3-16-161/13

K OHT UMÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse kuupäev Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel, Agu Timmi

1. märts 2016 3-16-161 Sergei Matvejevi (Matvejev) kaebus Viru Vangla vastu kahju hüvitamiseks summas 32,70 eurot Määruskaebuse esitaja Sergei Matvejev Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta Sergei Matvejevi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
2. veebruari
3. a määrus muutmata, täiendades halduskohtu määruse põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Sergei Matvejev esitas 18.01.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-3), milles taotles Viru Vanglalt kahju hüvitamist summas 32,70 eurot seoses määruskaebuse esitaja tehtud kulutustega postmarkide ostmiseks, et saata kirju Euroopa Inimõiguste Kohtule. Kaebuse kohaselt koostas S. Matvejev EIK-ile saatmiseks kaebuse ning esitas selle vanglateenistujale. Kiri tagastati määruskaebuse esitajale 19.11.2014 kuna ümbrikule kleebitud margid olid kasutatud. Seejärel saatis määruskaebuse esitaja EIK-ile kirju 20.11.2014 postmarkide eest väärtusega 9,50 eurot, 19.07.2015 postmarkide eest väärtusega 12,50 eurot, 18.10.2015 postmarkide eest väärtusega 9,50 eurot ja märkimata ajal postmarkide eest väärtusega 1,50 eurot. Hiljem sai määruskaebuse esitaja teada, et Euroopa Inimõiguste Kohtusse adresseeritud kirjad saadetakse tulenevalt VSkE §-st 47 vangla kulul. Määruskaebuse esitaja nõuab seetõttu postmarkide ostmiseks tehtud kulutuste hüvitamist kokku summas 32,70 eurot. Kaebusega koos taotles S. Matvejev riigilõivust vabastamist kaebuse esitamisel.
4. Tartu Halduskohus jättis 01.02.
5. a määrusega (tl 13-14) menetlusabi taotluse rahuldamata ning määruskaebuse käiguta. Halduskohus märkis, et S. Matvejevi vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et ajavahemikul 18.09.2015 – 17.01.2016 oli S. Matvejevi kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 16,95 eurot, mis
6. ületab nõutava riigilõivu 15 eurot. Seega leidis halduskohus, et tulenevalt HKMS § 112 lg 1 p 1 esineb alus menetlusabi mitteandmiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS S. Matvejev esitas määruskaebuse (tl 20-22) Tartu Halduskohtu 01.02.
7. a määruse resolutsiooni punkti 2 tühistamiseks ja riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Määruskaebuse kohaselt oleks halduskohus määruskaebuse esitaja kahekordse keskmise ühe kuu sissetuleku arvutamisel pidanud arvestamata väljaminekuga 3,64 eurot paberi ja pastakate ostmiseks, et määruskaebuse esitaja saaks kirjutada kaebusi kohtule. Samuti tuleks maha arvata minimaalselt 0,65 senti kuus, mis kulub postmarkide ostmiseks, et kinnipeetav saaks säilitada oma sotsiaalsed sidemed ja kirjutada koju. Samuti tuleks arvestada kinnipeetava kulutustega tee, suhkru ja soola ostmiseks. Määruskaebuse esitaja märgib, et nimetatud väljaminekuid arvesse võttes arvutatud tema kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek vähem kui 15 eurot ning palub end kohtul seetõttu vabastada riigilõivu tasumise kohustusest.
8. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9. Ringkonnakohus leiab, et S. Matvejevi määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 01.02.
10. a määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud määruses esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2). Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.
11. Tartu Halduskohus on õigesti lähtunud halduskohtumenetluses kehtivatest menetlusosalisele menetlusabi andmise reeglitest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Menetlusabi andmise piirangud on imperatiivselt sätestatud HKMS §-s 112 ning nende piirangute esinemisel on kohtul kohustus isikule menetlusabi mitte anda. Tulenevalt HKMS § 112 lg 1 p 1 ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile.
12. Halduskohus on kaebaja maksevõime tuvastanud vanglasisese isikukonto väljavõtte andmete pinnalt, leides, et menetluskulud ei ületa kaebaja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut. Tartu Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti võtnud arvesse määruskaebuse esitaja isikukonto väljavõttest nähtuvaid raha liikumisi ja arvestanud tema kontole laekunud sissetulekutest maha vangla poolt tehtud kinnipidamised nõuete ja vabanemisfondi.
