lg.1 on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. 7.1 Kostja vastuväide: hageja ei ole piisavalt tõendanud nõudeõiguse olemasolu Tsiviilasjas on koos hagiga esitatud 18.02.2015 nõude loovutamise leping, milles KÜ Kaevur loovutas oma nõude kostja vastu, milline tuleneb korteriühistu poolt kostjale 4 väljastatud kommunaalkulude arvetest (tl 23-25). Nõude loovutamisest on kostjale teatanud oma 20.02.2015 teatisega hageja ka kohtuväliselt (tl 26). 29.08.2014 on Condor Inkasso OÜ väljastanud Maderon Invest OÜ-le tähtajatu volikirja Condor Inkasso OÜ esindamiseks tsiviilvaidlustes (tl 28-29), 10.11.2014 on Maderon Invest OÜ volitanud M. T.t esindama volitajat tsiviilasjas kuni 30.06.2015. Hageja esitas 24.08.2015 volikirja kus Maderon Invest OÜ volitab M. T.t esindama volitaja kliente tsiviilasjade õigusega teha protsessitoiminguid volitaja klientide nimel …. . VÕS § 164 lg.1 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolkust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Maakohus on seisukohal, et 18.02.2015 nõude loovutamise leping, milles KÜ Kaevur loovutas oma nõude kostja vastu, on nõude loovutamine hagejale piisavalt selge ja kohus ei pea vajalikuks seda pikemalt analüüsida. Condor Inkasso OÜ volikirjaga Maderon Invest OÜ-le hageja esindamiseks ja Maderon Invest OÜ volitustega M. T.le on piisavalt tõendatud Maderon Invest ja M. T. esindusõigus käesolevas tsiviilasjas. 7.2 Kostja vastuväide: nõue on tõendamata ja ebaselge- hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et kostjal on hageja ees võlgu hagis märgitud suuruses. TsMS § 230 lg.1 ja 2 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendeid esitavad menetlusosalised. Hageja on kohtule esitanud tõendid, et ta on omandanud loovutuse teel KÜ Kaevur nõudeõiguse kostja vastu, mis tuleneb kostja omanduses oleva korteriomandi majandamiskulude võlgnevusest. Hageja on hagivalduses ja selle lisades ära näidanud perioodil 30.08.2011 kuni 30.11.2014 kostjale esitatud arved, arve tasumise tähtpäeva ja arve suuruse eurodes ning selle mis arves sisaldus, so korteriomandiga seotud majandamiskulude loetelu. Hageja esitas kohtule ka korteriühistus üldkoosoleku otsuste protokollid majandamiskulude ja võlgnevuse tasumisega viivitamise eest viivise suuruse kinnitamise kohta. Samuti esitas hageja kohtule viivise arvestuse. Maakohus on seisukohal, et hageja on esitatud nõuet piisavalt tõendanud (tl 21-26 ja 33-72, 108-128, 151-161).
lg.1 kohaselt on korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras.
¹ lg.1 järgi on majandamiskulud
tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Tulenevalt sellest, et kostja oli kohustatud korteriühistu liikmena täitma korteriühistu põhikirjast ja korteriomandiseaduse §-st 13 ja
¹ lg.1 tulenevat kohustust tasuda kaasomandil lasuvad maksud, kanda avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja 5 kaasomandi majandamise kulutused, tuli tal oma vastuväidete tõendamiseks tõendada, et ta on korteriomandiga seotud kohustused osaliselt või täies ulatuses täitnud. Kostja kohtule mingeid tõendeid oma vastuväidete tõendamiseks ei esitanud.
lg.4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Maakohus on seisukohal, et hagis esitatud viivisearvestus põhineb
7.3 kostja vastuväide: hagiavaldusest majandamiskulud on üks ja sama kulu. ei selgu, kas maja korrashoiuga seotud kulud ja
¹ lg.1 järgi on majandamiskulud
tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Maakohus leiab, et kostja antud juhul püüab kohustuste täitmata jätmist või mittekohast täitmist põhistada talle esitatud arvetele märgitud selgituste „ebaselgusega“. Maakohus leiab, et kostjale esitatud arvetest nähtub piisavalt selgelt, et tegemist oli korteriühistu majandamiskuludega
MS § 405 järgi lihtmenetluses, kohtule esitatud majandamiskulude arveid ja korteriühistu üldkoosoleku otsuseid pikemalt analüüsimata. 9. Hagi on õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, 6, § 100, korteriomandiseaduse § 13,
MS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud kannab kostja . Hageja menetluskulud on: - Riigilõiv summas 225 eurot ja esindaja tasu 540 eurot, kokku 765 eurot. Maakohus leiab, et hageja esitatud menetluskulude hüvitamise nõue on põhjendatud ja tõendatud. Menetluskulud vastavad asja läbivaatamise kestvusele ja raskusele. Hageja palub kostjalt välja mõista ka hageja kasuks viivise menetluskuludelt (765 EUR) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. / allkirjastatud digitaalselt / Olev Mihkelson Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.