Kriminaalkorras karistatud, viimati Pärnu Maakohtu 16.02.2009.a otsusega
Kahtlustatavana kinni peetud 15.11 – 17.11.2015.a. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306,§ 311, § 313, § 315, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Jüri Nahkur
p 1 alusel katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 07.03.2016.a. Asitõend – CD-plaat turvakaamera salvestisega – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetult Jüri Nahkurilt menetluskulud riigi tuludesse – KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsja tasu summas
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kohtumenetluste poolte seisukohad kohtus Jüri Nahkur end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav selgitas kohtus, et ta oli antud olukorras hoopis kannatanu, leides, et hoopis turvamees ja politsei panid tema vastu toime kuriteo. Samuti väitis süüdistatav kohtus, et ta ei saanud kedagi lüüa, kuna tal oli jalas sandaalid. J. Nahkuri kaitsja leidis, et süüdistus ei ole põhjendatud. Kaitsja hinnangul ei ole antud juhul täidetud kooseisu subjektiivne külg, puudub tahtlus. Kaitsja selgitas, et isegi kui süüdistatav lõi politseiametnikku jalaga, siis võis see juhtuda ettevaatamatusest süüdistatava kauplusest välja toimetamisel. Prokurör leidis kohtus, et J. Nahkuri süü talle süüks pandava kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist. Prokurör taotles J. Nahkuri süüdi tunnistamist
lg 1 järgi ning tema karistamist kuuekuulise vangistusega, millest arvata
Prokurör leidis, et vangistus on võimalik
lg 1 ja 3 alusel jätta ühe aasta ja kuue kuulise katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Kohtu seisukoht
lg 1 sätestab, et vägivalla kasutamise eest võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega karistatakse kuni viieaastase vangistusega.
lg 1 objektiivse koosseisu moodustab võimuesindaja vastu vägivalla kasutamine seoses tema ametikohustuste 2 1-15-10912 täitmisega. Subjektiivset küljest eeldab antud koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Võimuesindaja on isik, kes talle antud volituste alusel on pädev teostama avalikku võimu ka väljaspool oma organisatsiooni, nt politseiametnik (RKKK 3-1-1-26-08). Vägivallaga on tegemist, kui selle käigus pannakse toime mõni 9. peatüki 2. jao 2. jaotises „Vägivallateod“ nimetatud süüteokooseisule vastav tegu (RKKK 3-1-1-25-07; 3-1-1-10-08). Seega
lg 1 sätestatud süüteokoosseisu realiseerumiseks on antud juhul vaja tuvastada, kas võimuesindaja suhtes kasutati vägivalda tema ametikohustuste täitmisel. Kohus leiab, et süüdistatava süü talle süüks pandud kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist ning seda alljärgnevalt. Kriminaalasja menetlusega on kindlaks tehtud ning puudub vaidlus selles, et käesolev kuriteosündmus sai alguse sellest, et süüdistatav läks 15.11.2015.a Liblika 6, Pärnu asuvasse Comarketisse ja soovis osta õlut, mille eest ei tasunud ta nõuetekohaselt, jättes raha kassasse, kus puudus teenindaja. Seepeale tekkis süüdistataval konflikt turvamehe P. M., kes selgitas, et soovitud kauba eest tuleb korrektselt tasuda kassas. Turvamehe ja Jüri Nahkuri vaheline konflikt päädis sellega, et turvamees paigaldas Jüri Nahkurile käerauad ning kinnitas ta nendega ostukärude piirdetoru külge. Järgnevalt tehti väljakutse politseile. Sündmuskohale saabusid politseiametnikud P. H. ja A. V., kes täitsid oma teenistuskohustusi. Vaidlus puudub selles, et sündmuskohal politseiametnikud vahetasid Jüri Nahkurile paigaldatud turvamehe käerauad politseiametnike käeraudade vastu ning politseiametnikud asusid süüdistatavat politseiautosse toimetama. Samuti on ilmselge, et teenistuskohustusi täitev politseiametnik on võimuesindaja. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel ilmnes vastuolu ühelt poolt süüdistatava Jüri Nahkuri ning teiselt poolt kannatanu P. H. seisukohtades. Kannatanu selgitas kohtus, et 15.11.2015.a said nad teenistusülesannete täitmisel väljakutse. Sündmuskohal oli alkoholijoobes, mida kinnitab ka indikaatorvahendi kasutamise protokoll (t.l 35), ning agressiivselt meelestatud meesterahvas, kellele oli turvamees paigaldanud käerauad. Politseiametnikud asusid turvamehe käeraudasid vahetama politsei käeraudade vastu. Pärast käeraudade vahetamist asuti meest politseiautosse toimetama. Kogu kauplusest välja toimetamise aja rabeles isik politseinikele vastu, püüdes lahti saada ja trügis ukse poole. Käeraudade paigaldamise ajal hoidis kannatanu süüdistatavat kinni ning paarimees paigaldas käeraudu. Kannatanu asus seisvas asendis meesterahva selja taga vasakul pool. Kinnipeetu kinni hoidmise käigus lõi kinnipeetud isik vasaku jalaga ülevalt alla vastu kannatanu jalalaba terava löögi. Kannatanu hinnangul oli tegemist konkreetse löögiga, mis tehakse siis, kui soovitakse kedagi lüüa. Kannatanu kinnitas kohtus, et löögi tagajärjel tundis ta valu ning hüppas löögi saanud küljega eemale. Löögijärgselt jäi kannatanu kauplusesse maha ning teine politseinik toimetas süüdistatava autosse. Lööjana tundis kannatanu kohtus ära Jüri Nahkuri. Süüdistatav väitis kohtus, et ta oli antud olukorras kannatanu, leides, et hoopis turvamees ja politsei panid tema vastu kuriteo toime. Samuti väitis süüdistatav kohtus, et ta ei saanud kedagi lüüa, kuna tal oli jalas sandaalid. Hindamaks süüdistuse põhjendatust, tuleb kohtul hinnata, kelle ütlusi saab pidada usutavamateks ning kuidas haakuvad süüdistatava ja kannatanu seisukohad muude kriminaalasja menetluses kindlaks tehtud faktiliste asjaoludega. Antud juhul ei ole kohtul alust kahelda kannatanu ütlustes, sest neid kinnitavad teised kriminaalmenetluse käigus ja kohtu uuritud tõendid. Samuti puudub politseiametnikul igasugune huvi anda teise isiku kohta ebatõepäraseid ja süüstavaid ütlusi, seda enam, et kannatanu on kohtus kinnitanud, et süüdistatavat ta isiklikult ei tunne. Tunnistaja E. O. ütluste kohaselt töötas ta 15.11.2015.a Liblika 6, Pärnu asuvas Comarketis vahetuse vanemana. Nimetatud kuupäeval oli neil kaupluses intsident seoses ühe meesterahvaga, kes ei tahtnud kauba eest korrektselt tasuda. Järgnevalt tekkis meesterahval kähmlus kaupluse turvatöötajaga, kes paigaldas isikule käerauad. Seejärel kutsus tunnistaja politsei. Meesterahvas oli kogu aja agressiivselt meelestatud, ta räuskas, karjus ja vehkis jalaga. Samuti oli isik tunnistaja 3 1-15-10912 hinnangul joobes, sest tema käitumine ei olnud päris adekvaatne. Siis kui politsei kohale jõudis, asusid politseinikud turvamehe käeraudasid vahetama enda käeraudade vastu. Tunnistaja selgituste kohaselt hakkas meesterahvas politseinikele vastu. Seejärel nägi tunnistaja, kuidas meesterahvas lõi naispolitseinikku jalalaba peale. Tunnistaja kinnitas, et see löök ei olnud juhuslik vaid tahtlik, sest löök oli täie jõuga. Lööjana tundis tunnistaja kohtusaalis ära Jüri Nahkuri. Samuti selgitas tunnistaja, et kannatanu võpatas toimunud löögi peale ja ütles „ai“. Seega on tunnistaja kinnitanud, et 15.11.2015.a Liblika 6, Pärnu Comarketis lõi süüdistatav P. H. ning löögi tagajärjel tundis kannatanu valu. Kohtus andis tunnistajana ütlusi ka patrullpolitseinik A. V.. Tunnistaja selgitas, et 15.11.2015.a kella 16.00 paiku said nad välja kutse Comarketisse. Sündmuskohale läks ta koos P. H.. Sündmuskohale jõudes nägi ta agressiivset käeraudades meesterahvast, kes karjus, ropendas ja vehkis jalgadega turvamehe suunas. Isik oli tunnistaja hinnangul alkoholijoobes, kuna oli tunda alkoholi lõhna. Seejärel aitas ta meesterahva maast ülesse ja asus käeraudu vahetama, et turvamehe käerauad tagastada. Käeraudade vahetamise ajal nägi ta, kuidas meesterahvas tegi jalaliigutuse. Tunnistaja ei näinud kumma jala pihta isik kannatanule lõi. Samas kinnitas tunnistaja, et nägi järsku liigutust, mis ei meenutanud astumist. Tegemist oli järsu, löögile iseloomuliku jala liigutusega, mille peale kannatanu ütles „ai“ ja astus kõrvale. Tunnistaja nägi ühte lööki. Edasi toimetas tunnistaja isiku politseiauto tagaistmele, kus meesterahvas esiistmete vahelt püüdis tunnistajat jalaga lüüa, kuid pihta ei saanud. Lööjana tundis tunnistaja ära süüdistatava J. N.. Seega politseinik A. V. ütlustega on leidnud kinnitust, et 15.11.2015.a Comarketi kaupluses lõi Jüri Nahkur P. H., mille tagajärjel kannatanu tundis valu. Tunnistaja P. M. ütluste kohaselt oli ta 15.11.2015.a Comarketis turvamees ning kaupluses tekkis konflikt ühe meesterahvaga. Isiku agressiivse käitumise tõttu paigaldas tunnistaja talle käerauad ja kutsuti politsei. Politsei saabumiseni käitus isik agressiivselt, märatses ja karjus. Politsei saabumisel nägi tunnistaja, kuidas kinnipeetu lõi naispolitseinikku jalaga. Löök oli tugev, kuna kannatanu hakkas lonkama. Tunnistaja nägi ühte löögi vastu kannatanu jalga põlvest alla poole. Lööjana tundis P. M. ära Jüri Nahkuri. Tunnistaja selgitas, et löök toimus, siis kui meesterahavas oli veel põrandal. Samas on nii kannatanu kui ka patrullpolitseinik A. V. kinnitanud, et löömine toimus püstises asendis. Kohtu hinnangul tunnistaja lihtsalt eksib löögi toimumise kohas möödunud aja tõttu või mõnel muul põhjusel, kuid see ei anna veel alust tunnistaja ütlused täielikult tõendikogumist välja jätta. Olukorras, kus kinnipeetud, agressiivselt käituv meesterahvas märatses, karjus ja vehkis jalaga, võis tunnistajale jääda mulje, et ta juba siis lõi kannatanut jalaga. P. M. selgitused selle kohta, et ta nägi, et meesterahvas lõi jalaga naispolitseinikku, kattuvad teiste tunnistajate ütlustega. Samas tunnistaja ütlused löögi toimumise koha kohta tuleb tõendikogumist välja jätta, kuna need on vastuolus teiste tunnistajate ütlustega. Seega on ka P. M. ütlustega leidnud tuvastamist, et 15.11.2015.a Comarketis lõi Jüri Nahkur jalaga naispolitseinik P. H.. Kohtus andis tunnistajana ütlusi ka süüdistatava taotletud tunnistaja A. Ž.. Tunnistaja selgitas, et nägi 15.11.2015.a kaupluses toimunud intsidenti/rüselust. Saabudes asusid politseinikud Jüri Nahkuril käeraudu vahetama. Tunnistaja väitis kohtus, et süüdistatava ja politseinike vahel rüselust ei toimunud, vaid