Obsah (6)

§ 477§ 528§ 524§ 526§ 531§ 172

2-10-58969 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad Harju Maakohus Lukiina Vismann 18.04.2016.a, Tallinn, Kentmanni koh

) § 475 lg 1 p 5 kohaselt lahendab kohus piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise hagita menetluses.

§ 477

lg 1 kohaselt, hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 sätestab, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. (PKS) § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja.

§ 528

lg 1 kohaselt eestkostja ülesannete ringi muutmisele ja uue eestkostja määramisele, samuti eestkostja ametiaja pikendamisele kohaldatakse eestkostja määramise kohta sätestatut.

1. Kohus on tuvastanud, et Viru Maakohtu 23.05.2011.a määrusega tsiviilasjas nr 2-10-58969 pikendati XXX üle 28.05.1999.a Narva Linnakohtu määrusega seatud eestkostet ning pikendati XXX ametiaega tähtajaga viis aastat, so 23.05.2016.a. Kohus määras eestkostja ülesanneteks XXX esindamise kõigi teha asjade ajamiseks, v.a tehinguteks, millest ei teki XXX otseseid tsiviilkohustusi või kui XXX täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik.
2. Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) leiab, et XXX üle seatud eestkoste jätkumine on endiselt vajalik. Eestkosteasutus selgitab, et Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonda pöördusid
3. märtsil 2016 XXX koos oma tütre, eestkostetava õe XXX. Eestkostja ja eestkostetav elasid varasemalt Narvas, kuid alates septembrist asuti elama XXX juurde. Perekond elab neljakesi kolmetoalises korteris ja kokkukolimine toimus seetõttu, et koos elades on üksteist parem igapäevaelus abistada. Eestkostja selgitas, et tema poeg on juba sünnist saadik puudega, tal on sügav vaimne alaareng. XXX puudub kõne, teda tuleb sööta, liikumine on väga vaevaline – sisuliselt vajab ta hooldust ja järelvalvet ööpäevaringselt. XXXei tule jätkuvalt iseseisvalt oma eluga toime ning vajab järelvalvet, kuna võib oma tegevuse või tegevusetusega tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elulule, tervisele või varale. XXX ei ole temal tuvastatud puude tõttu võimeline iseseisvalt tegema tehinguid, kaitsma oma varalisi ja isiklikke õigusi. XXX ei suuda ennast esindada ja ei ole võimeline osalema õigusdokumendi 2 2-10-58969 koostamisel. Piiratud teovõimega isiku huvid ja õigused vajavad kaitset ning seda eelkõige tema igapäeva elu korraldamisel. Tulenevalt eeltoodust leiab eestkosteasutus, et eestkoste on ka edaspidi vajalik XXX esindamiseks sotsiaalelus ja ametiasutustes, tema elu korraldamiseks, tema sotsiaalsete probleemide lahendamiseks, eelkõige tema hoolduse, ravi ja järelevalve tagamiseks, tema esindamiseks erinevates ametiasutustes, dokumentide vormistamiseks, rahaliste vahendite käsutamiseks, kõikide varaliste ning õiguslike tehingute tegemiseks. Eestkosteasutus toetab XXX eestkostja ametiaja pikendamist viie aasta võrra, kuivõrd XXX on siiani korraldanud XXX igapäevast elu ja hooldust ning täitnud eestkostja kohustusi nõuetekohaselt. Eestkosteasutus on seisukohal, et XXX on isikuomaduste ja võimete poolsest sobilik isik täitma ka edaspidi XXX eestkostja ülesandeid.
4. XXX RÕA korras määratud esindaja vandeadvokaat Imbi Seimar märgib oma 13.04.2016.a seisukohas, et ta külastas esindatavat tema elukohas ning suhtles avaldajaga. Kohtumisel puudutatud isikuga sisulist kontakti ei ole võimalik saada: ta ei räägi ning väljendab emotsioone vaid häälitsusega. Millest lähtuvalt ja millised need on, ei oska esindaja öelda. Puudutatud isik on hästi hooldatud ja rõõmsameelne. XXX selgitas, et puudutatud isik on sünnist saadik sügava vaimse alaarenguga, lisaks on tal tugev epilepsia, mille vastu on määratud ravimid. Poeg on olnud kogu elu tema hooldusel. Ta kolis Tallinnasse tütre (puudutatud isiku õe) juurde. Siin saab ema abistada tütart tütretütre hoidmisel ning tütar samal ajal ka venna hooldamisel ja järelvalve korraldamisel. Esindaja leiab, et XXX eestkoste vajadus on elukestev ning XXX on ennast pühendanud poja eest hoolitsemisele, ta on teinud seda hästi, lähtunud viimase huvidest ja ta on nõus ja sobib eestkostja ülesandeid täitma. 8.

§ 524

lg 1 järgi kuulab kohus isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Kohus kuulab isiku ära isiku tavalises keskkonnas, kui isik seda nõuab või kui see on kohtu arvates asja huvides ja isik sellele vastu ei vaidle. Isikule tuleb menetluse käiku selgitada. Kohus ei pea eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulama, kui sellest võivad tema tervislikku seisundit kajastatavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed või kui kohus on vahetu mulje põhjal veendunud, et isik ei ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama (

§ 524lg 5 p 1 ja 2).

