Obsah (6)

§ 396§ 397§ 101§ 65§ 113§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anne Randjärv Otsuse teatavakstegemise 15. märts 2016 Rapla kohtumaja kantselei kaudu aeg ja koht Tsiviilasja number 2-15-17308 Hagi ese

§-dele 94 lg 1, 108 lg 1 ja 113 lg 1 ja

1. Kostja I seisukoht Kostja I tunnistab hageja nõuet osaliselt, s.o põhivõla ja intressivõla osas kogusummas 23 786.17 eurot. Viivisenõuet peab kostja I ebamõistlikult suureks. Kuna hageja palub võlgnevuse välja mõista kostjatelt solidaarselt, moodustab kostja I osa võlgnevusest ½ ehk 11 893 eurot. Arvestades kostja I majanduslikku olukorda on ta nimetatud summa suuteline tasuma maksegraafiku alusel 150 euro suuruste igakuiste osamaksetega. Kostja II kohtule vastanud ei ole. Hagimaterjalid on kostjale II kätte toimetatud 05.01.
2. Kostja II on kostjale I teatanud, et ei vasta kohtule, kuna tal ei ole raha, et kokkulepet sõlmida. Kohtu seisukoht Poolte vahel olid lepingulised suhted.

§ 396

lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik andma teisele isikule laenu ja laenusaaja kohustub tagasi maksma sama rahasumma.

§ 397

lg 1 järgi 3 tuleb majandus- või kutsetegevuses antavalt laenult maksta intressi. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjad oma kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu oli hagejal õigus

§ 101

lg 1 p 4 alusel leping üles öelda ja

§ 101

lg 1 p 1 alusel nõuda kohustuste täitmist, millised jäid vaatamata tagatisvara realiseerimisele rahuldamata. Laenulepingust nr xxxxxxxxxxx nähtuvalt oli laenusaajaid kaks: kostja I ja kostja II. Seega on tegemist solidaarvõlgnikega ja mõlemad kostjad vastutavad laenulepingu järgi tekkinud kõigi kohustuste eest ühiselt.

§ 65

lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kõnesoleval juhul nõuab hageja kohustuse täitmist solidaarvõlgnikelt ühiselt. Kuna tegemist ei ole osavõlgnikega, on alusetu kostja I seisukoht, et tema kohustus on tasuda pool võlgnevusest.

§ 113

lg 1 järgi on võlausaldajal rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral õigus nõuda viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni.

§ 113

lg 8 järgi võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt

§ 162

sätestatule.

§ 162

lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada seda mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Hageja on seisukohal, et viivis ei ole ebamõistlikult suur, kuna hageja on viivist arvestanud seaduses ettenähtud määras ning kostjad on laenu tasumisega olnud võlgnevuses üle nelja aasta (viimane tasumine 29.07.2011). Kohus leiab, et sissenõutavaks muutunud viivist tuleb vähendada, arvestades eelkõige lepingupoolte majanduslikku seisundit, samuti asjaolu, et lepingu ülesütlemisest alates (21.03.2013) on toimunud tagatisvara realiseerimine ja kostjatel oli alus eeldada, et nende kohustus saab selle kaudu täidetud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista 24 000 eurot, s.o põhivõlg 21 046.50 eurot, intressi võlg 2739.67 eurot ja viivis 213.83 eurot. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega kannavad menetluskulud kostjad solidaarselt. Hageja menetluskulu koosneb tasutud riigilõivust 1000 eurot, milline summa tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv kohtunik