Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava numel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Esindusõigus võib
lg 2 järgi tuleneda seadusest või selle võib anda tehinguga (volitus).
lg 1 kohaselt annab esindatav volituse tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse või avalikkusele. Sama paragrahvi teine lõige võimaldab lugeda volituse antuks, kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja, talub selle isiku sellist tegevust. Käesoleval juhul ei olnud D K seadusest tulenevat volitust OÜ Manuflex Ehitus esindamiseks. Tõendatud pole ka see, et OÜ Manuflex Ehitus oleks andnud D.K volituse enda esindamiseks tehinguga,
Tõendatud ei ole majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku esindamise erisused
Vastavalt
lg-le 2 võib lepingu sõlminud isiku volitus tekkida juhul, kui kostja teadis 4 või pidi teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana, ning talus sellist tegevust. Selle sätte kohaselt tuleb hinnata, kas kostja teadis või pidi teadma , et D.K tegutseb tema esindajana, ja talus D.K tegevust. Ehitustööde koosoleku protokolli on OÜ Manuflex Ehitus esindajatena kantud D K ja J K. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt korraldas objektil tööd OÜ Manuflex Ehitus esindajana D.Kalatšov. Seega tuleneb nimetatud tõenditest, et D.K tellis faktiliselt tööks vajalikku tehnikat. Vaidlusalune pole ka asjaolu, et kostja on tasunud hagejale arveid nr-ga 55, 55, 71, 72 (tl 24). See näitab, et hageja ja kostja vahel olid lepingulised suhted ja hilisemad sarnase sisuga suhted ei saanud olla kummalegi poolele üllatuslikud. Seega järeldab kohus, et kostja oli teadlik asjaolust, et D.K on tellinud tema nimel ehitustehnikat, ning kostja on D.K sellekohast tegevust ka talunud.. Kuna kostja on tellimusi esialgu aktsepteerinud, andis see hagejale mõistliku aluse eeldada, et esindajana tegutsevale D.K on volitus ka täiendavate samalaadsete tehingute tegemiseks. Eeltoodust asub kohus seisukohale, et D K oli õigus kostja nimel tellida hagejalt tehnikat
Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 2880 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivise seisuga 25.03.2015 palus hageja kostjalt välja mõista kokku 5994,72 eurot. Viivisenõude osas tugineb hageja transpordisaatelehe p-le 5, mille järgi on hagejal õigus nõuda rentnikult viivist 0,5% tasu maksmisega viivitatud iga päeva eest. Arvetest nr 19 ja nr 43 (tl 21-22) viivise arvestuse käik kohtule jälgitav pole. Kostja pole esitanud vastuväiteid põhivõla suuruse, viivise määra ega viivise arvestuse osas. Kohus teeb ise viivise arvestuse seisuga 06.08.2014 järgmiselt: võlg kokku 2880 x viivitatud päevade arv kuni 25.03.2015 kokku 206 x lepinguline viivis 0,5%= 2966,4 eurot. Menetluskulud Kuna menetlus jätkub, lahendab kohus menetluskulud ühiselt asja lõpetavas lahendis. /allkirjastatud digitaalselt/ Pille Aver 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.