← Eesti

1-08-10459/12

Obsah (4)§ 76§ 75§ 78§ 56

Kriminaalasi nr 1-08-10459 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17.november 2011a. Jõgeva kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-10459 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär M

§ 76lg.2, maakohus m ä ä r a s : Vabastada xxxxxxŽxxxxxxxx temale Tallinna Ringkonnakohtu 31.08.2004.a otsusega Kr

K § 101 p 7 järgi mõistetud karistuse: 8-aastase vangistust, kandmiselt tingimisi enne tähtaega.

§ 76lg.4 alusel määrata katseaeg üks aasta.

Kohustada xxxxx xxxxxxxxx katseajal järgima

§ 75lg.1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elada kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2.ilmuda kriminaalhooldaja poolt määratud ajal kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ja esitada talle andmeid oma elatusvahendite kohta.

  1. saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks.
  2. saada kriminaalhooldajalt eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
  3. mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid.
  4. osaleda sotsiaalprogrammides.

§ 75lg.2 p.2,4,5,7,8 alusel määrata xxxxx xxxxxxxxxxxx katseajaks järgmised 1

(4)lisakohustused: 1.mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.
  1. asuda tööle 21 päeva jooksul alates vabanemisest, selle võimatuse korral võtta ennast töötuna arvele Töötukassas.
  2. osaleda sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine’’ või psühholoogi individuaalnõustamistel.
  3. pöörduma psühhiaatrilist abi andva spetsialisti poole ja alluma katseaja jooksul ettenähtud ravile, kui arst selle määrab.
  4. mitte suhtlema kriminaalse taustaga isikutega. Määrata xxxxx xxxxxxxxx kriminaalhoolduse teostamiseks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Määrus xxxxo xxxxxxxxxi suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale.

§ 78

lg.2 alusel hakata xxxxx xxxxxxxxxi katseaega arvestama alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Vabastada süüdimõistetu xxxxo xxxxxxxxx karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK xxxxx xxxxxxxxx mõisteti süüdi Tallinna Linnakohtu 17.05.2004.a. otsusega KrK § 107 lg 2 p 1 järgi. Tallinna Ringkonnakohtu 31.08.2004.a kohtuotsuse nr 2-1/589/04 alusel tühistati osaliselt Tallinna Linnakohtu 17.05.2004.a kohtuotsus süüdimõistmises ja karistamises KrK § 107 lg 2 p 1 järgi, xxxxo xxxxxxxxx mõisteti süüdi KrK § 101 p 7 järgi ja karistati teda 8aastase vangistusega alates 22.11.2004.a. Karistusest loeti kantuks eelvangistuses viibitud aeg 11.05.2000- 08.09.2000.a, s.o 3 kuud ja 27 päeva. Karistuse kandmise algus 22.11.2004.a ja lõpp 24.07.2012.a. Tartu Vangla iseloomustusest xxxxx xxxxxxxxx kohta nähtub, et isiku on olnud eelnevalt kriminaalkorras karistamata, kannab esimest vangistust. Peale vabanemist asub elama enda ema juurde, kus elas ka varem. Vabaduses on töötanud ametlikult ehitusel abitöölisena. Vangistuse ajal on lõpetanud põhikooli ja osalenud tööhõives. Tasumata nõudeid ei ole ja vabanemisfond on täies mahus täidetud. Isiku majanduslikku toimetulekut võib mõjutada iseseisva elukogemuse puudumine ja pikk vangistusaeg. Suhted lähedastega on head( ema ja vend). Kuritegu on toime pandud alkoholijoobes, põhjusena tõestada end vanemate poiste silmis. Probleemiks seda ei pea ja ei näe vajadust osaleda alkoholisõltlastele mõeldud programmis. Isiku psühholoogiline haavatavus võib muuta vastuvõtlikuks alkoholi tarvitamisele. Isikul on diagnoositud psüühikahäire, saab käesolevalt ravi. On viibinud seetõttu ravil ka erinevates haiglates. Sotsiaalkindlustusameti 20.12.2010a otsusega nr 693150 on määratud haigestumise tõttu töövõimekaotus 60%, kestusega 18.11.2010 kuni 30.11.2011. Diagnoositud tervisehäire tõttu võib tema käitumine ja mõtlemine olla ebastabiilne. On motiveeritud oma haigusega tegelema, kuid vanglas on esinenud perioode, mil on keeldunud ravimeid võtmast. Võõrastega suheldes on ettevaatlik ja umbusklik, kriminaalhooldusega on valmis koostööks. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Tartu Vangla toetab tema ennetähtaegset vabastamist ja peab oluliseks määrata talle vabastamisel lisakohustused, mis on märgitud kinnipeetava iseloomustuses. 2

(4)Kriminaalhooldaja oma ettekandes on välja toodud allikad, mida kriminaalhooldaja on ettekande koostamisel kasutanud, s.h. vesteldud kinnipeetava emaga ja käidud kodukülastusel. xxxxx xxxxxxxxxxx on vabaduses kindel elukoht ning teda toetavad isikud- ema, vend ja vanaema. Isa suri 2008a. lähedased on avaldanud soovi teda vabanemisel igakülgselt toetada, et tal oleks võimalik naasta seaduskuuleka elu juurde. Lähivõrgustik on seadusekuulekas, tutvusringkonnas on kriminaalse taustaga isikuid. Töökohta vabanedes ei ole, kuid vangistuse ajal on omandanud ehitusala eriala, mis võib töö leidmisel kasuks olla. Maksmata võlanõudeid ei ole. Isikul on olnud psüühilise ebastabiilsuse perioode ja ta vajab püsivat ravi. Kriminaalhooldaja on toonud välja tegevused ja kohustused, mis võiks xxxxxxxxxxxxxxxi puhul maandada vabaduses riske. Kriminaalhooldusele allutamine katseajal annaks võimaluse tema käitumise kontrollimiseks ja vajadusel suunamiseks ning nõustmaiseks. Samuti võib see arendada hooldusaluse distsipliinitunnet ja psühholoogi nõustamised võivad vähendada agressiivsust ning parandada enesekontrollioskust. Kohtuistungil xxxxx xxxxxxxxx seletas, et tema eesmärk on vabaduses võimalikult kiiresti saada ametlikult tööle. Tal on elukaaslane, kellega tahab alustada oma elu, luua pere. On töövõimetus pensionär, saab riiklikku toetust. Kuriteo pani toime nooruse rumalusest. Alkoholi tarvitas vabaduses minimaalselt, probleemi selles ei näe. Teadvustab enda terviseprobleemi ja on motiveeritud jätkama ravi, käima psühhiaatri või psühholoogi vastuvõtul. Prokurör on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, milles toetab xxxxx xxxxxxxxxx ennetähtaegset vabastamist. Prokurör leiab, et mõistetud karistus on oma eesmärgi täitnud. Enamus karistusest on kantud ja järelejäänud kuud pikaajalisest vangistusest ei pruugi enam mingisugust positiivset mõju avaldada. Prokurör leiab, et xxxxx xxxxxxxxxx suhtes on otstarbekas rakendada meetmeid, mis kaasnevad katseajaga ja määrata vabanemise tingimusteks ka teatud kohustuste täitmine, s.h vajalik sotsiaalprogrammide läbimine. Kohtu seisukohad xxxxx xxxxxxxxx on toime pannud ja süüdi tunnistatud esimese astme kuriteos.

§ 76

lg.2 p.1 kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast ja ta nõustub elektroonilise valve kohaldamisega või § 76 lg.2 p.2 kohaselt – kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks on seega täidetud. Kohtute Infosüsteemist nähtub, et xxxxx xxxxxxxxx on jäetud eelnevalt kolmel korral ennetähtaegselt vabastamata. Samuti nähtub, et Murru Vangla on 29.01.2010.a. taotlenud Harju Maakohtul xxxxx xxxxxxxxxx suhtes kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi määramist ning karistuse kandmise võimetuse ilmnemisel tema vabastamist karistuse kandmisest, kohaldades tema suhtes psühhiaatrilist sundravi. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xx xxxxxxxxxxpõeb xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Harju Maakohtu 20.04.2010.a. määrusega jäeti taotlus rahuldamata. 3

(4)

§ 76

lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ja vangla toetavad tema ennetähtaegset vabastamist. Kohus peab võimalikuks xxxxx xxxxxxxxxx ennetähtaegset vabastamist vangistuse kandmiselt tingimisi, pannes talle kohustusi täita kriminaalhoolduse nõudeid ja lisatingimusi.

§ 56

lg.1 järgi on karistamise eesmärgiks mõjutada isikut edaspidi mitte enam süütegusid toime panema. Selle eesmärgi saavutamiseks on kohaldatud xxxxx xxxxxxxxxx suhtes 8-aastast vangistust, millest on praeguseks enamik kantud. Kriminaalhooldaja näeb selle süüdimõistetu juures potentsiaali saavutada kuritegudest edaspidise hoidumise tulemus, jätkates edasist karistuse kandmist kriminaalhoolduse tingimustes. Kohtule esitatud materjalist nähtub, et vangistuses ja on toimunud positiivseid muutusi süüdimõistetu käitumises: ta on osalenud vangistuse algaastatel tööhõives, tasunud kõik tema vastu esitatud nõuded ja seejärel asunud õppima ning omandanud põhihariduse, saades selle eest kiituskirja, omandanud eriala. Vangistuse ajal on saanud ravi ja soovib seda ka vabaduses jätkata. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Selline olukord näitab, et vangistuse parimad eesmärgid on saavutatud. Kohus leiab, et xxxxx xxxxxxxxxx puhul on head eeldused, et kriminaalhooldaja järelevalve all ja lisatingimusi täites oleks uutest kuritegudest hoidumine tõenäoline. Tal on vabaduses olemas elukoht, toetavad lähedased ja motivatsioon määratavaid tingimusi täita. Kui xxxxx xxxxxxxxx jätkab vabaduses osalemist psühhoteraapias, on sellega suurim risk uue kuriteo toimepanemiseks maandatud. xxxxx xxxxxxxxxxxx on määratud töövõime kaotus 60%, kuni 30.11.2011a. kohtule ei ole teada, kas on taotletud uue ekspertiisi tegemist( tähtaeg 20.10.2011a). xxxxx xxxxxxxxx ise soovib võimalikult kiiresti tööle asuda. Seetõttu määrab kohus tähtaja tema tööle asumiseks, selle võimatuse korral aga töötuna arvele võtmiseks. Kriminaalhooldusel rakendatavate kontrollnõuete ja lisakohustuste toel uutest kuritegudest hoidumine on kohtu hinnangul xxxxx xxxxxxxxxx puhul perspektiivne, mistõttu kohus määrab tema ennetähtaegse vabastamise. Kohtunik Ülle Raag 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.