Obsah (5)

§ 212§ 213§ 201§ 108§ 118

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

§ 212lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole

§ 213lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

1. Ringkonnakohus teeb asjas otsuse halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 201 lg 5 alusel ilma kirjeldava ja põhjendava osata.

§ 201

lg 5 järgi võib ringkonnakohus teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui apellatsioonkaebus jääb rahuldamata; põhjendused apellandi poolt apellatsioonimenetluses esitatud väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses, kaebuse või apellatsioonkaebuse kohta esitatud vastuses või halduskohtu otsuses; ning kohus järgib neid põhjendusi, osutades otsuses nendega nõustumisele,

§ 201lg-le 1 ja dokumendile, kus põhjendused sisalduvad.

1. Ringkonnakohtu hinnangul on apellatsioonkaebus alusetu ning tuleb jätta rahuldamata. Tartu Vangla 30.03.
2. a vastuses kaebaja kahju hüvitamise taotlusele (tl 24-25), 13.05.
3. a vastuses kaebusele (tl 33) ja 05.11.
4. a vastuses apellatsioonkaebusele (tl 83), samuti Tartu Halduskohtu 08.09.
5. a otsuses (p-d 14-21) selgitatakse ammendavalt, miks kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamisele ei kuulu. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtu eelviidatud põhjendustega ega korda neid. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kaebaja ei ole käesolevas haldusasjas vaidlustanud Tartu Vangla kodukorra sätteid (p 11.3.1-11.3.5), mis reguleerivad vähekindlustatud kinnipeetavale hügieenipakkide väljastamist ega taotlenud vastavate sätete tühistamist. Seega ei ole käesolevas haldusasjas võimalik vaielda selle üle, kas vastav kord tagab vähekindlustatud kinnipeetavate inimväärse kohtlemise või mitte. Ühtlasi ei ole kaebaja tõstatanud haldusasjas küsimust ka sellest, et vangla oleks korra sätete rakendamisel eksinud. Nimelt märgib kaebaja, et „[p]ooled ei vaidle, et Tartu Vangla üks kord kvartalist väljastab vangistatule kaks seepi, millest üks on tualettsepp (75 gramm), teine majandamissepp (185 gramm)“ (tl 70). Kaebaja üldsõnalised väited selle kohta, et kord kvartalis väljastatavast seebist ei piisa enda korrashoiuks, on eelmärgitud põhjustel kaebuse rahuldamiseks ebapiisavad. Ka ei nähtu ringkonnakohtule, et kaebaja oleks enne mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamist kasutanud oma õiguste kaitseks Riigivastutuse seaduse § 7 lõikes 1 märgitud muid õiguse kaitse vahendeid. Seetõttu ei ole haldusasjas tõendatud ka see, et vastustaja oleks keeldunud kaebajale viimase nõudmisel täiendavate hügieenitarvete väljastamisest. Ka ei ole käesolevas asjas tõendatud, et kaebajat oleks distsiplinaarkorras karistatud Tartu Vangla kodukorras sätestatud kohustuse, iseennast ja oma kambrit puhtana hoida ning oma riideid ja toidunõusid pesta, rikkumise eest.
6. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata. Kaebaja oli ringkonnakohtus menetlusabi korras riigilõivu tasumisest vabastatud (tl 27, 78).

§ 108

lõike 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 118

lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Seega jääb kaebaja riigilõiv apellatsiooniastmes Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi 2 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel