1-12-3832/140

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2016 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-3832 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. juuni 2016 määrus Priit Pungaste (ik 38206172234) vangistuse täitmisele pööramise kohta KarS § 76 lg 7 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Priit Pungaste, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. juuni 2016 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Viru Maakohtu
5. juuli 2012 otsusega mõisteti Priit Pungastele KarS § 121 järgi karistuseks 2 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1 kuu 10 päevani. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu
6. jaanuari 2009 ja Harju Maakohtu
7. veebruari 2009 otsustega mõistetud karistused ja mõisteti P. Pungastele liitkaristuseks 5 aastat ja 1 kuu vangistust. P. Pungaste karistuse kandmise algusajaks loeti
8. märts
10. Tartu Ringkonnakohtu
11. novembri 2013 määrusega vabastati P. Pungaste vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni
12. aprillini
14. Viru Maakohtu
15. oktoobri 2014 määrusega pöörati P. Pungaste ärakandmata karistuse osa täitmisele, kuna süüdlane rikkus käitumiskontrolli nõudeid.
16. Viru Maakohtu
17. veebruari 2016 määrusega vabastati P. Pungaste vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuus kuud.
19. aprillil 2016 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande ettepanekuga määrata P. Pungastele kohustus läbida alkoholivastane ravi.
20. Viru Maakohtu
21. aprill 2016 määrusega rahuldati kriminaalhooldaja taotlus ning P. Pungastele määrati kohustus läbida hiljemalt
22. maiks 2016 alkoholivastane ravi.
24. mail 2016 koostas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata P. Pungaste karistus täitmisele. Kriminaalhooldusalune rikkus kohustust läbida alkoholivastane ravi ning mitte tarvitada alkoholi. Maakohtu määrus
25. Viru Maakohtu
26. juuni 2016 määrusega rahuldati kriminaalhooldaja taotlus ja pöörati P. Pungastele Viru Maakohtu
27. juuli 2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 kuud 10 päeva vangistust täitmisele. Süüdimõistetu ei ole esitanud ühtegi mõjuvat põhjust alkoholiravi mitteläbimise kohta. Kuigi P. Pungaste siiski käis ravil, ei lõpetanud ta seda, sest ei läinud ettenähtud kuupäeval süsti saama. Samuti jätkas isik alkoholi tarvitamist. Süüdimõistetule on juba varasemalt antud võimalus kriminaalhoolduse jätkamiseks, kuid P. Pungaste ei ole oma käitumist siiski muutnud. Kuna süüdlane ei ole järjepidevalt suutnud talle määratud kohustusi täita, on kriminaalhoolduse jätkamine põhjendamatu. Määruskaebus
28. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse P. Pungaste, kes taotleb Viru Maakohtu määruse tühistamist ning karistuse täitmisele pööramata jätmist. Süüdlane soovib alkoholisõltuvusest vabaneda ja kohustub vanglast vabanedes koheselt võõrutussüsti tegema. P. Pungaste lubab tööle minna, käia regulaarselt psühholoogi vastuvõtul ja võtta ennast arvele sõltlaste tugigrupis. Kuigi süüdlasele on korduvalt võimalusi antud, on ta alati alkoholi tõttu komistanud. P. Pungastele oleks toeks tema elukaaslane, kes vajab ka süüdlase abi korteri eest tasumisel. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
29. KarS § 76 lg 7 näeb ette, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.
30. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et P. Pungaste karistus tuleb täitmisele pöörata. Isikule on korduvalt antud võimalus kanda karistust tingimisi vabaduses, kuid süüdlane ei ole suutnud täita käitumiskontrolli nõudeid. Arvestades süüdlase varasemat elukäiku, ei ole P. Pungaste lubadus ennast muuta ja täita täiendavaid kohustusi, enam usutav. Kuna P. Pungaste on nii mitu korda kohtu usaldust kuritarvitanud, ei oleks uute lisakohuste määramine ka enam põhjendatud. Rikkudes korduvalt kriminaalhoolduse tingimusi näitas P. Pungaste oma negatiivset suhtumist õiguskorda, mistõttu tuleb tal karistuse ärakandmata osa reaalselt ära kanda.
31. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau 2 /allkiri/ Maarika Kuusk 2 /allkiri/ Tiit Lõhmus