vahetati lihtsalt käerauad. Tunnistaja kinnitas, et tema ei näinud, et Jüri Nahkur oleks politseinikku löönud. Esmalt väitis tunnistaja, et Jüri Nahkur istus rahulikult põrandal. Samas järgmisel hetkel selgitas, et J. Nahkur karjus. Kohtuniku küsimustele vastates selgitas tunnistaja jällegi, et J. Nahkuri kauplusest väljatoimetamine oli rahulik, samas tunnistaja sõnade kohaselt ei olnud see ka rahulik, sest J.Nahkur karjus. Rüselust politseinikega nägi ta ühe korra, siis kui toimus käeraudade vahetus ja J. Nahkur püüdis oma kätt lahti rabeleda. Lõpuks selgitas tunnistaja, et J. Nahkuri kauplusest välja toimetamine toimus ikkagi rahulikult. Kohtu hinnangul on tunnistaja ütlused vastuolulised. Esmalt väidab tunnistaja, et rüselust ei olnud, siis väidab, et korra ta ikka nägi rüselust ja siis taaskord väidab, et J. Nahkuri kauplusest välja toimetamine toimus rahulikult. Lisaks on tunnistaja ütlused vastuolus kolme teise tunnistaja ja 4 1-15-10912 kannatanu ütlustega. Ei ole eluliselt usutav, et kolm tunnistajat ja kannatanu eksivad sündmuste kirjeldamisel, kuid A. Ž. mäletab sündmuste õiget käiku. Kohus leiab, et A. Ž. ütlused tuleb tõendikogumist välja jätta, kuna need on vastuolulised ning ei haaku teiste tunnistajate ja kannatanute ütlustega, s.t. tema ütlused ei ole usaldusväärsed. Kohtus uuriti kaupluse Comarketi videosalvestist, mille kohta on koostatud ka asitõendi vaatlusprotokoll (t.l 36-44), kõnealusest sündmusest. Salvestiselt on näha, et turvamehe ja süüdistatava vahel toimub rüselus, turvamees paigaldab J. Nahkurile käerauad ning kinnitab ta toru külge. Samuti nähtub J. Nahkuri agressiivne käitumine, vehkimine jalaga turvamehe suunas. Politseiametnikud vestlevad saabumisel turvamehega. Seejärel aitavad J. Nahkuri maast püsti ning asuvad tal käeraudu vahetama. Järgnevalt on J. Nahkuri kauplusest välja toimetamise ajal näha, et naispolitseinik astub kõrvale ja jääb kauplusesse. Lööki politseinikuga jalalaba pihta salvestiselt otseselt näha ei ole, samas ei tähenda see seda, et politseiniku löömist ei toimunud. Salvestiselt on näha, et naispolitsenik astub järsku kõrvale ja jääb kauplusesse maha. Kohtu hinnangul viitab kirjeldatu selgelt sellele, et kõrvale astumine pidi olema millestki tingitud. Kannatanu kinnitas kohtus, et ta hüppas selle küljega eemale, kuhu löögi sai. E. O. selgitas kohtus, et löögi peale kannatanu võpatas. Ka A. V. märkis kohtus, et kannatanu ütles löögi peale „ai“ ja astus kaks sammu kõrvale. Hinnates videosalvestiselt nähtuvat koostoimes teiste tõenditega, siis on põhjendatud arvata, et P. H. kõrvale astumine oli tingitud jalalaba pihta saadud löögist. Seega ka vaadeldud salvestis kinnitab, et J. Nahkur lõi politseinik P. H.. Juhul kui eelkirjeldatud lööki ei oleks toimunud, siis ei oleks kannatanul olnud mitte mingisugust põhjust järsult kõrvale astuda. Eelnevale tuginedes leiab kohus, et antud juhul on leidnud vastuvaidlematut tõendamist, et 15.11.2015.a Comarketi kaupluses lõi süüdistatav kannatanut. Samuti on tuvastatud, et nii enne lööki kui ka pärast käitus Jüri Nahkur agressiivselt. Intsidendijärgset argessiivsust kinnitavad A. V. ütlused, mille kohaselt püüdis J. Nahkur ka teda politseiautos jalaga lüüa, kuid ei tabanud. Teise isiku löömine valu tekitades on kvalifitseeritav
Kannatanu P. H. on politseiametnik ehk võimuesindaja. Tema suhtes vägivallateo toimepanemise ajal täitis ta oma teenistusülesandeid. Seega on käesoleval juhul tuvastatud, et politseiniku vastu kasutati vägivalda seoses tema ametikohustuste täitmisega. Eeltooduga on täidetud
Kaitsja leidis, et
lg 1 sätestatud kuriteokoosseis ei ole täidetud, kuna puudub subjektiivne koosseis ehk tahtlus. Kohus kaitsja seisukohaga ei nõustu ja leiab, et subjektiivsest küljest on antud tegu toime pandud
Riigikohus on oma 01.03.2006.a lahendi nr 3-1-1-142-05 p-s 20 asunud seisukohal, et vaieldamatult saab isiku teoeelne- ja järgne käitumine anda teavet lisaks objektiivsetele tehioludele ka süüteokoosseisu subjektiivse külje kohta. Antud juhul on tuvastatud, et nii enne löögi sooritamist kui ka pärast käitus Jüri Nahkur agressiivselt. Süüdistatav oli nii turvamehe kui ka politseinike suhtes agressiivne, vehkides enne toime pandud tegu turvamehe suhtes jalaga ning pärast tegu püüdis politseinikku autos lüüa. Samuti on tunnistajad ja kannatanu kinnitanud, et löök ei paistnud n.ö kogemata löögina, vaid oli konkreetne tahtlik löök. Kohtu hinnangul ei saa lööki hinnates jätta tähelepanuta seda, et see pandi toime jalaga konkreetselt süüdistatava taga seisnud isiku ehk kannatanu suunas. Võttes arvesse teoeelset- ja järgset käitumist ning tunnistajate ja kannatanu selgitusi löögi iseloomu kohta, siis ei ole eluliselt usutav, et süüdistatav võis kannatanut lüüa rabelemise käigus ettevaatamatusest. Eelnevast lähtudes leiab kohus, et J. Nahkur pidi teadma või vähemalt möönma, et kannatanust politseinikku jalalaba pihta lüües põhjustab ta talle valu, st paneb toime vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu tema ametikohustuste täitmisel. Seega J. Nahkur teadis ja tahtis või vähemalt möönas süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Hinnates tõendeid kogumis, on käesolevas kriminaalasjas leidnud täielikku tõendamist süüdistatava poolt talle
5 1-15-10912 Kaitsja seadis kohtus kahtluse alla süüdistatava suhtes käeraudade kasutamise õiguspärasuse. Kohus leiab, et see ei oma tähtsust käesoleva kriminaalasja lahendamise seisukohalt, samuti ei vabasta J. Nahkuri vastutusest
Kohtul puudub igasugune alus kahelda politseiametnike pädevuses ja tegevuse õiguspärasuses 15.11.2015.a aset leidnud situatsiooni lahendamisel, samuti on käesoleval juhul leidnud vastuvaidlematut tuvastamist, et Jüri Nahkur oli agressiivne. Seetõttu ei pea kohus ka vajalikuks täiendavalt hinnata käeraudade kasutamise õiguspärasust. Samuti ei ole kohtu hinnangul politseiametniku löömine kohane meede politseinike tegevusega rahulolematuse väljendamiseks. Süüdistatav leidis kohtus, et antud juhul oli hoopis tema kannatanu. Kohus märkis eelnevalt, et antud juhul puudub igasugune alus kahelda sündmuskohal viibinud politseiametnike professionaalsuses. Samuti on käesoleval juhul Politsei- ja Piirivalveameti uurija leidnud, et turvamehe P. M. käitumises 15.11.2015.a Comarketi kaupluses puudus kuriteokoosseis, mistõttu puudus alus P. M. suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks (t.l 55-57). Süüdistatava väited kannatanuks olemise kohta on ilmselgelt tagantjärele otsitud, et õigustada oma käitumist. Süüdistatav väitis kohtus, et ta ei saanud kannatanut lüüa, kuna tal olid jalas sandaalid. Kohus leiab, et sandaalid ei takista löögi sooritamist. Ainuke vahe võib olla löögi