Obsah (6)

§ 121§ 68§ 47§ 40§ 210§ 235

KO HTUMÄ ÄRU S Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Ke

) § 47 lg-d 1 ja 2, milledes sätestatu kohaselt saab kohtusse pöörduda üksnes peale kohtueelse menetluse nõuetekohast läbimist ning kaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend. Määruskaebuse esitaja sai Tallinna Vanglalt kohtueelse nõude kohta 09.12.2015 koostatud vastuse nr 537/15/282-2 kätte 14.12.

1. Seega tuli kaebus esitada halduskohtule hiljemalt 13.01.
2. Tema on selle koostanud aga alles 16.02.2016, kui kaebuse esitamiseks ette nähtud 30 päevane tähtaeg oli juba ammu möödunud. Kaebuses puuduvad nii tähtaja möödalaskmise põhjendused kui taotlus kaebetähtaja ennistamiseks ning määruskaebuse esitaja ei ole neid esitanud ka peale kaebuse puuduste kohta tehtud kohtumääruse saamist. Kuna määruskaebuse esitaja ei ole vaatamata tagajärgede kohta antud hoiatusele esitanud kaebetähtaja ennistamise taotlust ega selle juurde kuuluvaid põhjendusi, on tegemist puudusega, mis ei võimalda kaebust menetlusse võtta. Seetõttu tagastab Tartu Halduskohus kaebuse

§ 121lg 1 p 2 alusel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MÄÄRUSKAEBUSMENETLUSES

1. Määruskaebuse esitaja esitas Tartu Halduskohtu 21.04.
2. a määruse peale määruskaebuse. Määruskaebuse esitaja selgitab, et ta sai Tallinna Vanglalt kahjunõudele vastuse 14.12.
3. Vastuses oli kirjas, et ta saab 30 päeva jooksul pöörduda kohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras. Määruskaebuse esitaja sõnul ei teadnud ta kohtu asukohta ja küsis selle kohta vangla kontaktisikult, kes ütles, et Tallinna kohtumaja asub Liivalaia
4. Seejärel pöördus määruskaebuse esitaja sinna, aga 31.01.2016 sai ta maakohtult vastuse, et tuleb pöörduda Tallinna Halduskohtusse. Nii ka määruskaebuse esitaja tegi, aga nemad saatsid kaebuse Tartu Halduskohtule. Määruskaebuse esitaja selgitab veel, et Tartu Halduskohtu 30.03.2016 kohtumäärus ei olnud, aga 21.04.
5. a määrus on vaidlustatav.
6. Tallinna Vangla palub määruskaebusele esitatud vastuses jätta see rahuldamata. Tallinna Vangla 09.12.
7. a vastuses märgitud vaidlustamisviide on selge ja arusaadav. Selle pinnalt ei saanud tekkida kahtlust, kuhu kohtusse (kas maa- või halduskohtusse) tuleb vastuse vaidlustamiseks pöörduda. Maakohtu poole pöördumine ei tingi kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Määruskaebuse esitaja kontaktisik selgitas, et määruskaebuse esitaja uuris temalt halduskohtule makstava riigilõivu suuruse kohta. Seega olid määruskaebuse esitajal olemas 2 2 adekvaatsed andmed õige kohtu poole pöördumiseks. Puudusid objektiivseid takistused kaebuse tähtaegseks esitamiseks. Määruskaebuse esitaja väljatoodud põhjendused ja asjaolud ei kaalu üles teiste isikute õiguskindluse huvi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitaja hüvitamiskaebus (allkirjastatud 11.01.2016, üle antud Tallinna Vanglale 13.01.2016 ja registreeritud Harju Maakohtus 20.01.2016) tuleb lugeda tähtaegselt esitatuks. Seepärast rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse, tühistab halduskohtu 21.04.
9. a määruse ja saadab asja tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks.
10. Riigivastutuse seaduse § 18 lg 1 kohaselt peab haldusorgan lahendama kahju hüvitamise taotluse kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Tallinna Vangla registreeris määruskaebuse esitaja kahju hüvitamise taotluse 09.10.2015 nrga 537/15/2811 (tl 4-5) ja vastuse kahju hüvitamise taotlusele 09.12.2015 nrga 5-37/15/282-2 (tl 7-9). Järelikult lahendas Tallinna Vangla kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt. Määruskaebuse esitaja sai Tallinna Vanglalt kohtueelse nõude kohta 09.12.2015 koostatud vastuse nr 6-37/15/282-2 kätte 14.12.2015 ja seega tuli kaebus halduskohtule esitada hiljemalt 13.01.
11. Määruskaebuse esitaja kirjade saatmise/saamise tabeli järgi andis määruskaebuse esitaja Harju Maakohtule edastatava kirja vanglaametnikule üle 13.01.2016 (tl 43p).

§ 68

lg 4 kohaselt loetakse vanglas või muus kinnises asutuses viibiva isiku avaldus kohtule õigel ajal esitatuks, kui see on tähtpäeval üle antud asjakohasele asutusele. Asutus edastab avalduse kohtule viivitamata. Järelikult määruskaebuse esitaja poolt 11.01.2016 allkirjastatud, 13.01.2016 vanglaametnikule üle antud ja 20.01.2016 Harju Maakohtus registreeritud avalduse näol on tegemist puudustega esitatud kahju hüvitamise kaebusega, mis esitati selle lahendamise pädevust mitteomavale kohtule ehk maakohtule.

