← Eesti

3-15-2994/10

Obsah (6)§ 181§ 184§ 182§ 116§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Otsuse tegemise aeg ja koht 10. juuni 2016. a, Tallinn Haldusasja number 3-15-2994 Haldusasi Keila Tarbijate Ühistu ka

§ 181

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 181lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

3-15-2994 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tööinspektsioon (vastustaja) kontrollis 18.08.2015 töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmist Keila Tarbijate Ühistu (kaebaja) Nissi kaupluses ning koostas selle kohta protokolli nr 3-1/9103-
  2. Protokolli kohaselt ei ole kaupluse riskianalüüsis hinnatud töötaja tervisele mõjuvaid ohutegureid (raskuste käsitsi teisaldamine, kukkumine kõrgusest, lõikehaavad, töövägivald, bioloogilised ohutegurid, füsioloogilised ohutegurid ehk seisev töö, sundasend, korduvad ühetaolised liigutused); korraldatud töötajatele tervishoiukontrolli töötervishoiuarsti juures; võimaldatud sundasendis töötavatele töötajatele tööpäeva või vahetuse jooksul tööaja hulka arvatavaid vaheaegu.
  3. Kaebaja esitas 21.08.2015 kirjaga protokollile vastulause, selgitades, et töötajad ei tööta pikemat aega sundasendis, vaid nende tööoperatsioonid vahelduvad tööpäeva jooksul, mistõttu on sundasendis töötamise riskid ja raskuste teisaldamise riskid hinnatud väikesteks. Töötajatele on ette nähtud puhkeaega lõunapausiks 30 minutit ja 3 × 15 minutit lisapuhkeaega. Kuna õhtusel ajal on töökoormus oluliselt madalam, siis võimaldatakse töötajatele veel mitmeid puhkepause, mis lähevad tööaja sisse.
  4. Vastustaja jättis 07.09.2015 kirjaga vastulause arvestamata. Tööinspektor tuvastas, et hoolimata tööülesannete vaheldumisest täidetakse tööülesandeid tööpäeva jooksul püstijalu. Puudub võimalus teha mingit tööoperatsiooni istudes. Pikaajalist seisvat töötamist hinnatakse sundasendis töötamisena. Uuringud on näidanud, et pidevalt seisvas asendis töötamine võib suurendada ateroskleroosi (arterite lubjastumine) ning kõrgvererõhutõve riski. Sellise asendiga kaasneb lihastele ja liigestele ebasoodne staatiline koormus, lihaste poolt pehmete kudede kompressioon ning vedelike, sh venoosse vere, kuhjumine eeskätt alajäsemetesse. Seetõttu on väide, et töötajad ei tööta pikemat aega sundasendis, ebaõige. Töökorralduse reeglitest nähtus, et töötajatele võimaldatakse 30-minutiline vaheaeg einestamiseks ja 2 × 15 minutilist puhkepausi puhkamiseks. Nimetatud puhkepausid ei kuulu tööaja sisse. Kuna Nissi kaupluse töötajad töötavad sundasendis ja töötamisel esineb füüsilist koormust, peab tööandja vastavalt töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 9 lg-le 31 võimaldama töötajatele tööaja hulka arvatavaid vaheaegu.
  5. Vastustaja kohustas 22.09.2015 ettekirjutusega nr 3-1/9103-6 korrakaitseseaduse § 28 alusel kaebajat: 1) täiendama riskianalüüsi ohuteguritega (raskuste käsitsi teisaldamine, töövägivald, seisev töö, sundasendid, korduvad ühetaolised liigutused) (TTOS § 13 lg 1 p 5); 2) viima läbi töötajate tervisekontrolli töötervishoiuarsti juures (TTOS § 13 lg 1 p 7, sotsiaalministri 24.04.2003 määruse nr 74 „Töötajate tervisekontrolli kord“ (Määrus nr 74) § 5 lg-d 1 ja 2); 3) võimaldama kaupluse töötajatele, kes töötavad pikaajalises sundasendis ja suure füüsilise või vaimse töökoormusega, tööaja hulka arvatavaid vaheaegu (TTOS § 9 lg 31). Ettekirjutuste täitmise tähtpäevaks määrati 20.10.
  7. Kaebaja esitas 20.10.2015 vaide ettekirjutuse p-de 2 ja 3 kehtetuks tunnistamiseks. Vaides oli ka taotlus ettekirjutuse täitmise peatamiseks. Vaide põhjenduste kohaselt ei ole Nissi kaupluse töötajate terviseriski hinne suurem kui 10, seega puudub sotsiaalministri 27.02.2001 määruse nr 26 „Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (Määrus nr 26) § 3 lg 7 järgi vajadus tervisekontrolli läbi viia. Töötajate tööoperatsioonide vaheldumise tõttu on hinnatud sundasendis töötamise ja raskuste teisaldamisega seotud riskid väikesteks. Samuti ei esine muid Määruses nr 74 toodud aluseid tervisekontrolli läbiviimiseks. Vastustaja jättis arvestamata kaupluse tegeliku töökorralduse. Kaupluse igapäevases töökorralduses ei esine vajadust pikaajalise töö tegemiseks seisvas asendis. Töötajatele on ette nähtud tööaja sisse mittearvatavad 30-minutiline lõunavaheaeg ja 2 × 20 minutilised puhkepausid. Tegelikkuses 2

(9)3-15-2994 võimaldatakse töötajatele lisaks veel mitmeid tööajasiseseid puhkepause. Kaupluse ruumides on piisavalt istuvas asendis puhkamist võimaldavat mööblit. Ettekirjutust ei ole põhjendatud.
  1. Vastustaja jättis 29.10.2015 vaideotsusega nr 1.4-1/2271-1 rahuldamata kaebaja taotluse 22.09.2015 ettekirjutuse täitmise peatamiseks (p 1), samuti jäeti vaie rahuldamata (p 2). Põhjendused: 6.
  2. Kaebaja täiendatud riskianalüüsis on hinnatud müüja-kassapidaja tööga seotud ohutegurite riske tõenäoliseks või väga ebatõenäoliseks ning madalaks. Kuna kaebaja ei esitanud lisaks riskianalüüsile ka raskuste käsitsi teisaldamise hindamislehti, ei ole Määrusest nr 26 juhindumine kontrollitav. Kaubandustöötajate töökeskkonna riskid on väga mitmekesised. Füüsikalistest ohuteguritest võib välja tuua sisekliima kõikumised – liikumine kaubanduse poolelt lao poolele, jahekambritesse, tuuletõmbuse teke jne. Füsioloogilistest ohuteguritest võib välja tuua püsimise sundasendis (jalgadel töö, istuv töö jne), mõõdukad pinged tugi- ja liikumisaparaadis (kaupade väljapanek, säilivustähtaegade kontrollimine, töö kassades jm), raskuste teisaldamine. Raskuste teisaldamise all ei mõelda vaid raskuse käes hoidmist ja sellega liikumist, vaid ka tõmbamist-lükkamist. Kauplused müüvad koeratoitu, jahutooteid, jooke jne. Suured koeratoidupakendid võivad kaaluda kuni 15 kg ning asuvad tavaliselt alumistel riiulitel. Seega peab töötaja tõstma neid ebasoodsas asendis – kummargil madalale riiulile. Alajäseme luu- ja lihaskonna vaevused on probleemiks paljudes töökohtades ja nad kipuvad olema seotud tingimustega teistes kehapiirkondades. Alajäseme kahjustused mõjutavad puusi, põlvi ja jalgu üldiselt. Põhjuseks tavaliselt liigkoormus. Pikaajaliselt seistes töötamine ja ka põlvili töö on suurimaks ohuks. Kõige tavalisemad riskifaktorid tööl on: korduv põlvitamine ja/või kükitamine; töötamine fikseeritud asendites nagu seismine rohkem kui 2 tundi ilma vaheajata. Need probleemid võivad põhjustada liikumatust väga suures ulatuse. See omakorda halvendab elukvaliteeti. Psühholoogilistest ohuteguritest on kaupluse töötajad samuti ohustatud. Kauplus peab tagama hea teeninduskvaliteedi ja töötaja oskuse jääda rahulikuks ka kõige konfliktsemas situatsioonis, mis esitab kõrgendatud nõudmise töötaja psüühikale ning mõjub vaimselt koormavalt. Kui lisada juurde pikk tööpäev (pikem kui 8 tundi), siis on vaimse koormuse teke ilmselge. Ülemäärane vaimne koormus mõjub inimese immuunsüsteemile pärssivalt ja töötaja võib jääda kergemini haigeks. Seega ei saa nõustuda, et Nissi kaupluse töötajatel puuduvad niisugused töökeskkonna riskid, mis ei võiks ohustada töötaja tervist ja puudub vajadus töötajate tervisekontrolli suunamiseks. Tegemist võib olla ohutegurite alahindamisega. 6.
  3. Ettekirjutust ei ole piisavalt põhjendatud, kuid põhjendused on esitatud 07.09.2015 vastuskirjas. Samuti nähtuvad kontrolli protokollist, mida tööinspektor kontrollis ja mida tajus. 6.
  4. Jääb arusaamatuks, milline töökorraldus Nissi kaupluses kehtib. Vaides räägitakse 30minutilisest lõunapausist ja 2 × 20 minutilistest puhkepausidest, 21.18.2015 vastuväites aga 30minutilisest lõunapausist ja 3 × 15 minutilistest puhkepausidest. Täiendatud riskianalüüsis on ohuteguritena välja toodud tööpäeva pikkus ja kauba teisaldamisega kaasnevad riskid. Ohutegurist tuleneva riski piiramiseks on kasutusele võetud kolm 15-minutilist puhkepausi lisaks 30-minutilisele lõunaajale. Eeltoodust järeldub, et 3 × 15 minutilised puhkepausid on ette nähtud TTOS § 9 lg 31 alusel. Need puhkepausid tuleb arvata tööaja hulka.
  5. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse 22.09.2015 ettekirjutuse nr 3-1/9103-6 p-de 2 ja 3 ning 29.10.2015 vaideotsuse nr 1.4-1/2271 tühistamiseks. Põhjendused: 7.
  6. Ettekirjutust ei ole põhjendatud. Vaideotsuses on seadust tõlgendatud abstraktselt. Vaidlustatud haldusaktides ei ole arvesse võetud tegelikke töötingimusi ja töötajate terviseriske, mida kaebaja on õigesti kirjeldanud oma riskianalüüsides. Tõendeid on käsitletud erapoolikult ja subjektiivselt. Järelevalvemenetlus on läbi viidud puudulikult ja asjaoludesse süvenemata. 3
(9)3-15-2994 Vaideotsuse järeldused on oletuslikud, tõendamata ja vastuolus vastustaja poolt kogutud tõenditega. 7.
  1. Kaupluses on läbi viidud riskianalüüs ja kõigi töötajate tööoperatsioonide vaheldumise tõttu on hinnatud sundasendis töötamise ja raskuste teisaldamisega seotud riskid väikesteks. Samuti ei esine muid Määruses nr 74 toodud aluseid tervisekontrolli läbiviimiseks. Kaupluse töötajate töötervishoiu ohuteguritega seonduvad riskid on madalad ja puudub vajadus tervisekontrolli läbiviimiseks ning tööajasiseste täiendavate vaheaegade võimaldamiseks. 7.
  2. Raskuste teisaldamine kaupluses. Müügisaali töötajad (kõik on naised) peavad tööülesannete täitmiseks teisaldama pakendeid raskusega 50 g kuni 2 kg. Töötaja võtab laos kauba välja suuremast pakendist, asetab kaubakärusse ja transpordib müügisaali. Kaubaalusel oleva kauba toimetab müügisaali transporttööline, kasutades kahveltõstukit. Müügisaalis on alumistele riiulitele, kuhu on kaupade paigutamisel vajalik kummardada või kükitada, asetatud pikema müügiperioodiga kaubad, mille pakend on suurem ja mida on seetõttu vajalik harvem riiulitele paigutada. Kõrgematele riiulitele paigutatakse lühema müügiperioodi ja väiksema pakendiga kaubad. Kauba teisaldamiseks laos on kaupluse töötajate käsutuses kahveltõstuk, ratasalused ja kaubakärud. Kärusse laaditud kaubad on enamike tööpindadega samal kõrgusel. Kaebaja viis 08.12.2004 läbi raskuste käsitsi teisaldamise mõõtmise, mille tulemusel hinnati riskid hindele 2 ehk mõõdukaks. Kuna kaupluse käive on võrreldes mõõtmise ajaga vähenenud, ei ole vaja uut hindamist läbi viia. Määrusega nr 26 kehtestatud juhendi kohaselt peab tööandja töötajatele, kelle terviseriski hinne on suurem kui 10, korraldama tervisekontrolli. Kaupluse töötajatel on terviseriski hinne 2, seega puudub vajadus tervisekontrolli läbiviimiseks. Vastustaja ei ole ettekirjutuses põhjendanud ega tõendanud, et riskide arvestus oleks ebaõige. 7.
  3. Kaupluse töötajate tööülesannete vaheldumine ja sundasendid. Kaupluse igapäevases töökorralduses ei ole vajadust pikaajalise töö tegemiseks seisvas asendis. Töötajal on võimalus maksimaalselt iga 1,5 tunni järel istuda puhkeruumis, kus on piisavalt puhkamist võimaldavat mööblit. Vastustaja jättis arvesse võtmata tegelikkuses sageli esinevad olukorrad, kus töötajal on võimalik võtta puhkepaus ilma vajaduseta täita mingeid tööülesandeid (seda eriti õhtusel ajal, kui kliente käib vähem). Kaupluse töötajate töö on vaheldusrikas ega too kaasa vajadust täita tööülesandeid pikaajalises sundasendis, sh seistes. 7.
  4. Töötajate puhkepausid. Kaupluse töökorralduslike reeglite p-s 8.7 on töötajatele lisaks 30minutilisele lõunavaheajale ette nähtud ka tööaja sisse mittearvestatavad puhkepausid 2 × 20 minutit. Täiendavalt võimaldatakse töötajatele mitmeid tööajasiseseid puhkepause, eriti õhtusel ajal, kui töökoormus on tavapärasest oluliselt väiksem. Kaebajal ei ole seadusest tulenevalt kohustust võimaldada töötajatele tööaja hulka arvestatavaid vaheaegu, kuna töötajatel ei esine suurt füüsilist või vaimset töökoormust, töötajad ei tööta pikaajalises sundasendis, samuti ei ole nende töö monotoonne. Ettekirjutuses puudus viide, et kaupluse töötajad andsid selgitusi, et nende füüsiline ja vaimne koormus ei ole suur, eriti võrreldes nende varasema töökogemusega muudes valdkondades. Samuti teavitasid töötajad inspektorit, et tööpäeva jooksul on neil piisavalt puhkepause. Ka kaupluse juhataja selgitas, et seoses klientide vähesusega õhtusel ajal saavad töötajad lisaks 2 × 20 minutilistele pausidele kasutada täiendavaid tööajasiseseid puhkepause, mida on igapäevaselt kindlaksmääramata arv vastavalt töökoormusele. Töötajad saavad seda ka tunnistajatena kinnitada. Kauplust külastab päevas keskmiselt 350 klienti ja ühes tunnis maksimaalselt 30 klienti. Kuna kaupluses on iseteenindus, puudub saalitöötajal vajadus klientidega suhelda ja klientidega suhtlemise koormus jaotub töötajate vahel, kes töötavad kassas. 7.
  5. Kaupluse sisekliima. Konditsioneer asub kassas töötavast inimesest 14,5 m kaugusel. Vahesein varjab kassas töötavat inimest välisuksest tuleva külma õhu ja tuule eest. Välisukse ja 4
(9)3-15-2994 müügisaali vahel on soojendusega tambur, millest avaneb välisuks õue risti. Töötaja tervist kahjustada võiva tuuletõmbe võimalus on olematu. Kaupluse lao ja müügisaali vaheline uks on kaupade lattu toimetamise ajal suletud ning kaupluse tagumine välisuks ei asu esiuksega vastamisi. Töötajate tööülesanded ei tingi vajadust liikuda tööpäeva jooksul tihti jahutuskambri ja müügisaali vahet – kui piimatooted on müügisaali välja pandud, siis puudub vajadus pikema aja vältel jahutuskambrit külastada. Jahutuskambrit täidetakse kaubaga ajal, mil töötaja asub müügisaalis. Töötajad peavad tööpäeva jooksul 2-3 korda külastama jahutuskambrit kestusega ca 3 minutit. Jahutusruumis on töötajatel kohustuslik kanda sooja jopet, kindaid ja mütsi. Kaupluse töötajatel on kohustuslik kanda vormirõivaid – soe vest, fliisjakk, kindad. Kaupluse siseruumides on temperatuur keskmiselt +18 kuni +22°C. 7.
  1. Kaebaja selgitas täiendavates seisukohtades, et suurema osa riiulitele paigaldavate kaubaesemete kaal on alla 1 kg. Enam kui 5 kg kaaluvate kastide või kaubakoguste korral tuleb esemeid tõsta kahekesi. Kaupade liigutamiseks on ettenähtud ratasalused ja kahveltõstukid, mida töötajad on kohustatud kasutama 30 kg raskemate esemete puhul. Kauba toovad alustel kauplusesse logistikafirma töötajad. Kuna tegemist on väikekauplusega, on käive ning sellest tulenevalt tööde maht ja tempo väga aeglased. Kauba riiulitele paigutamist ei toimu iga päev palju. Töötajatel on võimalus teha tööpäeva jooksul ka kergemaid töid, sh kauba realiseerimise aja jälgimine, pandipakendi sorteerimine, töötada kassas jne. Istudes on võimalik täita tööülesandeid kassas, teha kontoritööd, sorteerida pandipakendeid ja täita muid tööülesandeid. Tööinspektor ei jälginud kaupluse ruumides töötajate tööülesannete tegelikku täitmist ega teostanud mõõtmisi. Seega on väide, et kaebaja on hinnanud müüja-kassapidaja töö riskitaset liiga madalaks, alusetu.
  2. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused: 8.
  3. Tööinspektoril oli olemasolevate tõendite põhjal võimalik järeldada, et kaebaja on ohutegureid alahinnanud. Õige ei ole kaebaja käsitlus, et sundasendis töötamise ja raskuste teisaldamisega seotud riskid on töötajate tööoperatsioonide vaheldumise tõttu hinnatud väikesteks. Raskuste teisaldamisega seotud riskide hindamisel ei oma tööoperatsioonide vaheldumine tähtsust, piisab, kui töötajate tööülesanded hõlmavad raskuste käsitsi teisaldamist. 8.
  4. Vaidlusküsimuseks ei ole see, kas kaebaja võimaldab üldse töötajatel tööpäeva jooksul puhkepause kasutada. Ettekirjutuse p-ga 3 on kaebajale pandud kohustus arvata täiendavad vaheajad (2 x 20 minutit) tööaja hulka. Kaebajale ei pandud kohustust võimaldada lisaks täiendavaid vaheaegu. Täiendavate puhkepauside arvestamine tööaja sisse ei pruugi kaasa tuua töökorralduse muudatust. 8.
  5. Töölepingu seaduse (TLS) § 47 lg-te 1 ja 2 ning § 51 lg 6 koosmõjust tuleneb, et tööandja ületab oma pädevust, kui kehtestab tööpäevasiseseid vaheaegu, mis annavad töötajatele lühiajalise vaba aja, mis ei ole tööga seotud ja ei ole tööaja sees. 8.
  6. Vastutaja ei rikkunud vaidemenetluse käigus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 83 lg-t
  7. Vastustaja hindas vaidemenetluses dokumente ja tõendeid. Täiendavate menetlustoimingute tegemiseks vajadus puudus. Vastustaja möönab, et ettekirjutus ei ole piisaval määral põhjendatud, kuid kaebaja vastuväidetele on vastatud ja täiendavat infot küsitud. Ettekirjutus vastab HMS § 54 nõuetele. 8.
  8. Vastustaja selgitas täiendavates seisukohtades, et üheski kaebaja esitatud dokumendis ei ole märgitud, et enam kui 5 kg kaaluvaid raskuseid tuleb tõsta kahekesi. See, et raskuste käsitsi teisaldamist ei toimu igapäevaselt palju, ei tähenda, et raskuste käsitsi teisaldamist ei toimuks üldse või sellel ei oleks mingit mõju töötaja tervisele ning puuduks vajadus töötajate tervisekontrolli saatmiseks. See, et tegemist on väikekauplusega, ei tähenda, et seal ei võiks 5
(9)3-15-2994 esineda raskuste käsitsi teisaldamist ja sellega kaasnevaid riske või oleks need riskid sel põhjusel väga väikesed. Tööinspektor lähtus kontrolli käigus talle kohapeal esitatud dokumentidest ja töökeskkonna visuaalsest vaatlusest ega pidanud täiendavaid mõõtmisi läbi viima. Mõõtmiste läbiviimine ei ole tööinspektori ülesandeks. Tööinspektor ei saa täita tööandja asemel temale seadusest tulenevaid kohustusi – hinnata riske ja nende mõju töötaja tervisele. 8.
  1. Riske tuleb hinnata Määruse nr 26 lisas toodud juhendi alusel. Kaebaja on segamini ajanud riskihinde ja riskitaseme mõisted. Kaebaja
  2. a hinnangus on riskitaseme suuruseks 2 ning riskihinneteks 12 ja
  3. 20.11.2015 hindamise tulemusel saadi riskitase 2 ja riskihinne 24, mis läheneb juba riskitasemele 3 (suur koormus). Määruse nr 26 § 3 lg 7 kohaselt tuleb töötajate tervisekontroll korraldada juba alates
  4. riskitasemest, s.o riskihinde korral üle
  5. Seega on kaebajal igal juhul kohustus tervisekontroll läbi viia. Riskihinde suurenemine näitab, et ei pea paika kaebaja väide, nagu poleks kaupluse töötajate töökoormus alates
  6. a suurenenud, kaubavood on väikesed ja suuremate raskuste käsitsi teisaldamist tuleb harva ette ning puudub vajadus töötajate tervisekontrolli saatmiseks. Riskide ebaõige hindamise tagajärjeks võib olla riskide alahindamine, mis võib tuua kaasa töötajate tervise kahjustumise ja tööandjale kahju hüvitamise kohustuse, mis võib osutuda kulukamaks tervisekontrolliga seotud kuludest. 8.
  7. Isegi kui kaebaja sõnade kohaselt saab töötaja tööpäeva jooksul mõningaid tööülesandeid istudes täita, siis igapäevaselt toimub kaupluse töötajate poolt tööülesannete täitmine siiski valdavalt püstijalu. Kassas töötamisega kaasnevad omad riskid, s.o sama tüüpi liigutuste kordumine ja üleväsimust põhjustavad sundasendid ja –liigutused ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Puhkepauside andmise ja kasutamise eesmärgiks on anda organismile aega taastumiseks. Kaebaja on ise 24.08.2015 riski hindamise kaardile märkinud müüja-kassapidaja töös esineva ohutegurina tööpäeva pikkuse ja riski vähendava tegurina puhkepauside suurendamise. Kui kaebaja ise näeb vajadust puhkepause suurendada, kuidas saab riskihinnanguks olla väga ebatõenäoline ja madal. See näitab, et kaebaja on ohutegureid alahinnanud. KOHTU PÕHJENDUSED Vaidluse ese
  8. Kaebaja on vaidlustanud vastustaja 22.09.2015 ettekirjutuse p-de 2 ja 3 osas. Nimetatud punktidega kohustati kaebajat viima läbi töötajate tervisekontrolli töötervishoiuarsti juures ning võimaldama kaupluse töötajatele, kes töötavad pikaajalises sundasendis ja suure füüsilise või vaimse töökoormusega, tööaja hulka arvatavaid vaheaegu. Kaebaja ei ole vaidlustanud ettekirjutust p 1 osas, millega kohustati kaebajat täiendama riskianalüüsi ohuteguritega.
  9. Vastustaja 29.10.2015 vaideotsuse p-ga 1 jäeti rahuldamata kaebaja taotlus ettekirjutuse täitmise peatamiseks ning p-ga 2 jäeti rahuldamata kaebaja vaie. Kaebaja on esitanud kaebuses etteheited vaid vaideotsuse p 2 peale. Vaideotsuse p 1 õigusvastasust ei ole kaebaja väitnud ega põhjendanud. Samuti puuduks selle vaidlustamiseks enam mingi mõte, sest tagantjärele ei saa enam vaidemenetluse ajaks ettekirjutuse täitmist peatada. Kaebaja ei taotlenud vaidemenetluse ajal kohtult esialgse õiguskaitse kohaldamist (halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 249 lg 2). Koos kaebusega esitatud esialgse õiguskaitse taotluse jättis kohus 14.12.2015 määrusega rahuldamata. Seega tuleb lugeda, et kaebaja vaidlustas ka vaideotsust vaid osaliselt. Töötajate tervisekontroll 11. TTOS § 13 lg 1 p 7 järgi on tööandja kohustatud korraldama samas või muudes seadustes või nende alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras tervisekontrolli töötajatele, kelle 6

(9)3-15-2994 tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud. Määruse nr 26 § 3 lg 7 järgi peab tööandja töötajatele, kelle terviseriski hinne sama määruse lisas toodud juhendi alusel on suurem kui 10, korraldama tervisekontrolli kehtestatud korras. Määruse nr 26 lisa „Juhend terviseriski hindamiseks raskuste käsitsi teisaldamisel“ p-st 5 nähtub, et riskihinne saadakse järgmise valemi kasutamisel: (massi hinnang + asendi hinnang + tingimuste hinnang) × aja hinnang = riskihinne. Riskihinde alusel määratakse riskitase ning sellele vastav edasine tegevus (lisa p 6). Lisa p-s 6 toodud tabelist nähtub, et riskihinne 10 tähendab riskitaset 1, riskihinne 10-25 riskitaset 2, riskihinne 25-50 riskitaset 3 ja riskihinne üle 50 riskitaset
  2. Kaebaja esitatud 08.12.2004 käsitsi teisaldatavate raskuste hindamise tabelist nähtub, et kaupluse töötajate riskihinneteks on 12 ja 16 ning riskitasemeks
  3. 20.11.2015 terviseriski hindamise tabelist nähtub, et kaupluse müüja riskihindeks on 24 ja riskitasemeks
  5. Kuna Nissi kaupluse töötajate riskihinne on suurem kui 10 (
  6. a oli see 12-16 ja
  7. a 24), siis ei saa olla vaidlust selle üle, et kaebajal on Määruse nr 26 § 3 lg 7 järgi kohustus korraldada oma töötajatele tervisekontroll. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebaja on segamini ajanud riskihinde ja riskitaseme, kui on leidnud, et tema töötajate puhul on riskihindeks 2 ja seetõttu puudub tal kohustus korraldada töötajatele tervisekontrolli. Tööaja hulka arvatavad vaheajad
  8. Ebaõige on vastustaja väide, et kaebaja on ületanud oma pädevust, kui on kehtestanud töötajatele tööajasisesed, kuid tööaja hulka mitte arvatavaid vaheaegu. TLS § 47 lg-st 1 nähtub, et tööaja korraldus hõlmab lisaks tööaja algusele ja lõpule ka tööpäevasiseseid vaheaegu. TLS § 47 lg 2 järgi ei arvestata tööpäevasiseseid vaheaegu tööaja hulka, välja arvatud juhul, kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega anda ning tööandja loob töötajale võimaluse puhata ja einestada tööajal. Sellest järeldub, et tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvata reeglina tööaja hulka. Kuigi TLS § 47 lg 2 esimene lause räägib pikema kui 6-tunnise töötamise puhuks ettenähtud vähemalt 30-minutilisest vaheajast, ei keela see tööandjal kehtestada töötajatele täiendavaid tööpäevasiseseid vaheaegu. Seda enam saab see olla põhjendatud pikemate tööpäevade puhul. Neid vaheaegu ei arvata sarnaselt 30-minutilisele vaheajale tööaja hulka. Kaebaja viidatud 2 × 20 minutilised (või 3 × 15 minutilised) vaheajad ei ole puhkeajad TLS § 51 lg 1 mõttes, seetõttu on vastustaja viide selle paragrahvile asjakohatu. Kaebaja 17.04.2013 korraldusest nr 31 nähtub, et Nissi kaupluse lahtiolekuajaks on kl 9.00–21.00, s.o 12 tundi. 01.11.2011 kehtestatud Nissi kaupluse töökorralduslikest reeglitest nähtub, et kaupluse lettide tsoonis töötavate töötajate ja müüjate tööpäev algab 15 minutit enne kaupluse avamist ja lõpeb kaupluse sulgemisel, v.a valvemüüja, kelle tööaeg lõpeb 15 minutit pärast kaupluse sulgemist (p-d 3.4, 4.2, 4.3 ja 7.3). Kaupluse juhataja ja tema asetäitja tööpäeva algus on 30 minutit enne kaupluse avamist ja lõpp 15 minutit pärast kaupluse sulgemist (p 7.1). Seega tagatakse kaupluse töötajatele TLS § 51 lg-s 1 ettenähtud 11-tunnine järjestikune puhkeaeg ja seda ei ole vastavalt TLS § 51 lg-le 6 osadeks jagatud.
  9. Vaidluse all on aga asjaolu, kas kaebaja pidanuks muud vaheajad peale 30-minutilise lõunavaheaja arvama tööaja hulka. Vaheaja arvamine tööaja hulka võib tuua kaebajale kaasa kohustuse maksta selle aja eest töötajale täiendavalt tasu (kui töötasu suurus sõltub töötatud tundide arvust või vaheaegade arvamine tööaja hulka suurendab kokkulepitud tööaega, st toob kaasa ületunnitöö). Kui kaebaja ei soovi töötasusid suurendada, võib see tuua kaasa kaupluse lahtiolekuaegade lühendamise. 7
(9)3-15-2994
  1. TTOS § 9 lg 31 kohaselt peab tööandja suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul võimaldama tööpäeva või töövahetuse jooksul töötajale tööaja hulka arvatavad vaheajad.
  2. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebaja tööaja korraldus ei ole selge ja kaebaja ei ole seda ebaselgust ka kohtumenetluses kõrvaldanud. Kaebaja on kaebuses ja kohtu järelepärimise peale 11.02.2016 vastuses väitnud, et lisaks 30-minutilisele lõunavaheajale nähakse töötajatele ette 2 × 20 minutilised vaheajad. See nähtub ka kaebaja töökorralduslike reeglite p-st 8.
  3. Kaebaja 21.08.2015 vastuväites vastustaja protokollile ning nii 28.01.2014 kui ka 24.08.2015 riski hindamise kaartidel tuuakse aga välja 3 × 15 minutilised vaheajad. Seega ei ole selge, milliseid vaheaegu lisaks 30-minutilisele lõunavaheajale tegelikult töötajatele võimaldatakse.
  4. Kaebaja selgitas kaebuses, et töötajal on võimalus maksimaalselt iga 1,5 tunni järel istuda puhkeruumis, kus on piisavalt puhkamist võimaldavat mööblit. Tegelikkuses esinevad sageli olukorrad, kus töötajal on võimalik võtta puhkepaus ilma vajaduseta täita mingeid tööülesandeid (seda eriti õhtusel ajal, kui kliente käib vähem). Kaebaja töökorralduslikest reeglitest nähtub seevastu, et töötajal on õigus 30-minutilisele lõunavaheajale ja 2 × 20 minutilisele puhkepausile. Kui töötaja on võtnud ettenähtust rohkem puhkepause, siis on tööandjal õigus käsitleda seda kui mitte täielikku tööaja soorist (p-d 8.6 ja 8.7). Seega jättis vastustaja põhjendatult arvestamata puhkeaegadega, mida kaebaja oma töötajatele töökorralduslike reeglitega ei võimalda ja mida võib käsitleda töötajapoolse rikkumisena (p 4.13). Samuti nähtub kaebaja selgitustest, et tegemist on puhkeaegadega, mis võivad teinekord esineda, kuid ei pruugi. Töötajate tervise kaitseks ja töövõime taastumiseks tuleb aga kehtestada vaheajad, mida töötajad saavad alati kasutada.
  5. Vastustaja 07.09.2015 kirjast kaebajale nähtub, et tööinspektor tuvastas 18.08.2015 läbiviidud kontrolli käigus, et hoolimata tööülesannete vaheldumisest täidetakse tööülesandeid tööpäeva jooksul püstijalu. Kassas teenindamine toimub püstijalu, müügisaalis tehtavad tööoperatsioonid sooritatakse püstijalu, kusjuures tuleb jalgadele veel täiendav koormus seoses raskuste teisaldamisega. Puudub võimalus teha mingit tööoperatsiooni istudes. Kohtu hinnangul on võimalik ka kaebaja töökorralduslikest reeglitest järeldada, et suurem osa kaupluses tehtavaid töid toimub püstijalu – p 4.4 järgi peab riiulite ja vitriinide kaupadega täitmine ning kaupade ja hinnasiltide korrastamine toimuma pidevalt kogu tööpäeva jooksul, p-d 4.2 ja 4.3 panevad kaupluse töötajatele igapäevase kaupade väljapaneku, hindade kontrollimise ja kaupade säilivustähtaegade kontrollimise kohustuse, p 4.5 kohustab töötajaid töötama kassas ja kaupade esitlemisel, p 4.6 ja 4.7 kohustavad töötajaid kaubandussaali korrastama.
