange oli hankega nr 132831 hanke eseme (Haabersti jäätmeveo piirkond) ja hanke tingimuste osas olulises osas sarnane, on varasemal hankel pakutud hind hanke maksumuse määramisel täiesti asjakohane. Riigihange nr 132831 viidi läbi neljaks aastaks ning kui seda hanget ei oleks tühistatud, oleks sama hind 1,17 eurot kehtinud ka
  4. a-l ja hankija võis seda lugeda turuhinnaks ka praeguse hanke läbiviimisel. Mõningad asjaolud (nt kütuse hinnad) võivad olla
  5. a olukorraga võrreldes muutunud, kuid sellest siiski ei saa järeldada, et 1,17 eurot käibemaksuta oleks praeguse hanke eeldatava maksumusena ilmselgelt ülepakutud. Tulenevalt jäätmeveo eripärast ja sellest, et osadel pakkujatel on võimalik kasutada ristsubsideerimist, on enne pakkumuste saamist keeruline täpselt määrata hankelepingu eseme keskmist turuhinda ning pakkumuste hinnad võivad hanke eeldatavast maksumusest erinevatel põhjustel märgatavalt erineda. Seega ka asjaolu, et kõik esitatud pakkumustest olid praegusel juhul hanke eeldatavast maksumusest odavamad, ei tähenda, et hankija määratud eeldatav maksumus oleks ebamõistlikult kõrge. Eeldatav maksumus on seejuures üksnes ajendiks, millest oluline kõrvalekalle annab aluse

§-s 48 nimetatud kontrollimenetluse algatamiseks. Menetluse kestel ei pea pakkuja lükkama ümber eeldatava maksumuse põhjendatust, vaid selgitama ja tõendama enda pakutud hinna tõsiseltvõetavust (pakkumuse tegemisel aluseks võetud tulude ja kulude analüüs). Seega ei oma eeldatava maksumuse suurus kokkuvõttes määravat tähendust

§ 48

alusel läbiviidava kontrollimenetluse lõpptulemuse (käesoleval juhul TKA 15.03.2016 käskkirja) seaduslikkuse seisukohast. 16. Põhjendamatu on kaebaja väide, et hankija lükkas tema pakkumuse tagasi pelgalt matemaatilise tehte alusel, sest vaidlust ei saa olla selles, et hankija andis pakkujale võimaluse oma pakkumuse maksumust täiendavalt põhjendada. Pakkumus lükati tagasi seetõttu, et pakkuja ei esitanud hankijale tähtaegselt usutavaid selgitusi, mis saanuks kõrvaldada hankijal tekkinud mõistlikku kahtlust, et kaebaja pakutud ühikuhind on eeldatava ühikuhinnaga võrreldes põhjendamatult madal. TKA 15.03.2016 käskkirjast nähtub üheselt, et Radixi pakkumus lükati Haabersti jäätmeveopiirkonna nr 1 osas tagasi põhjusel, et pakkuja üldsõnaline kinnitus kõikide teadaolevate kulutuste ja väljaminekutega arvestamise kohta ei kõrvaldanud hankijal tekkinud kahtlust selles, et hankelepingut ei ole võimalik nõuetekohaselt täita hinnaga, mis on hankelepingu eeldatavast ühikuhinnast 67% madalam. Seejuures ei eelda

§ 48

lg 3 rakendamine, et hankija peaks suutma tõendada, et pakutud hinnaga ei ole hankelepingu täitmine objektiivselt võimalik, vaid hankija peab üksnes põhjendama, miks ta peab esitatud pakkumuse maksumust põhjendamatult madalaks ja miks pakkuja täiendavad selgitused ei ole piisavad, et õigustada tema pakkumuse madalat maksumust. Oma pakkumuse tõsiseltvõetavust peab tõendama esmajoones pakkuja ise. 10

(12)3-16-787 Kaebaja seisukohta, et hankija oleks pidanud arvestama Radixi 20.11.2014 ja 24.04.2015 seisukohti (mis esitati peale viie tööpäeva möödumist hankijalt 11.11.2014 küsimuste saamisest), käsitleb kohus

§ 48lg-te 1 ja 3 kuritarvitamise etteheite kontekstis.

c) OÜ Ekovir

  1. a pakkumusest lähtumine ning pakkumuse maksumust mõjutavate asjaolude arvestamine
  2. Kaebajal on tekkinud kahtlus, et hankija ei lähtunud hankelepingu eeldatava maksumuse määramisel OÜ Ekovir pakkumuse maksumusest
  3. a hankes. Seda põhjusel, et kui hankija lähtus ühikuhinnast 1,17 eurot, siis miks määras hankija hankelepingu eeldatavaks maksumuseks 786 780 eurot, s.o summa, mis ületab
  4. a hanke hankelepingu eeldatavat maksumust viieaastase hankelepingu korral. Vastustaja selgitas vastuses kaebusele, et 786 780 eurot on arvutanud korrutades ühikuhind 1,17 eurot tühjenduste arvu ja mahuti koefitsiendiga ning lisades juurde 8% lisateenuste eest. Kohtul puudub alus vastustaja selgituses kahelda.
  5. Pakkumuse maksumust mõjutavate asjaolude all peab kaebaja silmas võimalust katta osa jäätmeveo teenuse osutamisega seotud kuludest erinevate lisateenuste osutamisest (eeskätt jäätmemahutite üürimisest) teenitud tulu arvelt. Vastava põhjenduse (pakkumuse maksumust mõjutava asjaolu) tõi kaebaja esmakordselt esile enda 24.04.2015 kirjas TKA-le (mis esitati peale viie tööpäeva möödumist hankijalt 11.11.2014 küsimuste saamisest). Seega käsitleb kohus antud küsimust

§ 48lg-te 1 ja 3 kuritarvitamise etteheite kontekstis.

d)

§ 48

lg-te 1 ja 3 kuritarvitamine 19.

§ 48

lg 3 kohaldamist on põhjalikult selgitatud Tallinna Ringkonnakohtu 11.05.2015 otsustes nr 3-15-95 (p-d 22-23) ja nr 3-15-77 (p-d 18-19) ning vastavaid seisukohti on korratud 12.10.2015 otsuses nr 3-15-1822 (p-d 10-12). Halduskohus ei näe käimasolevas vaidluses sisulist põhjust asuda varasemast praktikast erinevatele seisukohtadele. Olenemata sellest, et praeguses asjas lükkas hankija kaebaja pakkumuse

§ 48

lg 3 alusel tagasi enam kui aasta pärast kirjaliku selgituse esitamiseks

§ 48

lg-s 1 ettenähtud tähtaja möödumist, ei erine olukord sisuliselt haldusasjades nr 3-15-95 ja nr 3-15-1822 käsitletutest, milles tehti pakkumuse tagasilükkamise otsus pärast vastavalt ca ühe kuu ja ca kuue kuu möödumist

§ 48lg-s 1 sätestatud tähtaja lõppemisest.

Määravaks ühisjooneks on hoopis see, et kõigis asjades oli pakkuja esitanud põhjalikumad andmed oma pakkumuse tõsiseltvõetavuse kinnitamiseks alles pärast

§ 48

lg-s 1 sätestatud tähtaja möödalaskmist ning samas olnuks hankijal kõigil juhtudel objektiivselt võimalik pakkuja täiendavate (st hilinenult esitatud) selgitustega arvestada, kuid ta ei teinud seda. Halduskohus leiab sarnaselt viidatud kohtupraktikale, et

§ 48

lg 3 teises lauses sätestatud kaalutlusõiguse eesmärk ei ole luua hankemenetluses jätkamiseks täiendavaid võimalusi sellisele pakkujale, kes ei ole tähtaegselt kasutanud

§ 48lg-s 1 ettenähtud võimalust veenda hankijat oma pakkumuse tõsiseltvõetavuses.