1. Harju Maakohus tagastas 01.02.
2. a määrusega nr 2-16-1003 määruskaebuse esitaja avalduse määruskaebuse esitajale ja selgitas, et hagi ei kuulu maakohtu pädevusse ja vastav nõue tuleb esitada halduskohtule. Riigikohtu erikogu 28.03.
3. a otsusest asjas nr 321178-15 tuleneb, et maakohus peab olukorras, kus kaebusega pöördutakse vale kohtu poole, kaebajale selgitama, et tal tuleb kaebusega pöörduda halduskohtusse ning sellises olukorras tuleb kaebus lugeda esitatuks, sest isik on vastava tahtega kohtu poole pöördunud. Ringkonnakohtu hinnangul saab käesoleval juhul Harju Maakohtule esitatud puudustega kaebust lugeda

§ 47

lg 2 mõttes tähtaegseks, hoolimata selle tagastamisest, sest see on kohtule esitatud 13.01.2016. 12.

§ 40

lg 2 sätestab, et kirjaliku kaebuse võib toimetada ükskõik millisesse Eesti haldus- või maakohtu kohtumajja; kohus edastab kaebuse koos lisadega viivitamata kohtule, kellele asi allub.

§ 68

lg 3 sätestab, et avalduse esitamisel kohtusse, kelle pädevuses ei ole selle läbivaatamine, või kohtualluvuselt ebaõigesse kohtusse saadetakse avaldus edasi õigele kohtule; menetlustoimingu tegemiseks ettenähtud tähtaeg loetakse sel juhul järgituks, kui dokument jõudis ebaõigesse kohtusse õigel ajal. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 65 mainib sõnastuselt erinevalt

§ 40

lg-st 2 ja § 68 lg-st 3 küll üksnes ebaõiget kohtualluvust ja kohtuastet, kuid maakohus on ringkonnakohtu arvates kohustatud TsMS § 65 tõlgendamisel võtma arvesse ka

§ 40lg-t 2 ja § 68 lg-t 3 ning põhiseaduse § 15 lg-t 1.

Kuna halduskohus on

§ 40

lg-ga 2 ja § 68 lg-ga 3 seotud, siis ei saa ka maakohus isikute tõhusa õiguskaitse põhimõttest tulenevalt jätta neid norme tähelepanuta. Maakohus jättis kaebuse halduskohtule edastamata ja vastas määruskaebuse esitajale 01.02.

1. a määrusega nr 2-16-1003, et hagi ei kuulu maakohtu pädevusse ja vastav nõue tuleks esitada halduskohtule. Nimetatud määruse peale võis määruskaebuse esitaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul 3 3 alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitaja aga ei esitanud nimetatud määruse peale määruskaebust, kuid kirjade saatmise/saamise tabelist nähtub, et ta esitas 16.02.2016 kaebuse Tallinna Halduskohtule ehk 15 päeva jooksul alates Harju Maakohtu määruse kättesaamisest. Seega on määruskaebuse esitaja järginud talle seatud tähtaegu ja selgitusi.
2. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et Harju Maakohtus 20.01.2016 registreeritud määruskaebuse esitaja avaldus tuleb lugeda tähtaegselt esitatud, kuid puudustega hüvitamiskaebuseks ja määruskaebuse esitaja 16.02.2016 halduskohtule esitatud kaebust selle täienduseks. Ringkonnakohus tühistab seetõttu

§ 210lg 3 alusel halduskohtu 21.04.2016.

a määruse ja saadab asja menetluse jätkamiseks tagasi halduskohtule.

1. Kuna käesolev määrus tugineb ka Harju Maakohtus 20.01.2016 registreeritud määruskaebuse esitaja avaldusele tsiviilasjas nr 216-1003, võtab ringkonnakohus nimetatud dokumendi käesoleva haldusasja materjalide juurde.
2. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et nii kaebus kahju hüvitamiseks kui ka hüvitamistaotlus Tallinna Vanglale on esitatud ajavahemiku 07.12.2000–19.10.2012 eest. RVastS § 17 lg 3 sätestab, et kahju hüvitamise taotlus või kaebus tuleb esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Riigikohus on selgitanud, et RVastS § 17 lg 3 ei seo kahjunõude esitamise tähtaega sellega, milline oli väidetavalt kahju tekitanud tegevuse iseloom – kas tegemist oli ühekordse, korduva või jätkuva toiminguga. Nõude esitamise tähtaja kulgemise algus on määratletud päevaga, mil kannatanu sai kahjust ja selle põhjustanud isikust teada. Sealjuures pole oluline, et kannatanu teaks kõiki kahju tekitamise või kahjuga seonduvaid asjaolusid. Määrav on, et kannatanul oleksid teada kahjunõuet õigustavad asjaolud sellisel määral, et koostada piisava edulootusega kaebus. Kui isikut hoitakse pikaajaliselt kinnipidamiskohas väidetavalt ebainimlikes tingimustes, võib eeldada, et ta adub tingimuste inimväärikust rikkuvat iseloomu mõistliku aja jooksul, sõltumata kahjustava tegevuse jätkumisest. Kui mittevaralise kahju nõude aluseks olevad asjaolud on isikule teada, ei takista miski piisava edulootusega kahjunõude koostamist, sest kahju põhjustanud isikus kaebajal kahtlust olla ei saanud (RKHKm 15.06.2015, 3-3-1-20-15, p-d 11, 12 ja 15). Seega tuleb halduskohtul kaebuse menetlemisse võtmisel lahendada küsimus ka sellest, kas vanglale esitatud kahjunõue on tervikuna esitatud RVastS § 17 lg 3 nõudeid järgides või mitte, s.o kas kogu perioodi osas on kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud või ei.
3. Vastavalt

§ 121

lg-le 4 ja § 235 lg-le 1 võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule.

§ 235

lg 3 kohaselt tuleb määruskaebus esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits