2-15-19491/9

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-19491 Otsuse tegemise aeg ja koht 22.04.2016.a. Tallinn Kohtunik Maie Seppo Kohtuasi XXX hagi XXX vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes 7000,00 eurot Hagihind Menetlusosalised Hageja XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Kostja XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) 31.03.2016 Kohtuistungi toimumise aeg RESOLUTSIOON

1. Lahutada XXX(isikukood XXX) ja XXX(isikukood XXX ) vahel Tallinna Perekonnaseisuametis 19.12.
2. a. sõlmitud abielu.
3. Jätta kostjale abielu ajal kantud perekonnanimi XXX .
4. Abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.
5. Jagada poolte ühisvara alljärgnevalt: 4.
6. Jätta korteriomand XXX, väärtusega 32 000,00 eurot (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number XXX) XXX omandisse; 4.
7. Jätta kinnistu XXX, väärtusega 8000 eurot (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX) XXX omandisse; 4.
8. Jätta OÜ XXX, reg.nr XXX, väärtusega 2500 eurot XXX omandisse; 4.
9. Jätta Danske Bank AS kodulaen XXX laenujäägiga 40 983,23 eurot kogu laenujäägi ulatuses XXX kanda; EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest. HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD Hageja ning kostja abielu sõlmiti 19.12.2003.a. Tallinna Perekonnaseisuametis. Abielust on sündinud XXX (isikukood XXX) ja XXX (isikukood XXX). Poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud seoses XXX elama asumisega Soome 2011.a. XXX elab XXX juures ja XXX elab XXXjuures. Hageja palub poolte abielu lahutada ja ühisvara jagada. Ühisvaraks on hagiavalduse kohaselt:
10. Korteriomand XXX, väärtusega 32 000,00 eurot.
11. Kinnistu XXX, väärtus 8000,- eurot.
12. OÜ XXX, reg. nr XXX, väärtus 2500 eurot.
13. Kodulaenu XXX Danske Bank AS, laenujääk 40 983,23 eurot. Hageja palub kogu ühisvara jätta hagejale. KOSTJA SEISUKOHAD Kostja hagile ei vastanud. Kohtuistungile ei ilmunud, asja arutamisest teadlik. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Perekonnaseaduse § 65 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Poolte vahel puudub vaidlus abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) ) § 102 lg 2 p 1 ja p 3 kohaselt Eesti kohus võib abieluasja lahendada, kui vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal või kui ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on. Käesolevad juhul on mõlemad pooled Eesti Vabariigi kodanikud, kostja elukoht on Soome Vabariigis. Seega on Eesti kohus pädev asja arutama. Perekonnaseaduse § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Perekonnaseaduse § 67 lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Hageja kinnitas 31.03.2016.a. kohtuistungil, et abielulised suhted on poolte vahel pöördumatult lõppenud 2011 aastast ja tema ei soovi kooselu taastada. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning poolte kooselu taastamine ei ole võimalik. Seega tuleb abielu lahutada. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kostja ei ole esitanud avaldust varem kantud perekonnanime taastamiseks. Seega säilib kostjal tema abielu ajal kantud perekonnanimi. PKS § 37 sätete kohaselt varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel. Ühisvara koosseis määratakse kindlaks varasuhte lõppemise seisuga. PKS § 37 lg 3 kohaselt ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Ühisvaral lasuvad kohustused täidetakse vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Hageja on soovinud nii varad kui võlad jätta hagejale. Kostja ei ole vaielnud hagile vastu ega esitanud teissugust nägemust ühisvara jagamiseks. Seega kuulub hagi rahuldamisele hagiavalduses hageja poolt soovitud viisil. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude Jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. /allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik