Obsah (5)

§ 185§ 238§ 175§ 338§ 326

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-4482 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Meelika Aava ja Orvi Tali Kriminaalasi Vaidlust

§ 185

lg 2 alusel välja mõista Bogdan Gorelikovilt Eesti Vabariigi kasuks 48,00( nelikümmend kaheksa) eurot määratud kaitsjale makstud tasu katteks. Kaitsjatasu kuulub tasumisele 1 kuu jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas SEB PANK EE351010052031000004; SWEDBANK EE502200221014193355; NORDEA PANK EE401700017002872300 või DANSKE BANK EE873300333499990003 Menetluskulu tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav isikule saadetavas makseinfos. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS:

1. Bogdan Gorelikov´i süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 26.11.2015 Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-15-9965 süstemaatilise varguse katse toimepanemises süüdi mõistetud ja karistatud vangistusega, jätkas pärast karistuse ärakandmist varguste toimepanemist ja uuesti 01.05.2016 kella 17.22 ajal, viibides Tallinnas XXX asuvas A OÜ-le kuuluvas kaupluses võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil A OÜ-le kuuluva ühe pudeli konjakit Meukov VSOP väärtusega 39,99 eurot, millega möödus kassast kauba eest maksmata. Seega Bogdan Gorelikov pani oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, see on KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. HARJU MAAKOHTU OTSUS:
2. Maakohus tunnistas Bogdan Gorelikovi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süüdi ja karistas 6 kuulise vangistusega

§ 238

lg 2 kohaselt vähendas Bogdan Gorelikovile mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ning lõplikuks põhikaristuseks mõistis 4 kuud vangistust. Kohus valis Bogdan Gorelikovi suhtes tõkendiks vahistamise kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni, võttis Bogdan Gorelikovi vahi alla kohtusaalis ning karistuse kandmise alguseks luges 23.05.2016. Tsiviilhagi rahuldas ja VÕS § 1043 alusel mõistis Bogdan Gorelikovilt välja A OÜ (konto EE112200221047013619) kasuks tekitatud varalise kahju katteks 39,99 eurot.

§ 175

lg 1 p-de 4, 9 ning § 180 lg 1 alusel mõistis Bogdan Gorelikovilt välja riigieelarve tuludesse menetluskulud: sundraha 323 eurot ja kaitsjatasu 120 eurot. Menetluskulud määras tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. APELLATSIOONID:

1. Kaitsja leiab, et Harju Maakohtu
2. mai
3. a otsus ei ole põhjendatud Bogdan Gorelikov’ile mõistetud karistuse osas. Viidates Riigikohtu lahendites märgitule leiab kaitsja, et süüdistatavale ei ole mõistetud tema teosüüle vastav karistus. KarS § 199 puhul on oluline, millise vara osas ning millistel asjaoludel on varavastane kuritegu toime pandud. Käesoleval juhul on Bogdan Gorelikov süüdi tunnistatud ühes kuriteoepisoodis, tegemist on kauplusevargusega. Kannatanule tekitati suhteliselt väike kahju. Bogdan Gorelikovi poolt äravõetud kauba väärtus oli 39,99 eurot, mis on süüdistatava süü suuruse näitajaks. Kohus arvestas, et Konjak Meukov VSOP varguse puhul on tegemist KarS § 44 lg 2 ja § 218 lg 4 mõistes väheväärtusliku asjaga. KarS § 218 lg 4 ja § 44 lg 2 kohaselt on väheväärtuslik asi, mille väärtus ei ületa 200 eurot. Tegemist on ka kohtu hinnangul asjaoluga, mis viitab väiksele süüle. Süüdistatava väited varguse toimepanemise asjaolude ja põhjuste kohta on tõepärased ja usutavad. Karistust kergendava asjaoluna on põhjendatult arvestatud süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust ja süü tunnistamist. Bogdan Gorelikovi puhul esineb karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 alt 2 mõttes ehk puhtsüdamlik kahetsus, kuivõrd ta on avaldanud kahetsust toimepandud varguse osas kohtueelses menetluses ja kohtus. Kohtul ei olnud alust kahelda Bogdan Gorelikovi poolt avaldatud kahetsuse siiruses. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes Bogdan Gorelikovi puhul ei esine. Tuvastatav on, et süüdistatav tunnistas oma süüd kõigis temale inkrimineeritud kuriteoepisoodides, süüdistatava ütlused ei ole olnud mingilgi määral ennastõigustavad. Seega on tegemist täies mahus süü tunnistamisega, mis võib tähendada puhtsüdamlikku kahetsust. Bogdan Gorelikov on oma kahetsust sõnaliselt väljendanud ning lubanud, et üritab edaspidi mitte nii käituda ja mitte varastada, alust ei ole kahelda kahetsuse siiruses. Bogdan Gorelikovi käitumine, s.o oma süü tunnistamine kohtueelses menetluses ja kohtuistungil annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest ja tagajärje kahjulikkusest aru saanud. Süüdistatava suhtumine toimepandusse peab kindlasti mõjutama mõistetavat karistust, kuna uute süütegude ärahoidmise kui karistuse põhieesmärgi realiseerimine ei ole mõeldav seda asjaolu arvestamata. Käesoleval juhul on tähelepanuväärne, et Bogdan Gorelikov ei ole hakanud menetlusest kõrvale hoiduma ega püüdnud vabaneda kriminaalvastutusest. Ta ilmus ise vabatahtlikult menetleja kutsel politseisse, teades, et eesootav karistus võib olla reaalne vangistus. Süüdistatav taotles vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 1 sätestab, et kohus võib kuni kaheaastast vangistust mõistes asendada selle üldkasuliku tööga. Nii üldkasuliku töö kui ka karistuse mõistmine tingimisi lähtuvad ühest ja samast põhimõttelisest eeldusest – kohus usub, et isik suudab jätkata enda elu ilma süütegusid toime panemata. Maakohus ei nõustunud sellega, et süüdistatavale mõistetud karistuse võiks asendada üldkasuliku tööga. Kohtu arvates Bogdan Gorelikov ei ole isikuks, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada KarS § 69 sätteid ning tema karistus asendada üldkasuliku tööga. Leiab, et üksnes Bogdan Gorelikovi varasemate karistuste põhjal ei saa välistada kontrollnõuete ja üldkasuliku töö tegemise kohustuse distsiplineerivat toimet süüdistatava suhtes. Süüdistatav oskab ja soovib tööd teha ning edaspidi käituda seaduskuulekalt. Oluline on süüdistatava soov minna Rehabilitatsioonikeskusesse ja vabaneda narkosõltuvusest. Bogdan Gorelikovi isikuandmeid ning süüteo asjaolusid arvestades ei saa väita, et karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks on vajalik tingimata kohaldada reaalset vangistust. KarS § 69 kohaldamisega kaasnevad kohustused võivad tulemuslikult kaasa aidata karistuse eesmärkide saavutamisele. Vangistuse asendamise korral üldkasuliku tööga kinnipeetav ei vabane karistusest, vaid kannab selle lõpuni kergematel tingimustel ja olles järelevalve all. Kohaldades Bogdan Gorelikovi suhtes käitumiskontrolli ning ühtlasi pannes talle kohustuse teha üldkasulikku tööd, on võimalik süüdistatavat tulemuslikumalt mõjutada kui karistuse kandmise korral vanglatingimustes. Üldkasuliku töö tegemine distsiplineeriks isikut ning soodustaks tööharjumuse kujunemist ning võimekust vabaduses toime tulla, mis on Bogdan Gorelikovi puhul eriti oluline. Kui süüdistatav kannab vanglas karistuse lõpuni ning vabaneb vangistuse kandmiselt tähtaegselt, puudub tema üle karistusaja lõppemise järel igasugune kontroll ja võimalus teda toetada õiguskuulekale teele asumisel. Tuleb silmas pidada, et vangistus on kõige raskem karistusliik ja ka kõige kahjulikum karistus, mis avaldub muuhulgas süüdlase kohanemises passiivse vanglaelu stiiliga. Võib eeldada, et mida pikem on Bogdan Gorelikovi vangistusaeg, seda problemaatilisemaks võib osutuda tema resotsialiseerumine pärast karistuse ärakandmist. Ei nõustu kohtu seisukohaga, et Bogdan Gorelikovi suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk, mõistes temale 6 kuu pikkuse reaalse vangistuse. Kohus ei ole veenvalt põhjendanud, miks on mõistetud vangistusmäär ainuvõimalik karistus, et tagada süüdistatava hoidumine uute süütegude toimepanemisest ning kaitsta õiguskorda.

§ 338

p 4 kohaselt on kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise aluseks mõistetud karistuse mittevastavus kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Juhindudes

§-dest 337 lg 1 p 4; 338 p 4; 340 lg 2 p 4 palub tühistada Harju Maakohtu

1. mai
2. a otsus Bogdan Gorelikovile karistuse mõistmise osas. Teha uus otsus, millega mõista Bogdan Gorelikovi’le kergem karistus.
3. Bogdan Gorelikov ei nõustu temale mõistetud karistusega. Leiab, et karistus on liiga karm. Märgib, et kutse saabumisel läks politseisse ega hakanud ennast varjama. Ta oli valmis tegema üldkasulikku tööd. Ta on töövõimeline noor inimene ega saa seetõttu aru miks talle ei määratud töötunde vaid mõisteti 4 kuuks vangi. Ta on valmis üldkasulikku tööd tegema ja on piisavalt pikka aega viibinud vanglas, et ümber mõtestada oma elu. On valmis õiguskuulekalt elama ja tasuma võlad. KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT:
4. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega ja esitatud apellatsioonidega, leiab üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud, perspektiivitud ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsioonide sisust lähtudes on tegemist perspektiivitute apellatsioonidega, mille sisuline arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti.
5. Apellandid on vaidlustanud kohtuotsuse vaid mõistetud karistuse osas. Kaitsja on leidnud, et mõistetud karistus ei vasta teosüüle. Seejuures on kaitsja põhistanud oma etteheidet maakohtu otsuses kajastatud ja karistuse mõistmisel teosüüle hinnangu andmisel juba arvestatud asjaoludega. Samuti on kohus võtnud aluseks Bogdan Gorelikovi poolt selgitatu kuriteo toimepanemise asjaolude ja põhjuste kohta, mistõttu kaitsja väide, et süüdistatava selgitused on usutavad, maakohtu järelduste ja mõistetud karistuse osas mingeid muudatusi kaasa ei too. Kaitsja on esitanud, koos viitega Riigikohtu lahendile, oma seisukohad seaduses ettenähtud karistust kergendava asjaolu, puhtsüdamliku kahetsuse arvestamisest ja ka Bogdan Gorelikovi poolt süü tunnistamisest. On leidnud, et süüdistatav suhtumine toimepandusse peab mõjutama karistust. Kolleegium nõustub viimati esitatuga, kuid nii nagu kaitsja on ka apellatsioonis märkinud, ongi maakohus süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust ja tema poolt süü tunnistamist karistuse mõistmisel arvestanud. Nii on kohus otsuses sõnaselgelt märkinud, et arvestades nii karistuse raskust kui süü tunnistamist ning avaldatud kahetsust ning raskendavate asjaolude puudumist, on alus mõista süüdistatavale karistusena sanktsiooni alammäära lähedane vangistus. Maakohtu poolt juba arvestatud asjaolude uuesti arvestamiseks ringkonnakohtu poolt, seaduslikud alused puuduvad. Nii kaitsja kui ka süüdistatav on märkinud, et tähelepanuväärne on, et süüdistatav ei hoidunud kõrvale menetlusest vaid ilmus vastavalt kutsele politseisse. Kolleegium osutab, et menetleja kutsel ilmumata jäämine toob kaasa seaduses ettenähtud tagajärjed ning kutse peale ametiasutusse ilmumine ei kuulu KarS § 57 karistust kergendavate asjaolude loetellu ega ole eraldi hinnatav karistust kergendava asjaoluna. Küll on võimalik sellist käitumist hinnata kui süüdistatava suhtumist toimepandusse, mis kinnitab tema poolt väljendatud kahetsuse siirust, mida on aga maakohus juba karistuse mõistmisel arvestanud.
6. Nii kaitsja kui süüdistatav on taotlenud asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist. Analoogne taotlus on esitatud ka maakohtus ning kohus on otsuses põhjendanud, miks ei ole otstarbekas ega ka karistamise alustega kooskõlas Bogdan Gorelikovile asenduskaristuse kohaldamine. Kolleegium nõustudes maakohtu põhjendustega, leiab samuti, et vaagimaks isiku suhtes üldkasuliku töö kohaldamist kui reaalse vangistuse vältimise võimalust, peab kohtul olema siseveendumus, et vabaduses viibides isik, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, ei pane rohkem toime uusi õigusrikkumisi ja suudab elada õiguskuulekat elu. Bogdan Gorelikov on 17 päeva pärast vanglast vabanemist juba toime pannud uue varavastase kuriteo. Kolleegium leiab, et selline käitumine näitab, et ta ei oska vabaduses viibides olla seaduskuulekas. Seega puudub kohtukolleegiumil vähimgi veendumus, et vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga suudab Bogdan Gorelikov loobuda kuritegude toimepanemistest. Samuti puudub kohtul siseveendumus, et taotletud asenduskaristus mingisugust positiivset mõju talle avaldaks. Sellist tõdemust kinnitavad karistusregistri andmed, mis näitavad, et ka eelmistel kordadel on Bogdan Gorelikov kohe pärast vabanemist alustanud kuritegude toimepanemist. Eeltoodu annab aluse nõustuda maakohtu seisukohaga, et asenduskaristuse kandmine ja kriminaalhooldus ei ole Bogdan Gorelikovile sobiv. Samuti on tegemist isikuga, kellel on sõltuvusprobleemid narkootilistest ainetest, mis samuti annab aluse järelduseks, et asenduskaristuse kohaldamine ei ole Bogdan Goreliovile sobiv. Seega on Bogdan Gorelikov oma käitumisega ning eluviisiga näidanud, et vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei taga karistuse preventiivseid eesmärke , mistõttu pole selle kohaldamine kooskõlas seadusega.
7. Eelnevast tulenevalt asub ringkonnakohus üksmeelselt seisukohale, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud ja perspektiivitud. Juhindudes

§ 326lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsioonid läbi vaatamata.

9. Õigusabi osutanud kaitsja on taotlenud kulude hüvitamist koos käibemaksuga 48,00 eurot. Menetlustoiminguks on taotluses märgitud apellatsiooni koostamine ja ajakuluks 1 tund. Kolleegium leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele, kuna on kooskõlas

§ 175lg 2 p 4 ettenähtuga.

Kaitsja on koostanud apellatsiooni ja kuigi selles on vaidlustatud vaid mõistetud karistust, saab 1 tunnist ajakulu pidada mõistlikuks ja põhjendatuks.

§ 185

lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides on apellatsioon esitatud. Seega jääb kaitsjatasu Bogdan Gorelikovi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)