TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-16-738 Otsuse tegemise aeg ja koht 22. juuli 2016, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi K. T kaebus Tallinna Vangla vastu mittevar

§ 9lg-s 1 sätestatud tingimused.

Kohtu põhjendused

1. K. T on halduskohtule esitanud kaebuse Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju 7000 euro hüvitamise nõudes.
2. Käesoleval juhul poolte vahel puudub vaidlus selles, et 19.11.2015 võeti valvurite poolt läbiotsimise käigus kambrist 122 ära kaebajale kuulunud kiri. Vaidlusaluse kirja äravõtmise kohta on koostatud akt 19.11.2015 (tl 8). Akti kohaselt on tehtud ettepanek edasta kiri TVO ametnikele kontrollimiseks.
3. Samuti puudub vaidlus selles, et käesolevaks hetkeks ei ole vangla välja suutnud selgitada kaebaja kambrist äravõetud ähvarduskirja asukohta. Samas vangla kinnitusel on alusetud kaebaja väited selle kohta, et kirja ära võtnud ametnikud on sõnumisaladuse rikkumise vastu eksimuse varjamiseks kirja juba ära võtmisel hävitanud. Nimetaud asjaolu tõendab ka Tallinna Vangla teabe-ja uurimisosakonna juhataja R. K’e kinnitus, mille kohaselt (tl 35) toodi ametnike poolt vaidlusalune kiri teabe-ja uurmisosakonda. TVO juhataja väidetavalt ei suuda meenutada kirja sisu ning mis selles kirjast edasi sai.
4. PS § 43 kohaselt igaühel on õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele.
5. VangS § 4¹ lg 1 kohaselt kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. 13.

§ 7

lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

§ 9

lg 1 kohaselt füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega, mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peab kohus tuvastama, et haldusorgan on süülise tegevusega kahjustanud kaebaja

§ 9

lg-s 1 nimetatud õigushüve.

§ 9

lg 2 kohaselt mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Kohus märgib, et mittevaralise kahju hüvitamise nõude korral tuleb kindlaks teha, kas kaebajale on õigusvastase akti või toiminguga põhjustatud hingelisi või füüsilisi kannatusi, kas kahju on tekkinud haldusorgani 3 õigusvastase kannatanu õigusi rikkuva süülise tegevuse tõttu, kas kahju tekkimise ja õigusvastase süülise tegevuse vahel on põhjuslik seos ning kas esineb mõni

§ 9lg-s 1 nimetatud kahju hüvitamise alus.

14. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude korral tuleb kindlaks teha, kas kaebajale on õigusvastase akti või toiminguga põhjustatud hingelisi või füüsilisi kannatusi, kas kahju on tekkinud haldusorgani õigusvastase kannatanu õigusi rikkuva süülise tegevuse tõttu, kas kahju tekkimise ja õigusvastase süülise tegevuse vahel on põhjuslik seos ning kas esineb mõni

§ 9lg-s 1 nimetatud kahju hüvitamise alus.

1. Kaebaja väitel seisneb mittevaraline kahju kaotusvalus temalt ära võetud kirja pärast on kaebaja pidanud pooleteise kuu vältel ajama meeleheitlikult taga ebaseaduslikult ära võetud kirja ning antud intsident on tekitanud kaebajale masendust ja kaotusvalu.
2. Seega käesoleval juhul taotleb kaebaja talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist 7000 eurot, mis seisneb kirja äravõtmisega kaebajale põhjustatud kaotusvalus.
3. Kohus möönab, et kaebajale kuulunud kirja äravõtmine võis kaebajale põhjustada teatud ebameeldivust, kuid kohtu hinnangul ei saanud kirja äravõtmine põhjustada selliseid hingelisi kannatusi, mis oleksid aluseks mittevaralise kahju hüvitamiseks

§ 9lg 1 mõttes.

Seega, kuna kaebuse esitaja kaebuses märgitud õigusi ei ole vangla rikkunud, puudub kaebuse esitajal õigus nõuda talle tekitatud hingeliste üleelamiste rahalist hüvitamist. Kirjeldatu alusel jääb hüvitamiskaebus rahuldamata. 18. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on vabastatud riigilõivu tasumisest Tartu Halduskohtu 21.04.2016 määrusega (tl 25-26). Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 4