Obsah (8)

§ 163§ 174§ 177§ 652§ 657§ 654§ 651§ 171

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 08.04.2016, Tallinn Tsiviilas

§ 163

lõike 1 ja § 168 lõike 4 alusel jättis kohus menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldatud (sh menetluse lõpetamine) osaga: (4584.37+7293.35+(8280.657445.51))/(4584.37+8280.65)= 0,99%. Hageja kanda jääb 1% menetluskuludest ja kostja kanda jääb 99% menetluskuludest.

§ 174lõike 2 alusel määras kohus kindlaks üksnes menetluskulude jaotuse.

Vastavalt

§ 174

lõige 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lõikes 2 sätestatud korras.

Apellatsioonkaebus

1. 25.11.2015 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsuse osaliselt väljamõistetud põhinõude ja viivise osas ning menetluskulude jaotamise osas. Kostja palub ringkonnakohtul teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 6 2 682.95 eurot ja viivise 1 694.13 eurot ning jaotada menetluskulud selliselt, et hageja kanda jäävad 62% menetluskuludest ja kostja kanda 37% menetluskuludest. Alternatiivselt palus kostja saata asi tagasi maakohtule uueks arutamiseks. Samuti palus kostja jätta apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda.
2. Kostja leiab, et otsuses on valesti kohaldanud materiaalõiguse ja menetlusõiguse norme ning jäetud täielikult kohaldamata õigusnormid ning nimetatud rikkumine on antud asjas kaasa toonud ebaõige lahendi tegemise.
3. Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja oleks saanud esitada avalduse kahjunõude tasaarvestamiseks üüri- ja viivisenõudega. Kostja leiab, et kohus saab antud juhul analüüsida vaid seda, kas hagejal on tekkinud VÕS § 308 lõike 3 alusel kohustus tagatisraha tagastada.
4. Kostja on korduvalt väljendanud seisukohta, et võlgnevus tuleb tasaarveldada tagatisraha arvelt. 22.01.2015 ja 27.01.2015 esitatud vastuväidetes (hagiavalduse lisad 14 ja 16) on kostja nõudnud võlgnevuse tasaarveldamist tagatisraha osas, seega on esitatud nõue tsiviilseadustiku üldosaseaduse (TsÜS) § 69 mõttes ühepoolse tahteavalduse tegemine. Kohus on jätnud tähelepanuta, et tagatisrahaga seotud seisukohad ja nõuded on esitatud peale rendilepingu lõppemist. Lepingu punkti 3.8 järgi tagas tagatisraha ja lepingu kehtivuse ajal üürileandja nõuete täitmist, mis on erinev VÕS § 308 lõikes 3 sätestatud tähtajast. Tuginedes eeltoodule, on apellant jätkuvalt seisukohal, et apellant sai alates 12.01.2015 võlgnevuselt jooksvalt maha arvestada tagatisraha. Seega oleks kohus pidanud kohtuotsusega mõistma välja vaid summa, mida pool on kohustatud maksma pärast nõuete tasaarvestamist.
5. Lisaks kostja viitas, et maakohus on ebaõigesti lugenud arve nr A021114 summaks 3 719.20 eurot 4 125.58 euro asemel. Vastustaja seisukoht
6. Hageja palub jätta kaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
7. Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et OÜ Vialine Group 21.12.2015 vastusele lisatud 30.11.2015 kuupäeva kandev dokumentaalne tõend tuleb jätta tähelepanuta. Kuna tõend on esitatud elektrooniliselt, siis selle tagastamist ei toimu (RKTKo 3-2-1-68-14, punkt 19). Ringkonnakohus selgitab, et

§ 652

lõigetest 3 ja 4 lähtuvalt saab apellatsioonimenetluses esitada uusi tõendeid vaid erandlikel asjaoludel ning sel juhul tuleb nimetada ka tõendite esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjus. Hageja ei ole taotlenud eelnimetatud tõendi vastuvõtmist uue tõendina. Kolleegiumi hinnangul ei ole see tõend ka asjakohane ega vajalik asja õigemaks lahendamiseks (

§ 652lõige 4).

Avaldus on küll koostatud pärast käesolevas tsiviilasjas maakohtu otsuse tegemist, kuid käesoleva asja lahendust see ei mõjuta. 30. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, arvestades käesoleva otsuse põhjendusi tagatisraha tagastamise osas (vt punktid 33-36,

§ 657lõike 1 punkt 21).

Ülejäänud osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata. Kolleegium on seisukohal, et maakohus on õigesti kohaldanud materiaal- ja menetlusõiguse norme (va VÕS § 308), on otsust asjakohases ulatuses põhjendanud, samuti hinnanud õigesti tõendeid, mistõttu ei anna apellatsioonkaebuses esitatud väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Osas, milles ringkonnakohus nõustub 7 maakohtu põhjendustega, neid käesolevas lahendis ei korda (

§ 654lõige 6).

OÜ Kummimatid apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. 31. Vastavalt

§ 651

lõikele 1 hindab ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud osas. Maakohus on osaliselt lõpetanud menetluse hagist loobumise põhinõude 834.14 euro osas. Ülejäänud osas hagi rahuldati osaliselt – võlgnevuse 7 293.35 euro ja viivise 4 584.37 euro osas. Apellatsioonimenetluses on kostja peamiseks väiteks, et maakohus oleks pidanud kohtuotsusega mõistma välja vaid summa, mida kostja on kohustatud maksma pärast nõuete tasaarvestamist. Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja sellekohane väide õige ega kooskõlas üürilepingu sõlmimisel tasutud tagatisraha eesmärgiga.

1. Üürilepingu punkti 3.8 järgi pidi tagatisraha 5 062.56 eurot (4 218.80 eurot + käibemaks) tagama lepingu kehtivuse ajal ja kahe kuu jooksul pärast lepingu lõppemist lepingust tulenevate üürileandja nõuete täitmist. Apellant on põhjendanud, et alates 12.01.2015 sai ta võlgnevuselt jooksvalt maha arvestada tagatise. Kolleegium apellandiga ei nõustu. Maakohus on õigesti leidnud, et üürnikul ei ole õigust tagatisraha jooksvalt tasaarvestada. Samas viitas maakohus VÕS § 308 lõikes 3 ette nähtud tagatise tagastamise korrale. Õige on apellandi väide, et käesoleval juhul ei kohaldu pooltevahelistele suhetele VÕS § 308 lõige
2. Selles osas kolleegium maakohtu põhjendustega ei nõustu. Maakohtu põhjendustest tuleb jätta välja viited VÕS § 308 lõikele
3. VÕS § 308 kohaldub üksnes eluruumi üürilepingutele, mis aga ei välista seda, et tagatisraha tasumises lepitakse kokku ka äriruumi üürilepingu puhul, nagu on tehtud käesoleval juhul.
4. Apellant on omistanud lepingu punktile 3.8 ebaõige tähenduse. Kolleegium on seisukohal, et asjaolu, et lepingu punkti 3.8 kohaselt tagab tagatisraha ka lepingu kehtivuse ajal tekkinud nõuete täitmist, ei tähenda seda, et tasaarvestus saab toimuda jooksvalt lepingu kehtivuse ajal. Seda seisukohta ei muuda asjaolu, et äriruumi üürilepingu puhul VÕS § 308 (sh lõikes 3 nimetatud tagatisraha tagastamise kord) ei kohaldu. Riigikohus on selgitanud, et üürilepingu sõlmimisel üürileandjale makstud tagatisraha eesmärgiks on tagada üürileandja üürilepingust tulenevaid nõudeid üürniku vastu. Seega ei tähenda tagatisraha maksmine seda, et üürnikul oleks õigus tagatisraha võrra vähem üüri maksta (RKTKo 3-2-1-29-10, punkt 15). Eeltoodust saab järeldada, et üürnikul on võimalik nõuda tagatisraha tagastamist alles siis, kui on lõppenud periood, mida tagatisraha tagab, vastasel korral ei ole tagatisraha eesmärk täidetud. Antud juhul, arvestades lepingu punktis 3.8 sätestatud tagatise ulatust, sai tagatisraha tagastamise nõue tekkida kahe kuu möödudes pärast lepingu lõppemist. Seega ei saanud kostja lepingu kehtivuse ajal tekkinud võlgnevuselt jooksvalt tagatisraha maha arvestada.
5. Kostja on viidanud sellele, et ta esitas tasaarvestuse avaldusi ka menetluse kestel (sh nt 06.04.2015 vastuses). Riigikohus on leidnud, et iseenesest võib kostja esitada hagejale tasaarvestuse avalduse ka kohtumenetluse ajal (RKTKo 3-2-1-93-15, punkt 13). Samas on käesoleva vaidluse esemeks üürinõue, mis on tekkinud ajal, mil leping kehtis. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja ei ole ka esitanud tasaarvestuse avaldust seoses lepingu lõppemisega. Kostja on väitnud, et ta tasaarvestas hageja nõude tagatisrahaga juba 22.01.2015 ja 27.01.2015 vastuväidetes (kd I lk 28, 37). Isegi kui 22.01.2015 ja 27.01.2015 vastuväidetes esitatud seisukohti lugeda vastavasisulisteks tahteavaldusteks, on õige hageja seisukoht, et vastuväidete esitamise ajal puudus tasaarvestamise alus, sest tagatisraha tagastamise eeldused ei olnud täidetud. Nagu eelpool märgitud, sai tagatisraha tagastamise nõudmise õigus kostjal tekkida alles kahe kuu möödudes lepingu lõppemisest. 22.01.2015 ja 27.01.2015 vastuväidete esitamise ajaks ei olnud nimetatud kuupäev saabunud ja kostja ka vaidles vastu lepingu ülesütlemisele hageja poolt. Järelikult ei olnud kostjal sel ajal hageja vastu VÕS § 197 lõike 1 vastu nõuet, mida ta oleks saanud hageja nõudega 8 tasaarvestada. VÕS § 198 näeb mh ette, et tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine. Seega on tühine ka tasaarvestuse avaldus, milles sisalduv tasaarvestatav nõue võib tekkida alles tulevikus.
6. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud kostja seisukoht, et käesolevas asjas on võimalik hageja nõuet rahuldada vaid tagatisraha ületavas osas.
7. Kolleegium märgib, et iseenesest on õige kostja viide sellele, et maakohtu otsuse põhjendustes on viivise arvestuse tabelis arve nr A021114 summaks märgitud 3 719.20 eurot 4 125.58 euro asemel. Samas on maakohus põhinõude arvestamisel õigesti lähtunud sellest, et kostja on tasunud 4 125 eurot, nagu nähtub tema pangakonto väljavõttelt (kd I lk 59). Viivise arvestuse tabelis 3 719.20 euro asendamine 4 125.58 euroga tähendaks kostjalt hageja kasuks väljamõistetava viivise suurendamist, millega ringkonnakohus väljuks kaebuse piiridest. Ka ei ole hageja väitnud, et maakohus oleks nõude arvestuses eksinud. Seega jätab kolleegium maakohtu otsuses esitatud nõude arvestuse muutmata.
8. Eeltoodust tulenevalt jätab kolleegium OÜ Kummimatid apellatsioonkaebuse rahuldamata. Maakohtu otsuse lõppjärelduse muutmata jätmise tõttu tuleb jätta muutmata ka maakohtu määratud menetluskulude jaotus. Vastavalt

§ 171lõikele 1 tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta OÜ Kummimatid kanda.

Kuna maakohus ei ole otsuses määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust, siis ei määra ka ringkonnakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ning menetluskulude kindlaksmääramine toimub

§ 177

lõikes 2 sätestatud korras pärast lõpplahendi jõustumist käesolevas tsiviilasjas (

§ 174lõige 4).

Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/