Obsah (5)

§ 252§ 248§ 253§ 251§ 109

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar 25. august 2016, Tartu 3-16-937 Haldusasi Dan Filantšuki kaebus Vih

§ 252lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vihula Vallavolikogu kehtestas
2. aprilli
3. a otsusega nr 119 Vihula vallas Võsu alevikus Mere tn 38 asuva maaüksuse detailplaneeringu.
4. Vihula Vallavalitsus väljastas
5. mai
6. a korraldusega nr 200 OÜ-le Merisiil ehitusloa Vihula vallas Võsu alevikus Mere tn 38 asuval kinnistul paikneva elamu ümberehitamiseks majutushoone-kohvikuks.
7. Vihula vallas Võsu alevikus Mere tn 40 asuva kinnistu omanik Dan Filantšuk esitas
8. mail 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse Vihula Vallavolikogu
9. aprilli
10. a otsuse nr 119 tühistamiseks, alternatiivselt selle õigusvastasuse tuvastamiseks (haldusasi nr 3-16-937). Koos kaebusega esitas D. Filantšuk esialgse õiguskaitse taotluse, paludes kohtumenetluse ajaks peatada vaidlustatud otsuse kehtivus.
11. Tartu Halduskohus rahuldas
12. mai
13. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas Vihula Vallavolikogu
14. aprilli
15. a otsuse kehtivuse tagasiulatuvalt alates selle vastuvõtmisest kuni
16. maini 2016 (kaasa arvatud).
17. Kaebaja esitas
18. mail 2016 halduskohtule eraldiseisva kaebuse Vihula Vallavalitsuse
19. mai
20. a korralduse tühistamiseks, alternatiivselt selle õigusvastasuse tuvastamiseks (haldusasi nr 3-16-1005). Koos kaebusega esitas D. Filantšuk esialgse õiguskaitse taotluse, paludes peatada vaidlustatud korralduse kehtivus ja keelata Vihula vallal kasutusloa väljastamine kuni kohtumenetluse lõpuni.
21. Tartu Halduskohus võttis
22. mail
23. a määrusega kaebused menetlusse, liitis haldusasjad nr 3-16-937 ja 3-16-1005 ning jättis liidetud haldusasja numbriks 3-16-
25. Tartu Halduskohus rahuldas
26. mai
27. a määruse resolutsiooni p-ga 2 kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, pikendas
28. mai
29. a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse kehtivust ehk peatas Vihula Vallavolikogu
30. aprilli
31. a otsuse nr 119 kehtivuse tagasiulatuvalt alates selle vastuvõtmisest kuni praeguses asjas lõpliku kohtulahendi jõustumiseni. Samuti peatas halduskohus Vihula Vallavalitsuse
32. mai
33. a korralduse kehtivuse tagasiulatuvalt alates selle väljaandmisest kuni praeguses asjas lõpliku kohtulahendi jõustumiseni.
34. OÜ Merisiil esitas Tartu Halduskohtu
35. mai
36. a määruse resolutsiooni p 2 peale määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus
37. juuli
38. a määrusega rahuldamata jättis.
39. D. Filantšuk esitas
40. mail 2016 halduskohtule taotluse Vihula valla ja Merisiil OÜ trahvimiseks seoses jõustunud kohtulahendi täitmata jätmisega

§ 248lg 1 alusel.

Kaebaja leidis, et

1. mai
2. a määrusest oli vastustajal kohustus tagada, et Mere 38 kinnistul ei peetaks kohvikut. Lisaks on ka kolmas isik jätnud tahtlikult nimetatud määruse täitmata. Kaebaja märkis, et määruse p-st 19 tulenevalt oli kolmandal isikul kohustus mitte pidada Mere 38 kinnistul majutusasutust ja söögikohta. Kaebaja leiab, et kolmas isik on jätnud ilmselgelt kohtulahendi täitmata, kuna kohvik tegutseb endiselt Mere tn 38 kinnistul ning rikub kaebaja õigusi, kuigi kinnistul puudub kehtiv detailplaneering, ehitusluba ja kasutusluba tegutsemiseks.
4. mail 2016 esitas D. Filantšuk esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus kohustada Merisiil OÜd sulgema Mere tn 38, Võsu tegutsev majutus- ja toitlustusasutus. Tartu Halduskohus jättis
5. juuli
6. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
7. Tartu Halduskohus
8. augusti
9. a määrusega jättis kaebaja taotluse vastustaja ja kolmanda isiku trahvimiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1) ja muutis
10. mai
11. a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõusid, lisades neile p-s 2.3 toodud abinõu. Resolutsiooni p-ga 2.3 keelas halduskohus kuni praeguses asjas lõpliku lahendi jõustumiseni Vihula vallas Võsu alevikus Mere tn 38 asuva kinnisasja kasutamine või kasutusse andmine majutus- või toitlustusteenuste osutamiseks, sh kohviku tegevus. Merisiil OÜ-l tuleb resolutsiooni p 2.3 kohaselt lõpetada majutus- või toitlustusteenuste osutamine kinnisasjal tema enda või temaga võlaõiguslikus suhtes oleva isiku poolt käesoleva kohtumääruse kättesaamise päeval. 2 Halduskohus märkis, et kaebaja tugines kaebuses muuhulgas sellele, et majandustegevus Mere 38 kinnisasjal põhjustab müra suurenemist ja privaatsuse vähenemist kaebaja kinnisasjal. Kohus kohaldas esialgset õiguskaitset selleks, et tagada kaebaja õiguste kaitse kuni kohtulahendi jõustumiseni, sh see, et Mere 38 kinnisasjal ei peetaks kohtuvaidluse ajal majutus- või toitlustusasutust. Halduskohtu hinnangul oleks heausksete ja õiguskuulekate menetlusosaliste puhul selleks piisanud
12. mai
13. a määrusega kohaldatud abinõudest, eriti arvestades sellega, et kohus vaidlustatud aktide kehtivuse peatamise tähendust ja tagajärgi määruses selgitas. Halduskohus selgitas, et määruse tegemise hetkeks oli selgunud, et senistest esialgse õiguskaitse abinõudest siiski ei piisa. Kolmas isik kasutas või lubas kasutada kinnisasja majutus- ja toitlustusasutusena, olles seejuures teadlik, et detailplaneeringu, ehitusloa ja kasutusloa puudumise tõttu on selline tegevus kinnisasjal ebaseaduslik. Halduskohus leidis, et vastustaja oli juba
14. mai 2016.a määruse põhjal teadlik, et Mere 38 kinnisasjal toimub ebaseaduslik majandustegevus, kuid ei ole sellist tegevust lõpetanud. Halduskohus märkis, et kohus ei saa lubada seda, et isik, kellele kohus on andnud esialgse õiguskaitse, jääb menetlusosalise pahatahtliku tegevuse tõttu sisuliselt kaitseta. Seetõttu muutis halduskohus pärast kaebaja trahvitaotluse lahendamist
15. mai
16. a määruses väljendatud seisukohta, et
17. mai
18. a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud on kaebaja õiguste kaitseks piisavad. Halduskohus märkis, et kolmas isik tugineb sellele, et kinnisasjal ei osuta majutus- ja toitlustusteenuseid mitte tema, vaid temaga võlaõiguslikes suhetes olev isik. Halduskohus leidis, et praeguses kohtuasjas käsitletavates suhetes kaebaja ja vastustajaga on kinnisasjal toimuva eest vastutav Merisiil OÜ kui kinnisasja omanik, sh vastutab kinnisasja omanik selle eest, et tema loal kinnisasjal tegutsevad või temaga võlaõiguslikes suhetes olevad isikud seadusest tulenevaid ja kohtu korraldusi täidavad.

§ 253

lg 1 kohaselt võib kohus esialgse õiguskaitse määrust igas menetlusstaadiumis omal algatusel muuta. Halduskohus muutis

1. mai
2. a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõusid. Lisaks varem kohaldatud abinõudele keelas kohus Mere 38 kinnisasja kasutamise või kasutusse andmise majutus- või toitlustusteenuste osutamiseks, sh kohviku tegevuse. Halduskohus selgitas, et kinnisasja omanikul tuleb lõpetada majutus- ja toitlustusteenuste osutamine kinnisasjal tema enda või temaga võlaõiguslikus suhetes oleva isiku poolt kohtumääruse kättesaamise päeval. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3. OÜ Merisiil esitas
4. augustil 2016 määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
5. augusti
6. a määruse resolutsiooni p 2.
7. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et puudub alus Tartu Halduskohtu
8. augusti
9. a määruse resolutsiooni p 2.3 täies ulatuses tühistamiseks, palub OÜ Merisiil tühistada Tartu Halduskohtu
10. augusti
11. a määruse resolutsiooni p 2.3 teine lause. Lisaks palub määruskaebuse esitaja jätta menetluskulud kaebaja kanda ning mõista OÜ Merisiil menetluskulud temalt välja.
12. Kolmanda isiku hinnangul ei anna

§ 251kohtule võimalust esialgse õiguskaitse määrusega kolmandale isikule 4.

augusti 2016. a määruse p-s 2.3 kirjeldatud kohustust panna. Tartu Halduskohus ei ole põhjendanud, millisele õiguslikule alusele on määruse resolutsiooni p 2.3 rajatud.

§ 251

lg 1 p 5 annab võimaluse keelata haldusakti adressaadil haldusaktis reguleeritud tegevuse või kohustada teda selleks, samuti seada sellele tegevusele tingimusi, sh nõuda tagatist kaebaja kasuks. Kolmas isik märgib, et menetluse esemeks olevatest haldusaktidest (detailplaneeringu kehtestamine ning ehitusloa väljastamine) ei tulene kolmandale isikule Mere tn 38 kinnisasja kasutamisega seotud õigusi, millest hoidumiseks teda saaks kohustada

§ 251lg 1 p 5 mõttes.

OÜ Merisiil leiab, et sellised õigused võiksid tuleneda kasutusloast, kuid seda ei ole kolmandale isikule väljastatud. Seega ei ole määruskaebuse esitaja hinnangul 3 võimalik esialgse õiguskaitse korras kohustada kolmandat isikut määruses sätestatud kujul. 14. Lisaks leiab kolmas isik, et

§ 251

ei näe ette võimalust kolmanda isiku kohustamiseks astuma samme menetlusväliste isikute tegevuse mõjutamiseks, mis on ette nähtud Tartu Halduskohtu

1. augusti
2. a määruse resolutsiooni p 2.3 teise lausega, kuivõrd esialgse õiguskaitse määrusega ei ole võimalik selliselt asuda reguleerima isikutevahelisi juba enne vaidlust eksisteerivaid tsiviilõiguslikke suhteid. Kolmas isik leiab, et asudes määrusega reguleerima OÜ Merisiil ja menetlusväliste isikute tsiviilõiguslikke suhteid, on halduskohus asetanud kolmanda isiku olukorda, kus ta on sisuliselt sunnitud rikkuma oma eraõiguslikust suhtest tulenevat kohustust või taluma riski, et kohus võib talle määrata

§ 248lg 1 alusel trahvi.

1. Vihula vald leiab vastuses määruskaebusele, et OÜ Merisiil määruskaebus tuleb rahuldada, kas täielikult või vähemalt alternatiivselt taotletud ulatuses. Vastustaja nõustub kolmanda isiku määruskaebuses esitatud seisukohtadega ning leiab, et esialgse õiguskaitse abinõude täiendamine on ebaproportsionaalne piirang kolmanda isiku majandustegevusele. Vastustaja on endiselt seisukohal, et kaebaja õigus rahule, vaikusele ja muudele subjektiivsetele õigustele aktiivse suvituspiirkonna keskuses ei ole oluliselt suurem kui kolmanda isiku õigused majandustegevuses.
2. D. Filantšuk palub vastuses määruskaebusele jätta OÜ Merisiil
3. augusti
4. a määruskaebus Tartu Halduskohtu
5. augusti
6. a määruse resolutsiooni p 2.3 peale rahuldamata. Kaebaja leiab, et kuna kolmas isik soovib detailplaneeringu kehtestamist ja ehitusloa väljastamist selleks, et pidada kinnisasjal majutus- ja toitlustusasutust, siis on esialgse õiguskaitse määrusega võimalik kohustada kolmandat isikut majutus- ja toitlustusasutust sulgema

§ 251lg 1 p 5 alusel.

17. Kaebaja hinnangul on arusaamatu kolmanda isiku väide, et

§ 251

ei näe ette võimalust kolmanda isiku kohustamiseks astuma samme menetlusväliste isikute tegevuse mõjutamiseks. Kolmas isik on kinnisasja omanik, mistõttu on tal täielik õiguslik võim oma kinnisasja üle ning oma kinnisasjal toimuva tegevuse ümberkorraldamine ja sellega seotud menetlusväliste isikute tegevuse mõjutamine ei puutu käesolevasse kohtumenetlusse.

1. Lääne-Viru maavanem vastust määruskaebusele ei esitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et OÜ Merisiil määruskaebus tuleb rahuldada.
3. Tartu Halduskohus on
4. augusti
5. a määruse resolutsiooni p-ga 2.3 muutnud
6. mai
7. a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud selliselt, et keelas kuni käesolevas asjas lõpliku kohtulahendi jõustumiseni Vihula vallas Võsu alevikus Mere tn 38 asuva kinnisasja kasutamise või kasutusse andmise majutus- või toitlustusteenuste osutamiseks, sh kohviku tegevus. Ringkonnakohus nõustub kolmanda isikuga, et

§ 251ei anna kohtule võimalust esialgse õiguskaitse määrusega kolmandale isikule 4.

augusti

1. a määruse p-s 2.3 kirjeldatud kohustust panna ning seda alljärgnevatel põhjendustel.
2. Käesoleva haldusasja raames vaidlustab kaebaja detailplaneeringu kehtestamist ning ehitusloa andmist. Halduskohus on esialgse õiguskaitse korras keelanud kolmandal isikul teatud otstarbel oma kinnistu kasutamise. Kuigi halduskohus ei ole viidanud, millisele õiguslikule alusele tuginedes on kohus esialgse õiguskaitse abinõud resolutsiooni p-s 2.3 viisil kohaldanud, siis sarnaselt kolmanda isikuga leiab ringkonnakohus, et õiguslikuks aluseks vaidlusaluse esialgse õiguskaitse abinõu 4 kohaldamiseks saab üksnes olla

§ 251lg 1 p 5.

Nimetatud sätte kohaselt võib esialgse õiguskaitse määrusega keelata haldusakti adressaadil haldusaktis reguleeritud tegevuse. Kolmas isik on õigesti märkinud, et käesoleva haldusasjas vaidluse all olevatest haldusaktidest ei tulene talle Mere tn 38 kinnisasja kasutamisega seotud õigusi, millest hoidumiseks teda saaks kohustada

§ 251lg 1 p 5 mõttes.

Sellised õigused võiksid tõepoolest tuleneda kasutusloast, mida ei ole kolmandale isikule väljastatud.

1. Kuivõrd esialgse õiguskaitse abinõu ei ole resolutsiooni p-s 2.3 sätestatud kujul võimalik kohaldada, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks võtta seisukohta menetlusosaliste väidete osas, mis puudutavad esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise mõju menetlusväliste isikute ja nendega sõlmitud tsiviilõiguslike lepingute suhtes.
2. Ringkonnakohus märgib selgitavalt, et käesoleva haldusasja menetluse raames ei ole kohtul võimalik piirata kolmanda isiku õigusi tema kinnisasja kasutamisel.
3. Eeltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus OÜ Merisiil määruskaebuse ja tühistab Tartu Halduskohtu
4. augusti määruse resolutsiooni p 2.3 osas.

§ 109

lg 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Käesolev määrus ei ole menetlust lõpetav määrus. Kuna ringkonnakohus ei tee asjas menetlust lõpetavat määrust ega lõplikku otsust, siis ei jaota ringkonnakohus menetluskulusid (

§ 109lg 2).

Tiina Pappel allkirjastatud digitaalselt Einar Vene allkirjastatud digitaalselt 5 Tanel Saar allkirjastatud digitaalselt