tugevuses, kuna ilmselt näiteks turvajalatsitega sooritatud löök võib olla valusam, kui sandaalidega tehtud löök. See, et süüdistatav võis kanda sandaale, ei tähenda, et ta politseiametnikku jalaga ei löönud. Kohtu hinnangul, kui süüdistataval jalas olnud sandaalid ei takistanud teda liikumisel kodust kauplusesse, ei takistanud need süüdistatavat ka löögi sooritamisel. Seega on süüdistatava vastav selgitus ilmselgelt tagantjärele otsitud. Tegemist on paljasõnalise ja tõendamata väitega. Süü ja karistus
Kohus ei tuvastanud kriminaalasja menetlusega teo õigusvastasut ega süüd välistavaid asjaolusid. Seega on süüvõimeline süüdistatav Jüri Nahkur pannud toime seaduses sätestatud süüteokoosseisule vastava teo.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemiset ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus ei tuvastanud Jüri Nahkuri puhul karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. J. Nahkuri süüd antud kuriteos tuleb pidada väikseks. Antud juhul piirdus vägivalla kasutamine ühe tahtliku löögiga, mistõttu ei saa vägivalda hinnata raskeks. Samuti ei tekitanud Jüri Nahkur kannatanule püsivaid või meditsiinilist sekkumist vajavaid vigastusi, samas oli vägivalla kasutamine täiesti põhjendamatu. Varasemalt on Jüri Nahkurit kriminaalkorras karistatud Pärnu Maakohtu 16.02.2009.a otsusega
Seega on tegemist kehtiva karistusega. Kuigi käesoleval juhul on tegemist teiseliigilise kuriteoga, siis ei ole rahaline karistus mõjutanud Jüri Nahkurit hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samuti nähtub teatisest J. Nahkuri keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (t.l 59), et ilmselgelt puuduksid J. Nahkuril vahendid rahalise karistuse tasumiseks. Seetõttu tuleb karistusliigi valikul minna edasi raskemale karistusliigile – vangistusele. Arvestades isiku süü suurust ja seda, et teol ei olnud raskeid tagajärgi, leiab kohus, et Jüri Nahkurile on võimalik mõista sanktsiooni miinimummäära lähedane vangistus. Kohus leiab, et antud juhul on kohaseks karistuseks kuus kuud vangistust, millest tuleb
Samuti leiab kohus, et kuna süüdistatava suhtes ei ole varasemalt vabadusekaotusliku karistust kohaldatud, siis on põhjendatud mõista vangistus tingimisi käitumiskontrollita. Võttes arvesse mõistetava vangistuse pikkust, leiab kohus, et antud juhul on kohaseks katseajaks üks aasta ja kuus kuud. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et Jüri Nahkur tuleb süüdi tunnistada
lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks kuus kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka 6 1-15-10912 eelvangistuses viibitud aeg 15.11 – 17.11.2015.a, s.o kolm päeva. Seega kandmisele kuulub viis kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Jüri Nahkur ei pane ühe aasta ja kuue kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Jüri Nahkurilt tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsja tasu summas 792 eurot riigi õigusabi korras määratud kaitsja osalemise eest kriminaalasja menetluses ning KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 645 eurot, kokku 1437 eurot. Tõkendit ei ole kohaldatud, tsiviilhagi ei ole esitatud. Asitõend – CD-plaat turvakaamera salvestisega – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. (allkirjastatud digitaalselt) Teet Olvik kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.