lg.1 mõttes, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, mis seisneb õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenevas õiguses ja kohustuses avaliku ülesande täitmisel teha otsus, selahulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises, osales 22.10.2015 Mustvee Linnavolikogu istungi päevakorrapunkt nr. 6 arutelus ja võttis KOKS § 17 lg.5 sätestatud keeldu eirates ametiisikuna osa õiguslikke tagajärgi loova otsuse tegemisel (hääletusel), milleks oli Mustvee sadamarajatiste, sadamahoone ja rannaala otsustuskorras kasutusse andmine 0 rendiga ja tähtajaliselt Sergei Uleksini endaga seotud juriidilisele isikule, s.o. Mustvee Linnavara OÜ-le. Sergei Uleksin on Mustvee Linnavara OIÜ juhatuse liige. Antud teoga rikkus Sergei Uleksin
§-s 11 lg.1 p.1 sätestatud toimingupiirangu nõudeid, pannes toime
Kohtuväline menetleja arvestas otsuse tegemisel, et tegu on toime pandud teadlikult ja tahtlikult, kuid arvestas osaliselt ka vastulauses esitatut. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja määras Sergei Uleksinile karistuseks Korruptsioonivastase seaduse § 19 rikkumise eest rahatrahvi 12 trahviühiku ulatuses, s.o. 48 eurot. Sergei Uleksini kaebus Sergei Uleksin on kaitsja vahendusel esitanud 28.01.2016.a. Tartu Maakohtule kaebuse väärteoasjas nr. 2210,15,000025 tehtud otsuse peale (tl. 1-4). Kaebuse esitaja taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist koosseisu puudumise 2 tõttu. Juhul, kui kohus leiab, et väärteokoosseis on täidetud, palub kaebaja VTMS § 30 lg.1 p.1 järgi väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. Menetlusalune isik leiab, et kaebus ei ole põhjendatud. Vaidlust ei ole, et Mustvee linn on Mustvee sadama ´moodustavate kinnistute ainuomanik ja Mustvee Linnavara OÜ ainuomanik, seega nii sadama kui äriühingu omanik ja neis võimaliku tulu saaja. Olukorras, kus Mustvee linnavolikogu on otsustanud kollegiaalselt anda sadama opereerimine ajutiselt iseenda äriühingu korraldada, ei näe kaebuse esitaja midagi korruptiivset. Mustvee linnavolikogu 22.10.2015 istungi protokollist nähtub, et sadama opereerida andmine oli üks otsustus kaheksast päevakorrapunktist, sadama töö korraldada andmine Mustvee Linnavara OÜ-le oli ajutine otsustus, kuni uue konkursitulemuse selgumiseni. Tegemist oli rutiinse otsusega. Kohaldamisele kuulub
lg.3 p.6, mille kohaselt toimingupiiranguid ei kohaldada, kui rutiinse otsuse või toimingu tegemisel korruptsioonioht puudub, s.h. kui ametiisik teeb käsutustehingu või toimingu, omamata võimalust määrata selle asjaolusid. Korruptsioonioht puudus ja 22.10.2015 istungiprotokolli kohaselt ei oleks kaebuse esitaja mittehääletamine kallutanud otsustamist ühele ega teisele poole, sest vajalikud poolthääled on olnud ülekaalukalt koos. Kaebuse esitajal ei olnud võimalust määrata otsustamise asjaolusid ega tulemust. Kaebuse esitaja palub kindlasti arvestada
lg.1 p.1 nimetatud isiku puhul, et ta on formaalselt küll Mustvee Linnavara OÜ juhatuse liige, kuid juhatuse liikme ülesandeid sisuliselt ei täida, on töölepinguga äriühingu tegevjuht. See viitab vähemalt sellele, et kaebuse esitaja ei ole teadvalt rikkunud toimingupiiranguid,
Kaebaja taotleb menetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg.1 p.1 alusel juhul kui kohus siiski leiab, et asjas ei kohaldu
Kaebuse esitaja leiab, et tema süü ei saa olla suur, midagi korruptiivset vastuvõetud otsuse puhul ei ole, arutlus käib seaduse formaalse rikkumise üle. Ka avalikku menetlushuvi ei ole, vastupidi: volikogu 22.10.2015 otsuse tegemist on just põhjendatud avalikkuse huviga. Kohalikud omavalitsused peavad tegema otsuseid, et kohalik elu areneks ja toimuks mingisugune tegevus kohaliku elu huvides. Vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsuses ei ole vastulauses toodut siusliselt käsitletud, ehkki otsuses on märgitud, justkui oleks osaliselt vastulauset arvestatud. Kuna ei ole täidetud VTMS § 74 lg.1 p.8- vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendus puudub, siis ei vasta väärteootsus sellele sättele. Menetluse käik Kohus nõudis välja kohtuväliselt menetlejalt väärteotoimiku. 05.02.
lg.1 tähenduses ja tal on ametiseisund
Talle kehtib
Toimingupiirangu rikkumine saab seisneda üksnes ametiisiku pädevusse kuuluva otsuse tegemises, kollektiivse otsuse pudul otsuse tegemises osalemises. Seadusandja on välistanud ametiisiku osalemise 3 otsuse tegemises kui tegemist on huvide konfliktiga. Seadusandja ei ole teinud vahet selle, kas isik hääletab otsuse poolt, vastu või jääb erapooletuks, otsuse tegemises osalemine on põhimõtteliselt keelatud ja S.Uleksin oleks pidanud ennast taandama hääletusest. Kuna S.Uleksin on teadlik, et ta on Mustvee Linnavolikogu liige ja Mustvee LInnavara OÜ juhatuse liige, siis on ta teadlik huvide konfliktist ja sellest tulenevast korruptsiooniohust. Asjaolu, et isik sisuliselt ei täida juhatuse liikme ülesandeid, ei välista tahtlust.
lg.2 p.1 järgi peab ametiisik pidama kinni tegevus – ja toimingupiirangutest, jälgima, et tema tegevus oleks läbipaistev ja erapooletu ja et korruptsiooniohtlikke olukordi ja suhteid ei tekiks. Kohtuväline menetleja ei nõustu ka väärteomenetluse lõpetamisega otstarbekuse kaalutlustel. Asjas on olemas avalik menetlushuvi, võttes osa õiguslikke tagajärgi loova otsuse tegemisest (hääletamise kaudu) endaga seotud isiku suhtes, teostas isik avalikku võimu. Kasu, mida korruptsionist saadakse, ei pea olema ainult varaline j aka kahju ei ole alati rahaliselt mõõdetav. Peamine mittevaraline kahju on avaliku usalduse kaotus võimu ja selle teostajate vastu tervikuna. Kohus pidas asjas kohtuistungi 27.04.2016.a. Kohus määras kutsuda kohtuistungile ka tunnistaja xxxxxxxxxxxx, kes on kohtueelses menetluses üle kuulatud. Ekslikult jäi tunnistajale kutse saatmata. Kohtuistungil ei soovinud kaebuse esitaja ega kohtuväline menetleja tunnistaja küsitlemist, mistõttu kohus loobus kohtuistungi edasilükkamisest tunnistaja küsitlemiseks. Kohtuistungil jäid pooled oma varasemate seisukohtade juurde. Menetlusalune isik andis ütlusi ja kohus uuris kirjalikke tõendeid. Kohtuväline menetleja kohtulikus vaidluses palus jätta väärteokirjeldusest välja viide KOKS §-le 22 lg.-le 1, kuna puudub viide punktilise täpsusega. Kohtu seisukoht ja põhjendused 1. Kohus leiab, et väärtegu on õigesti kvalifitseeritud ning on Sergei Uleksinile inkrimineeritav. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et kohtuvälise menetleja poolt 13.01.2016.a. väärteoasjas nr. 2210,15,000025 tehtud otsus tuleb jätta muutmata. Sergei Uleksini kaebus tuleb jätta rahuldamata. Väärteo asjaolud, poolte esitatud seisukohad on toodud eelpool. Sergei Uleksin palub kaebuses kohtul tühistada kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas ja lõpetada väärteomenetlus põhjusel, et väärteokoosseis ei ole täidetud, kohaldada tulnuks