13. Riigikohus leidis 12.03.
14. a määruses kohtuasjas nr 3-7-1-3-61-12, et kinnipeetava isikuarvele kantud summadest VangS § 44 alusel tehtavad rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi hoiustamiseks kinni peetavad summad on võrdsustatavad HKMS § 112 lg 1 p-s 1 nimetatud mahaarvamistega, sest kinnipeetaval puudub nende summade osas käsutamisõigus. Kuna kinnipeetavaid peetakse ülal riigieelarvest, siis puuduvad neil üldjuhul kulutused eluasemele ja transpordikulud, kuid menetlusabi andmisel on siiski elektriseadmete kasutamise kulud võrreldavad kulutustega eluasemele ja seega maha arvatavad. Määruskaebuse esitaja nimetatud kulutusi paberile, pastakatele, postmarkidele ja toidule pole HKMS § 112 lg-s 1 maha arvatavate kululiikidena loetletud ning Tartu Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust lugeda neid analoogia korras eluasemele tehtud kulutusteks. Kohtupraktikas on korduvalt väljendatud seisukohta, et põhjendatud ei ole lisatoidule ja hügieenitarvete tehtavate kulutuste mahaarvamine (TrtRnKm 26.09.2013, 3-13-1294, p 14; TrtRnKm 26.01.2016, 3-16-59, p 7). Samamoodi pole kohtud pidanud vajalikuks arvata maha kulutused postmarkide ostmiseks (TrtRnKm 26.09.2013, 3-13-1294, p 14) või kirjatarvete ostmiseks (TlnRnKm 10.12.2015, 3-15-1862 p 7).
15. Ringkonnakohtu hinnangul jättis Tartu Halduskohus õigesti määruskaebuses nimetatud kululiigid maha arvamata ning leidis, et määruskaebuse esitaja keskmine kahekordne ühe kuu sissetulek perioodil 18.09.
16. a – 17.01.
17. a oli 16,95 eurot, millest piisab riigilõivu 15 eurot tasumiseks, mistõttu ei saa talle tulenevalt HKMS § 112 lg 1 p 1 menetlusabi anda.
18. Tartu Ringkonnakohus lisab, et HKMS § 111 lg 1 kohaselt ei anta haldusasjas menetlusabi riigilõivu tasumiseks ka siis, kui on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine ei ole edukas. Seega ka vaatamata menetlusabi taotleja majanduslikule seisundile, ei anta menetlusabi juhul, kui kohus hindab kaebuse edulootusi väheseks.
19. Käesoleval juhul soovib määruskaebuse esitaja Euroopa Inimõiguste Kohtule adresseeritud kirjadele kleebitud postmarkide soetamiseks tehtud kulutuste hüvitamist. Määruskaebuse kohaselt tagastas vangla 19.11.2014 tema kirja põhjusega, et ümbrikule kleebitud margid olid kasutatud, mistõttu tuli määruskaebuse esitajal teha kulutusi uute postmarkide ostmiseks. Tulenevalt RvastS § 7 lg 1 võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Seega on üheks kahju hüvitamise eelduseks vastustaja õigusvastane tegevus.
20. AS Eesti Posti universaalse postiteenuse tüüptingimuse punkti 2.2.4 kohaselt tõendab postiteenuse eest tasumist vaid kasutamata, vigastamata ning puhas postmark. Seega ei olnud vanglaametnikel võimalik S. Matvejevi kirja ära saata, kuna ümbrikule oli kleebitud kasutatud postmark, mis ei ole postiteenuse eest tasumisel kehtiv. Juhul, kui vanglaametnikud oleks S. Matvejevi kirja avanud ning selle saatmiseks uude ümbrikusse paigutanud, oleks tegemist võimaliku VangS § 29 lg 4 rikkumisega, mille kohaselt on vanglal keelatud kontrollida kinnipeetava kirju kohtule. Kuigi VangS § 29 lg 4 ei sätesta otsest keeldu kinnipeetava kirju avada, tuleb juhul, kui kiri on kinnipidamisasutuse poolt adressaadi juuresolekuta avatud, eeldada, et kirja sisuga on tutvutud (TlnRnKo 11.12.2006, 3-04-218, p 7). Seega olukorras, kus S. Matvejev oli ümbrikule kleepinud kasutatud postmargi, mis ei ole postiteenuse eest tasumiseks kõlbulik, oli õiguspärane ümbrik koos kirjaga määruskaebuse esitajale tagastada.
21. Tartu Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kasutatud postmargiga ümbriku tagastamisest teha järeldust, et vangla oleks selliselt toimides kohustanud määruskaebuse esitajat enda kulul kirju saatma. Määruskaebuse esitaja on allkirja vastu tutvunud vangistust reguleerivate õigusaktidega, mis käsitlevad kirjavahetuse regulatsiooni, sh vangla sisekorraeeskirjaga 27.08.
22. a, 06.09.
23. a, 08.01.
24. a ning ta on lugenud ka vene keelde tõlgitud kokkuvõtet kinnipeetava õigustest ja kohustustest. Seega oli määruskaebuse esitajale korduvalt tutvustatud regulatsiooni, mille kohaselt kohtule adresseeritud kirjad saadetakse vangla kulul.
25. Ringkonnakohus lisab, et kuigi tulenevalt VSkE § 47 saadetakse kinnipeetavate kirjad kohtule vangla kulul, ei tulene sättest, et kinnipeetaval oleks keelatud enda kulul kohtusse kirju saata. Seega oli õiguspärane ka määruskaebuse esitajal EIK-ile adresseeritud kirjade enda kulul saata lubamine.
26. Kuna ringkonnakohtu hinnangul ei ilmne kaebusest vangla õigusvastane tegevus, on käesoleval juhul piisav alus eeldada, et määruskaebuse esitaja kavandatav menetluses osalemine ei ole edukas ning esineb alus menetlusabi andmisest keeldumiseks HKMS § 111 lg 1 kohaselt.
27. Eeltoodud põhjendustel jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 01.02.
28. a määruse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi