lg 1 ja lg 3 tuleb puudutatud isikute I-III kanda jätta menetluskulud, mis on tekkinud seetõttu, et puudutatud isikud I-III keeldusid ilma õigusliku aluseta kohtu poolt ekspertiisimäärusele allumast. Avaldaja nimetatud kulud maakohtus moodustasid 624 eurot käibemaksuga + ekspertiisitasu 114 eurot. Eeltoodust tulenevalt palub avaldaja määrata kindlaks ja mõista puudutatud isikutelt I-III solidaarselt välja avaldaja menetluskulud summas 1218 eurot. 4. Tulenevalt puudutatud isikute I-III seisukohast avaldaja menetluskulude taotluse osas märgib avaldaja, et avaldaja ei pea vastuväiteid avaldaja esindaja tunnitasu määra kohta põhjendatuteks. Esiteks, avaldaja viidatud Riigikohtu lahendid ei sedasta, et tasumäär 120 eurot tunnis kehtiks üksnes advokaatide kohta. Kohus ütleb selgesõnaliselt, et jutt on esindaja osutatud õigusabist. Kui Riigikohus oleks pidanud vajalikuks teha vahet erinevatel esindajatel, oleks kohus seda otsuses kindlasti ka märkinud. Teiseks, Riigikohus peab põhjendatuks ja vajalikuks sellist esindaja tunnitasu määra, mis vastab turuhinnale. Puudutatud isikud I-III ei ole esitanud ühtegi argumenti, ega tõendanud, et avaldaja esindajatasu ei vasta turuhinnale. Lisaks ei ole isikul keelatud osta talle sobilikku teenust temale sobiva hinnaga. Ka seaduse ja kohtupraktika mõttes ei ole tegemist ebamõistliku, põhjendamatu ja turuhinda ületava tunnihinnaga. Eestis on täiesti tavaline, et tugevamate spetsialistidega õigusbürood suudavad edukalt pakkuda konkurentsi advokaatidele. Sellisel juhul on täiesti põhjendatud, et ka õigusbüroo hinnatase on lähedane advokaadibüroo omale. 2 Puudutatud isikute I-III menetluskulude osas leiab avaldaja, et puudutatud isikud I-III on esitanud menetluskulude nimekirja hilinenult.
lg 1 ning kohtu 22.03.2016 teate kohaselt ei võta kohus arvesse hilinemisega esitatud menetluskulude nimekirja, vaid määrab menetluskulud tsiviilasja materjalide alusel kui see on võimalik. Lisaks leiab avaldaja, et summas 1302 eurot (koos käibemaksuga) ning puudutatud isikute I-III 08.04.2016 menetlusdokumendis näidatud mahus menetluskulude kindlaksmääramine ei ole antud asjas põhjendatud. Avaldaja märgib puudutatud isikute I-III menetluskulude suuruse osas järgmist: 1) 26.08.2013 juriidiline konsultatsioon büroos, dokumentidega tutvumine, suhtlemine notariga - Puudutatud isikute I-III poolt nimetatud tegevuste tulemusena ei ole menetluses tekkinud ega esitatud ühtegi dokumenti, mistõttu ei ole sellega seotud kulu kohtumenetluse seisukohalt põhjendatud ega vajalik. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlustes on kohtud kujundanud üldiselt aktsepteeritava praktika, mille kohaselt ei peeta vajalikeks ja põhjendatuteks neid menetluskulusid, mille tulemusena ei koostatud ega esitatud kohtule menetlusdokumenti. Tartu Ringkonnakohtu 22.01.2014 määruse nr 2-11-2790 p-s 9.5 on sedastatud, et üldjuhul peaks asja materjalide ja kohtudokumentide analüüs ning kliendiga nõupidamine olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Seega tuleb menetluskulude väljamõistmisel muuhulgas arvestada ka seda, missuguses ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o kohtule menetlusdokumentide esitamisega ja kohtuistungitel osalemisega. Seega nende menetluskulude, mille tulemusena kohtule ühtegi menetlusdokumenti ei esitatud, osas tuleb kohtul analüüsida, millises ulatuses on nimetatud toimingud seotud kliendi kohtus esindamisega ja kohtus esindamiseks vajalikud. Esimene toiming, mille puudutatud isikud I-III antud menetluses esindaja kaudu tegid oli alles 29.08.2016 kohtuistungil osalemine. Ilma esindajata, varasemalt tehtud toimingute eest, ei ole seega ka põhjendatud ega võimalik esindajakulu nõuda; 2) Kohtuistung 29.08.2013 ja kohtuistungist ülevaate andmine – Nimetatud maakohtu istung kestis 55 minutit. Ei ole põhjendatud, et kohtuistungiga seoses määratakse kindlaks menetluskulu pikema aja eest, kui tegelikkuses istungile kulunud aeg. Lisaks ei arvestanud kohus puudutatud isikute I-III pool esitatud ühegi argumendi ega väitega. Seega ei ole
lg 3 alusel põhjendatud määrata kindlaks puudutatud isikute I-III esindajakulu kohtuistungil esindamise eest terve kohtuistungi ulatuses, vaid parimal juhul ehk ühe kolmandiku ulatuses; 3) Juriidiline konsultatsioon ja määruskaebuse koostamine DNA-ekspertiisi osas - Nimetatud kulu on täielikult põhjendamata tulenevalt
lg 1 ja 3 ning menetlusseadus ei võimalda seda avaldajalt välja mõista.