Tegemist oli rutiinse otsustusega, korruptsiooniohtu ei ole. Kui rutiinne otsustus ei leia tuvastamist, lõpetada menetlus oportuniteedi kaudu. Ilmselt ei kuulu tehtud otsus KOKS § 22 lg.1 alla- kohtuväline menetleja jättis selle viite ka välja- see ei ole volikogu ainupädevusse kuuuluv teema. Kuna ei ole volikogu ainupädevusse kuuluv teema, siis seda enam on rutiinne otsus. Otstarbekuse kaalutlusel lõpetamiseks peab süü olema väike ja puuduma avalik menetlushuvi. Praegusei ei ole arusaadav, milles seisneb avalik menetlushuvi. Sergei Uleksin leidis, et korruptandi märk küljes on tõsine asi. Palub arvestada, et volikogu otsusest on kasu ainult ühiskonnale, temale endale on sellest pigem halba kui head. Tulenevalt VTMS § 123 lg. 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus leiab, et käesolevalt tuleb käsitleda väärteoasja lahendamisel nii esialgu kaebuses esitatud kui ka kohtuistungil lisatud väiteid. 4 Väärteokaebuses taotletakse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteoasjas menetluse lõpetamist koosseisu puudumise tõttu. Ehkki kaebuses sellekohane viide puudub, on tegemist VTMS § 29 lg.1 p.1 märgitud alusega väärteomenetluse lõpetamiseks.
) sätteid. KOKS § 17 sätestab:
lg.1, lg.2 sätestab: 1) Ametiisik käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel.
sätestab: Ametiisiku poolt toimingupiirangu või toimingupiirangu kohaldamata jätmise tingimuste teadva rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. 4. Sergei Uleksini suhtes vastutuse rakendamiseks väärteoprotokollis ja väärteootsuses viidatud asjaoludel ja alustel tuleb kindlaks teha, kas Sergei Uleksin oli ametiisik, kas tal oli ametiseisund ja kas tema suhtes kehtis toimingupiirang. Menetlusosalised ei vaidle selle üle ja tõendatud on, et Sergei Uleksin oli ametiisik ja tal oli ametiseisund Mustvee Linnavolikogu liikmena
1 ja lg.2 p.1 tähenduses- tal oli volikogu liikmena õigus osaleda otsuste tegemises ja nende otsuste tegemise sisulises suunamises. KOKS § 45 järgi oli tal volikogu liikmena õigus osaleda otsuste tegemises hääletamise teel. Asjas on tõendamist leidnud, et Sergei Uleksin osales Mustvee Linnavolikogu töös 22.oktoobril 2015.a. sadamarajatisi puudutava otsuse suunamises ja selle tegemises. Ta osales selle päevakorrapukti arutelus, vastas küsimustele ja andis seletuse, kuidas on Mustvee Linnavara OÜ tegevus kavandatud sadama opereerimisel. Võttes arvesse protokollitut (tl. 36 pöördel), saab järeldada, et Sergei Uleksin vastas küsimustele kui Mustvee Linnavara OÜ juhatuse liige (Linnavara nõukogu on põhimõtteliselt sellise otsusega nõus. Sadama ülalpidamiseks hakkame opereerima ja teenima. Sadam ei pea olema kasumlik, see avardab linna võimalusi). Järgnes elav arutelu, parandusettepanekute tegemine, vaheaja võtmine. Selline arutelu käik viitab, et tegemist oli volikogu liikmeid sisuliselt huvitava teemaga, volikogu liikmete hulgas olid vastuolud, küsimustele nõuti vastuseid. 5.Sergei Uleksin oli
lg.1 p.3 kohaselt seotud isik- ta oli Mustvee Linnavara OÜ juhatuse liige, kusjuures arutelu ja otsustamise teemaks oli sadamarajatiste, sadamahoone ja rannaala kasutusse andmine MUstvee Linnavara OÜ-le. Sellisena oli volikogu liikme Sergei Uleksini ja Mustvee Linnavara OÜ juhatuse liikme Sergei Uleksini osalemine selle küsimuse arutelul ja hääletamisel huvide konflikti olukorras. Korruptsioonivastase seaduse § 1 lg.2 ütleb, et seaduse eesmärk on tagada avaliku ülesande aus ja erapooletu täitmine. Mustvee Linnavaolikogu istungi protokollist ja toimunud arutelu käigust ei ole aru saada, kellena on Sergei Uleksin selles arutelus osalenud- kas linnavolikogu liikmena või Mustvee Linnavara OÜ juhatuse liikmena. Protokolli tekstist järeldub pigem, et S.Uleksin on andnud selgitusi kui Mustvee LInnavara OÜ juhatuse liige. 6.Sergei Uleksin, osaledes arutelul ja otsustamisel volikogus, olles samaaegselt Mustvee Linnavara OÜ juhatuse liige, rikkus
lg.1 p.1 toimingupiirangut- keeldu osaleda otsuse tegemisel, kui otsust tehakse temaga seotud isiku suhtes. Kohus märgib, et asjas ei oma õiguslikku tähendust väide, et Sergei Uleksinil puudus juhatuse liikme leping. Osaühingu juhatuse liikme valimine toimub ÄS § 184 lg.1 kohaselt, juhatuse liikmed kantakse registrisse (ÄS § 184 lg.11, lg.2) ja nende andmed nähtuvad registrikaardilt (ÄS § 65 p.5). Juhatuse liikme ülesanded ja vastutust tulenevad Äriseadustiku sätetest. Seetõttu ei ole juhatuse liikmega lepingu sõlmimine nõutav ega oma õiguslikku tähendust käesoleva asja 7 kontekstis. Kohus tegi eespool kindlaks, et Mustvee Linnavara OÜ registrikaardil on märge selle kohta, et osaühingut võib esindada iga juhatuse liige. Järelikult on kahel juhatuse liikmel selles osaühingus võrdsed õigused, ÄS § 180 lg.6, lg.8 otsuste tegemist ei ole toimunud. Sergei Uleksin osaühingu juhatuse liikmena (vähemalt aastast 2007- Sergei Uleksini ütlused kohtuistungil) pidi teadma oma ülesandeid ja vastutust juhatuse liikmena, s.h. seda, et tal on seaduse ja registriandmete järgi võrdsed õigused teise juhatuse liikmena. 7. KOKS § 17 lg.5, lg.6 järgi pidanuks Sergei Uleksin ennast sellise otsuse tegemiselt taandama. Uuritud tõendid tõendavad, et Sergei Uleksin oli teadlik korrast, et tal tuleb taanduda temaga seotud otsuse tegemisest. S.Uleksin andis kohtuistungil ütlusi, et ta teab seadusi, ta on ka varem mitmel korral otsuse tegemisest taandunud. Ka seekord tuli tal see mõte pähe, aga tekkisid küsimused, ta hakkas neile vastama, läks koostööle teistega ja hääletas. Ka volikogu istungiprotokollist nähtub, et päevakorrapunkt 6 oli varem istungi päevakorras välja kuulutatud, s.t. see ei saanud S.Uleksinile tulla ootamatult. Sergei Uleksin osales arutelus, andis selgitusi, arutelu oli pikk, selle ajal võeti vaheaeg. Sellises olukorras oli S.Uleksinil võimalik järele mõelda oma osaluse ja hääletamise üle. See ei olnud möödaminnes ega n.ö. käigu pealt tehtud otsustus. Järelikult tuleb lugeda, et Sergei Uleksin osales arutelus, otsuse suunamises ja hääletamises teadlikult ja tahtlikult. Ta jättis ennast taandamata. Kohus on seisukohal, et viide kohtuvälise menetleja otsuses KOKS § 22 lg.1, mis sätestab volikogu ainupädevusse kuuluvate küsimuste loetelu ja kohtuvälise menetleja poolt selle viite väljajätmine otsusest ei anna võimalust käsitleda S.Uleksinile etteheidetavat tegu erinevalt otsuses märgitust. On ilmne, et Mustvee Linnavolikogu võttis oma 22.10.2015.a. istungi päevakorda p.6 sadamarajatiste, sadamahoone ja rannaala kasutusse andmisest. Seda küsimust arutati põhjalikult, vaidluste tulemusena tehti otsus ja see vormistati eraldi otsusena nr. 40 (tl.38). Otsusega pandi ülesanne Mustvee Linnavalitsusele- sõlmida leping. Sellisena on tegemist linnavolikogu poolt vastu võetud otsusega, mille tegemisel kehtivad KOKS § 17 lg.5 nõuded, s.t. volikogu liikme kohustus taanduda.
lg.1 p.1 piirang kehtib otsuse tegemisel, eristamata seejuures, kas tegemist on volikogu ainupädevusse kuuluva otsusega või mitte. KOKS § 45 lg.1 annab kirjelduse otsustamise viisi kohta- kas hääletades või mitte, kuid
lg.1 p.1 ja KOKS § 17 lg.5 ei tee otsuste vahel vahet toimingupiirangu kohaldamise aspektist. 8.Andes hinnangut, kas asjas oli tegemist olukorraga, kus tuleks kohaldada
lg.3 p.6 sätteid ja toimingupiirangut mitte kohaldada, leiab kohus, et
Mustvee sadam, sadamahoone ja rajatised on ainukordne ehitiste ja kinnistute kompleks, seega ei ole selle kohta tehtud otsuse puhul tegemist rutiinse otsusega (kus paljukordselt, kindlate reeglite ja väljakujunenud aluste järgi tehakse otsustus). Vastupidi- otsuse tulemusena sooviti näha, kuidas selline kompleks toimima hakkab, seni oli see teadmata. Saadavat praktikat kavatseti kasutada edaspidiste konkursside läbiviimisel. Tegemist oli ilmselt esmakordse otsusega selle vara kui terviku haldamise kohta. Tegemist ei olnud rutiinse otsusega ka selle sõna õigekeelsuslikus tähenduses. Rutiin, rutiinne tähendab juurdunud harjumust, üksluist korduvust, harjumuslikku, sissekulunud tegevust/lahendust (Eesti keele sõnaraamat, ÕS 1999, Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 1999). Oli ilmne, et Mustvee sadama haldamise otsustamine ei olnud Mustvee Linnavaolikogus juurdunud ja sissekulunud otsustusteema. 8
lg.3 p.6 puhul tuleb kohaldamisel arvestada, kas ametiisiku osalemine toimus “omamata võimalust määrata selle asjaolusid”. Kas S.Uleksinil ei olnud võimalust määrata asjaolusid? Oli küll. Nii arutelu käigus oli võimalus mõjutada kui ka otsust langetadeshääletades- oli võimalus mõjutada. Konkreetsel juhul kahe ettepaneku hääletamisel S.Uleksini osalemine tulemust ei mõjutanud, kuid kolmanda ettepaneku hääletamisel (tähtaja kohta) mõjutas- hääled jäid tasakaalu ja tähtaega ei määratud. Seega
Kohus märgib siinjuures, et
lg.1 ja KOKS § 17 lg.5 sätted- keeld osaleda otsuse tegemisel- on tingimusteta sätted, mille rakendamisel puudub kaalutlusõigus. Seetõttu ei ole asjas kvalifitseeriva tähendusega, kas isik hääletas otsuse poolt või vastu või missugune oleks hääletustulemus olnud ilma tema osalemiseta hääletamises. Korruptsioonivastase seaduse ülesehitus on normitehniliselt selline, et võimalikud erandid on eranditena ka selgesõnaliselt sätestatud- näiteks
lg.3 punktid, mis näevad selgelt ette juhtumid, mil § 11 lg.1 piiranguid ei kohaldata. Sama paragrahvi lg.2 näeb ette juhised, kuidas sellistel puhkudel käituda. Sama ka KOKS § 17, kus lg.6 näeb ette juhised, kuidas kollektiivne otsustusorgan peaks edasi käituma. Seetõttu ei ole
lg.1 toimingupiirangute rakendamisel kaalutlusõigust ja eelduste olemasolul tuleb neid piiranguid rakendada. Käesoleval juhtumil on tõendamist leidnud, et Sergei Uleksini puhul olid toimingupiirangu rakendamise eeldused olemas. On leidnud tõendamist
lg.1 p.1 rikkumine, mis väärteona on kvalifitseeritav
Kohus on eespool teinud kindlaks, et Sergei Uleksin oli teadlik ja tahtlikult pani toime
On olemas kõik
koosseisu elemendid ja
koosseis on täidetud, väärteootsuse tühistamiseks ja väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg.1 p.1 alusel puuduvad argumendid. 9. Kohus käsitleb kaebuse taotlust lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg.1 p.1 alusel. Väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel on nõutavad kahe tingimuse täitmine: 1)menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja 2) väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Hinnates, kas Sergei Uleksini süü selles väärteos on suur, vastab kohus, et süü ei ole suur. Ilmselt oleks selline otsus langetatud ka ilma S.Uleksini osaluseta, vähemalt kahe otsustamisele tulnud alapunkti (tingimuse) osas. Istungiprotokollist nähtub ka tõepoolest toimunud arutelu, tehtud ettepanekute ja hääletamistulemuse omavaheline vastuokslikkus (parandusettepaneku tegijad ise ei hääletanud selle parandusettepaneku poolt). Samas ei oma selline olukord S.Uleksini käitumise kvalifitseerimisel tähendust. Hinnates, kas asjas on olemas avalik menetlushuvi, leiab kohus, et avalik menetlushuvi on selgelt olemas. Korruptsioonivastase seadusega kaitstakse avaliku võimu korrakohast toimimist. Avaliku võimu tegevust kahjustatakse nö seestpoolt- selle võimu esindajate endi tegevusega.
on kehtestatud avaliku võimu teostamise läbipaistvuse tagamise eesmärgil, avalikes huvides. See tähendab, et Korruptsioonivastase seaduse rikkumise puhul ei ole võimalik väita, et avalikku menetlushuvi ei ole. Kohus on eespool osutanud, et käesoleval juhtumil ei 9 ole linnavolikogu istungiprotokolli lugemisel võimalik selgelt aru saada, kelle positsioonilt on Sergei Uleksin andnud selgitusi- kas Mustvee Linnavara OÜ positsioonilt või linnavolikogu liikmena. Samuti ei ole võimalik kindlalt väita, et ei esine erapoolikust. Kuid just eesmärgil tagada avaliku ülesande aus ja erapooletu täitmine ongi sätestatud Korruptsioonivastase seaduse piirangud. Asjaolu, et rikkumise fakt jõudis väljapoole otsustajate (volikogu istungil osalenud isikute) ringi, osutab, et kellelgi on huvi sellise rikkumise avalikuks tulemise vastu. S.t., et on avalik huvi. On võimalik, et selline huvi on esmajoones neil volikogu liikmetel, kes otsuse poolt ei hääletanud, kuid ka seda huvi ei saa ignoreerida. Korruptsioonivastase seaduse ja kehtestatud toimingupiirangute eesmärk on luua avaliku võimu teostamise reeglid, mis annaksid igale ühiskonnaliikmele teadmise ja kindlustunde, et kehtestatud reegleid täidetakse ja võimalikud erapoolikud huvid on selgelt esiletoodavad. Toimingupiirangute rikkumisele tähelepanu pööramata sellist eesmärki ei ole võimalik saavutada. Seetõttu ei saa asuda seisukohale, et avalikku menetlushuvi sellises asjas ei ole. Alates 29.03.2015 on võimalus jätta väärteomenetlus alustamata, kui tegemist on vähetähtsa väärteoga. Kohtuväline menetleja on pidanud vajalikuks menetleda. Kohus leiab, et vääreteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg.1 p.1 alusel ei ole võimalik. 10. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on jätnud otsuses sõnaselgelt märkimata, miks ta Sergei Uleksini vastulauses esitatut ei arvesta. Nii ei ole märgitud, miks ei ole menetlust lõpetatud otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg.1 p.1 alusel. Ka ei ole väärteootsuses põhjendatud, miks ei kuulu kohaldamisele
Samas ei ole selline VTMS § 74 lg.1 p.8 minetus aluseks väärteootsuse tühistamisele, kuna kohus arutab ise väärteoasja VTMS § 123 lg.2 alusel täies ulatuses, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Ei ole tõendamist leidnud VTMS § 29 märgitud menetlust välistavad asjaolud ega muud VTMS § 133 küsimustele vastamisel selgunud asjaolud, mis tingiksid otsuse tühistamise. 11. Seega on kohus kindlaks teinud teo faktilised asjaolud, tõenditega on tõendatud Sergei Uleksini poolt eelpool kirjeldatud väärteo toimepanemine: et Sergei Uleksin osales arutelus ja võttis osa hääletamisest 22.10.2015, kui otsustati sadamarajatiste, sadamahoone ja rannaala otsustuskorras kasutusse andmine 0-rendiga Sergei Uleksiniga seotud Mustvee Linnavara OÜle. Sellega rikkus Sergei Uleksin
lg.1 p.1 nõudeid ja pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritav
S § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus tegi eespool kindlaks, et Sergei Uleksini tegu oli toime pandud teadlikult ja tahtlikult. Eeltoodust tulenevalt on Sergei Uleksin täitnud
sätestatud väärteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused ning tema tegu on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud. 13. Järgnevalt tuleb kohtul hinnata, kas Sergei Uleksinile mõistetud karistus on proportsionaalne toimepandud teoga. KarS § 56 lg. 1 sätestab: Karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, 10 võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
Kohtuväline menetleja on Sergei Uleksinile määranud karistuseks rahatrahvi 12 trahviühikut ehk 48 eurot. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud, et rikkumine on olnud peamiselt formaalne ja süü ei ole suur (selgitus kohtuistungil). Seetõttu on karistus mõistetud alammäära lähedal. Vastutust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus peab põhjendatuks lähtuda karistuse kohaldamisel just selle süüteo asjaoludest, tagajärjest ja isiku süüst selles. Sergei Uleksin on varem küll väärteokorras karistatud, kuid tema rikkumised on olnud liiklussüüteod. Nendel süütegudel ei ole ühist kaitstavat õigushüve, mistõttu käesoleval juhul ei ole argumete, et liiklussüütegude toimepanemist tuleks oluliselt arvesse võtta avaliku võimu toimimist kaitsva süüteo eest karistuse kohaldamisel. Kohtul ei ole sellisele karistusmäära valikule etteheiteid ja kohus jätab karistuse muutmata. 14. VTMS § 132 p. 1 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata. jätta kohtuvälise menetleja Kohus ei tuvastanud kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise aluseid ning leiab, et kohtuväline menetleja on teinud otsuse kooskõlas väärteomenetlusõigusega. Eeltoodust lähtudes ning juhindudes VTMS § 132 p-st 1 ja §-st 133 jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja Sergei Uleksini kaebuse rahuldamata. Rahatrahvi tasumiseks antakse uus tähtaeg arvestades nii VTMS § 111 p.10 nõudeid. Menetluskulud VTMS § 38 lg. 1 sätestab, et kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg. 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid. Menetluskulud jäävad Sergei Uleksini kanda. Menetluskulusid ei ole teada. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 11 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.