Selliste täiendavate võimaluste loomine ei kahjustaks üksnes hankija huvi viia hange kiiresti läbi, vaid ka konkureerivate pakkujate huvi, et tähtajaks piisavad selgitused esitamata jätnud pakkuja, kelle pakkumuse maksumus on hankija hinnangul põhjendamatult madal, jääb edasisest menetlusest kõrvale. Sätte üheks eesmärgiks tuleb pidada ka pakkujate distsiplineerimist ning säte ei anna hankijale mingit võimalust omavoliks. Seejuures tuleb olukorda, kus hankija peab tähtaegselt esitatud selgitusi kontrollides ja tõendeid hinnates vajalikuks pakkujaga täiendavalt konsulteerida, eristada olukorrast, kus seisukohad ja tõendid (mille täpsustamist võiks hankija nõuda ka pärast

§ 48lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist) jäetakse tähtajaks üldse esitamata.

Viimati nimetatud olukorras riivaks hiljem esitatud selgitustega arvestamine ilmselgelt konkureerivate pakkujate huve (vt lahend nr 3-15-1822, p 12). Praegusel juhul ei pidanud TKA arvestama Radixi täiendavate 20.11.2014 ja 24.04.2015 selgitustega (tl 193-197), sest neid ei saanud pidada pelgalt juba esitatud 17.11.2014 selgituse (tl 190-191) täpsustuseks, vaid tegemist oli sisuliselt 11

(12)3-16-787 uute ja esialgsest oluliselt laiemate selgitustega. Kaebaja viide haldusasjale nr 3-3-1-24-13 (p-d 18-19) ei ole asjakohane, sest praegusel juhul andis hankija pakkujale reaalse võimaluse oma pakkumuse maksumust täiendavalt põhjendada ning selleks antud tähtaeg tulenes otseselt seadusest. 20. PS §-st 31 tulenev ettevõtlusvabadus on seaduse reservatsiooniga põhiõigus. Ettevõtlusvabaduse piiranguks on ka

§ 48

lg-st 1 tulenev põhimõte, et riigihankes ei või pakkumuse maksumus olla hankelepingu eeldatava maksumusega võrreldes põhjendamatult madal. Seega ei ole riigihankes

§ 48

lg-te 1 ja 3 alusel põhjendamatult madala pakkumuse tagasilükkamine vastuolus PS §-ga 31. 21.

§ 48

rikkumisena näeb kaebaja ka seda, et hankija lükkas Radixi pakkumuse tagasi olukorras, kus ta möönis, et Radixi pakutud hinnaga on võimalik jäätmeveoteenust osutada. Kohus eeldab, et kaebaja vastav põhjendus tugineb seisukohal, et pakkumuse vastavaks tunnistamisega tunnistab hankija pakkumuse vastavust kõikidele hanketeate ja HD tingimustele. Kohus käsitleb antud küsimust TKA 15.03.2016 ja 08.06.2015 käskkirjade vastuolu etteheite kontekstis. e) TKA 15.03.2016 käskkirja vastuolu TKA 08.06.2015 käskkirjaga 22. Halduskohus leiab sarnaselt ringkonnakohtu lahendis nr 3-15-95 (p 16) väljendatud seisukohtadele, et TKA 08.06.2015 käskkirjaga Radixi pakkumuse

§ 47

lg 2 alusel vastavaks tunnistamine ei võta hankijalt õigust lükata hiljem pakkumus

§ 48lg 3 alusel tagasi.

Seda õigust ei piira ka HD p 5.4.2, sest pakkumuse maksumus võib sisuliselt olla põhjendamatult madal (või vähemasti tekitada sellekohase kahtluse) ka siis, kui pakkuja on vormiliselt kinnitanud, et tema pakkumuse maksumus sisaldab kõiki teenuse osutamiseks tehtavaid kulutusi ja kogu tellija poolt töövõtjale teenuse osutamise eest makstavat tasu (v.a lisatasu maksmisega seotud olukorrad). f) Kokkuvõte ja menetluskulude jaotus

  1. Eelneva põhjal jääb Radixi kaebus rahuldamata ning TKA 15.03.2016 käskkiri ja VAKO 12.04.2016 otsus muutmata.
  2. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud ega menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee Kohtunik 12

(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.