lg 1 kehtestab reegli, et menetluse tulemusest sõltumata kannab menetluse venimisest tingitud menetluskulud selle põhjustanud menetlusosaline. Käesolevas kohtumenetluses vastab kohtulahend avaldaja taotletule, sealjuures ei ole kohtud arvetanud mitte ühtegi puudutatud isikute taotlust, väidet, tõendit või seisukohta. Kuna nimetatud puudutatud isikute I-III kulu on tekkinud seetõttu, et isikud keeldusid ilma õigusliku aluseta kohtu poolt ekspertiisimäärusele allumast, siis jäävad menetlusseaduse kohaselt ka sellega tekitatud menetluskulud puudutatud isikute I-III enda kanda. Sealjuures on puudutatud isikud oma õigusvastase tegevusega lisaks iseendale kulu tekitamisele tekitanud täiendava kulu ka avaldajale. Kui puudutatud isikud I-III oleksid juba kohtu esimese korralduse kohaselt täitnud ning asjas oleks ekspertiis tehtud, oleks edasine menetlus osutunud sisuliselt ebavajalikuks. Ekspertiisi tulemus oleks niivõrd tugev tõend, et selle vaidlustamise väljavaated on sisuliselt olematud ja selle põhjal oleks kohus ilma pikema menetluseta saanud asja lahendada; 4) Aprill
Täiendavalt juhivad puudutatud isikud kohtu tähelepanu, et avaldaja on esitanud oma arved tunnitasu 120 eurot alusel, millele lisandub käibemaks, seega kokku 144 eurot/tund. Avaldaja viidatud riigikohtu lahendistes on olnud tunnitasu 120 eurot (koos käibemaksuga) korral tegu vandeadvokaadiga, kuid avaldaja esindaja on jurist ja seega ei ole põhjendatud rakendada riigikohtu poolt kohaldatud maksimaalset tunnimäära. Puudutatud isikud leiavad, et põhjendatud on tunnitasu vahemikus 70-80 eurot (ilma käibemaksuta). Maakohtu põhjendused 7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi
) § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 3 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
lg 2 alusel, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. 8.
lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus
lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus
lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega 4 nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14).
lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 9.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel. Puudutatud isikud on oma 08.04.2016 menetluskulude nimekirja esitamisel märkinud, et esitatu on 04.12.2015 esitatud menetluskulude nimekirja täpsustus. Eelnevast tulenevalt määrab kohus käesoleval juhul
lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel ehk arvestades 04.12.2015 esitatud menetluskulude nimekirja (II kd tl 14). Puudutatud isikute I-III menetluskulud
Seoses avaldaja vastuväidetega, et nimetatud kulu ei kuulu hüvitamisele, kuna puudutatud isikud ei esitanud peale konsultatsiooni kohtule ühtegi menetlusdokumenti, märgib kohus, et arvestada tuleb ka asjaoluga, et antud asjas toimus istung 29.08.2013, kus puudutatud isikute esindaja osales.
§-le 169 lg
Kohus leiab, et põhjendatud on üksnes kulu teate koostamisele, milleks esindajal ei saanud kuluda rohkem, kui 30 minutit, millise ajakulu loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks.
lg 1 tuleb menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel lähtuda menetluskulude jaotusest. Kuivõrd Harju Maakohus oma 16.06.2015 määrusega on jätnud menetluskulud maakohtus avaldaja kanda, siis ei ole menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel võimalik antud jaotust muuta ning tugineda
§-le 169 lg 1 ja
lg 1 järgi tuleb hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Riigikohus on märkinud, et ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-115-13). Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus oma lahendis kohtuasjas 3-2-1-115-14 on märkinud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi. Arvestades käesoleva tsiviilasja materjale ja vaidluse, peab kohus antud kohtuasja puhul hageja esindaja tunnihinda 120 eurot/h + käibemaks mõistlikuks ja põhjendatuks. Kohus leiab, et tunnihind vastab osutatud teenusele ja ei ole ebamõistlikult suur. Puudutatud isikud I-III ei ole usutavaks teinud, et avaldaja poolt nõutav tunnihind on ebamõistlikult kõrge ja ületab õigusabituru keskmist.
lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas.
lg 2 kohaselt kohtumäärusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust määrab kohus tasaarvestada avaldaja ja puudutatud isikute I-III vastastikused kohtumäärusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista puudutatud isikutel I-III solidaarselt avaldaja kasuks välja menetluskulud summas 60 eurot (480-420). 31.
lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses 32.
lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.