Kohtule esitatud tervislikku seisundit kajastavatest dokumentidest nähtub, et Sotsiaalkindlustusameti 06.03.2014.a otsuse nr XXX kohaselt on puudutatud isik täielikult töövõimetu. Ekspertarst XXX on kindlaks teinud, et puudutatud isikul esineb spastiline tserebraalparalüüs, tetraparees, kõnnib kõrvalabiga, ei räägi, ei saa aru ega söö iseseisvalt. XXX puude raskusastme tuvastamise aluseks on kompenseeritud hääle ja kõne funktsioonihäire (tlk 47). Lisaks on eestkosteasutus ja puudutatud isikule määratud esindaja vandeadvokaat XXX kinnitanud, et XXX ei räägi ning väljendab oma emotsioone vaid häälitsusega. XXX esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat XXX on XXX vahetult kohtunud ning kinnitanud, et XXX vajab jätkuvalt eestkostet. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et XXX ärakuulamine kohtu poolt ei aitaks asja lahendamisele kaasa. 9.

§ 528

lg 2 sätestab, et eestkostja ülesannete muutmisel, uue eestkostja määramisel või eestkostja ametiaja pikendamisel ei pea uut ekspertiisi tegema ega eestkostetavale menetluseks esindajat määrama, kui: 1) eestkostja ülesandeid oluliselt ei laiendata või 2) eestkoste määramise aluseks olevast ekspertiisist on möödunud vähem kui viis aastat. 3 2-10-58969 Tulenevalt

§ 528lg 2 p-st 1 ei pea kohus vajalikuks määrata XXX uut ekspertiisi. 10. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) § 8 lg 2 teise lause kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Eeltoodu alusel leiab kohus, et XXX on jätkuvalt piiratud teovõimega isik TsÜS § 8 lg 2 mõttes ja ta vajab eestkostet kõigi asjade ajamiseks, v.a tehinguteks, millest ei teki XXX otseseid tsiviilkohustusi või kui XXX täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik.

1. Kohtule ei nähtu kogutud tõenditest, et XXX määratud eestkostja ülesandeid peaks piirama. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid XXX eestkostjaks olemise. XXX on seniajani hoolitsenud puudutatud isiku eest ning kohtule ei ole teada põhjuseid, miks oleks avaldaja ametiaja pikendamine välistatud. Samuti on XXX avaldanud, et ta on nõus ka edaspidi eestkostja ülesandeid täitma. Kohtu hinnangul on põhjendatud seega pikendada XXX volitusi XXX eestkostjana.
2. Tulenevalt XXX psüühilisest seisundist, eestkosteasutuse, XXX riigi õigusabi korras määratud esindaja poolt kohtule esitatud seisukohast, asub kohus seisukohale, et eestkoste pikendamine XXX üle on põhjendatud ja vajalik ning eestkostja ülesanneteks tuleb jätta kõikide XXX asjade ajamine, v.a tehinguteks, millest ei teki XXX otseseid tsiviilkohustusi või kui XXX täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik.
3. Tulenevalt asjaolust, et XXX üle tuleb seada eestkoste tema kõigi asjade ajamiseks, tuleb vastavalt

§ 526

lõikes 5 sätestatule tunnistada XXX ka valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja hääleõiguse kaotanuks. 14. PKS § 203 lg 4 kohaselt kontrollib kohus hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse.

§ 526

lg 2 p 5 kohaselt märgitakse eestkoste määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise.

§ 526

lg 3 kohaselt ei või nimetatud aeg olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates. Eeltoodu alusel ja kooskõlas PKS § 203 lg-ga 4, tuleb XXX määratud eestkostja XXX ametiaega pikendada viis aastat.

1. Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 206 lõikele 2 peab eestkostja, juhul kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Vastavalt PKS § 179 lõikele 5 peab eestkostja eestkostetava vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. PKS § 183 lõike 3 kohaselt peab eestkostja hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides ning taotlema vastavalt PKS § 187 kohtult eelneva nõusoleku, et: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Vastavalt PKS § 207 lõikele 2 on vaja kohtu 4 2-10-58969 eelnevat nõusolekut ka eestkostetava eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks või lõpetamiseks ja üle nelja-aastase tähtajaga kestvuslepingute sõlmimiseks.
2. PKS § 193 sätestab kohtu järelevalve. Sama paragrahvi esimese lõike kohaselt teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet. Kooskõlas PKS § 194 lg-ga 2 kohustab kohus eestkostjat esitama iga aasta
3. maiks eestkostetava vara ja muude ülesannete täitmise kohta kirjaliku aruande. 17.

§ 531

lg 1 näeb ette, et eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. 18.

§ 172

lg 3 kohaselt tuleb avaldaja menetluskulud jätta tema enda kanda ja eestkostetava menetluskulud riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann Kohtunik 5