  6. Kaebaja selgituste kohaselt on istudes võimalik täita tööülesandeid kassas, teha kontoritööd, sorteerida pandipakendeid ja täita muid tööülesandeid. Kohus eeldab, et kontoritööd teevad siiski juhataja ja tema asetäitja, mitte müüjad-kassapidajad või abitöölised. Nende tööülesandeks on kliente teenindada ja kaupu välja panna. Tööinspektor tuvastas kontrolli käigus, et kassatöötaja pidi samuti püstijalu töötama. Pandipakendite sorteerimist võib arvatavasti teha istudes, kuid kaupluse suurust, klientide arvu ja töötajate arvu (kontrolli protokolli kohaselt 4) ning muid töökorralduslikest reeglitest tulenevaid tööülesandeid arvestades ei moodusta pandipakendite sorteerimine arvatavasti kuigi suurt osa kaupluse töötaja tööst. Mis on need muud tööülesanded, mida on võimalik teha istudes, ei ole kaebaja selgitanud.
  7. Seetõttu nõustub kohus vastustaja järeldusega, et kaupluse töötajad (peamiselt müüjakassapidaja) töötab peamiselt püstijalu ja selline töötamine tuleb lugeda sundasendis töötamiseks. Pidev püstijalu töötamine koormab jalgu ja võib põhjustada tervisehädasid. 8
(9)3-15-2994 Tegemist on olukorraga, mil tuleb tagada töötajatele tööaja hulka arvatavad vaheajad (TTOS § 9 lg 31). Eeltoodu ei tähenda tingimata, et kaebajal tuleks töötajatele ette näha veel täiendavaid vaheaegu. Täiendavate vaheaegade kehtestamise vajadus tuleb otsustada töötajate vanust ja terviseseisundit ning püstijalu töötamise aja pikkust arvestades. Küll aga tuleb kaebajal arvata töötajatele ettenähtud vaheajad tööaja hulka. Samuti tuleb kaebajal kehtestada töötajatele selge ja arusaadav kord, kui tihti ja kui pikalt on neil õigus täiendavatele vaheaegadele. Haldusaktide õiguspärasus
  1. HMS § 54 järgi on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
  2. Kuna vastustaja on TTOS § 25 lg 1 järgi TTOS-s kehtestatud nõuete üle riikliku järelevalve teostaja, siis oli ta pädev kehtestama vaidlusalust ettekirjutust. Vaidlusalused haldusaktid on eelpool toodud põhjendustel sisuliselt õiguspärased ja kooskõlas kehtivate õigusnormidega. Haldusaktid on proportsionaalsed, sest töötajate tervisekontrolli saatmine ning neile ettenähtud vaheaegade arvamine tööaja hulka ei saa kaebaja õigusi ebaproportsionaalselt riivata. Vaidlusalustest haldusaktidest ei nähtu kaalutlusvigu.
  3. Kohus nõustub kaebajaga, et ettekirjutus on vormivigadega, sest ettekirjutust ei ole põhjendatud (HMS § 56 lg 1). Vaidlustamisviites puudub viide kohtulikule vaidlustamisvõimalusele. Samas on olemas ettekirjutuse andmise faktiline (kontrolli käigus tuvastatud puudused) ja õiguslik (õigusnormid, millest tulenevad kaebajale kohustused) alus.
  4. HMS § 58 järgi ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Antud juhul ei mõjutanud põhjendamispuudus ettekirjutuse õiguspärasust. Kaebajale selgitati nii kontrolli protokollis kui vastustaja 07.09.2015 kirjas, milliseid puudusi tema kaupluse töökorralduses avastati ja kuidas neid kõrvaldada. Ettekirjutuse põhjendusi on täiendatud vaideotsuses, kus vastustaja on pikemalt kaebaja vastuväiteid analüüsinud ja ettekirjutuse vajalikkust põhjendanud. Haldus-, vaide- ja kohtumenetluses esitatud vastustaja põhjendusi arvestades leiab kohus, et ettekirjutus on sisuliselt õiguspärane ja selle tühistamine ei ole põhjendatud, sest vastustajal tuleks uue haldusmenetluse käigus välja anda uus samasisuline haldusakt. Seega ei oleks haldusakti tühistamine põhjendamispuuduse tõttu ka menetlusökonoomiliselt põhjendatud.
  5. Kohus ei nõustu kaebaja etteheidetega vaideotsusele. Vaideotsuses on arvestatud kontrollimenetluses kogutud materjalidega ja vaideotsus on põhjendatud. Otsus ja menetluskulud
  6. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebuse rahuldamata.
  7. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda (

§ 108lg 1).

Vastustaja ei ole esitanud tema menetluskulusid ja nende kandmist tõendavaid dokumente, seetõttu tuleb vastustaja võimalikud menetluskulud jätta tema enda kanda (

§ 109lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.