KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht 24. august 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-1682 Haldusasi A.N.i taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamisek

) § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 60 lg 6 järgi tuleb esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda riigilõivu 15 eurot. 2 A.N. taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist, kuna tal puuduvad sissetulekud. Ehkki menetlusabi taotlus ei vasta

§ 115

nõuetele, siis on ilmne, et vormikohase menetlusabi taotluse esitamiseks taotluse käiguta jätmine ei annaks kohtule täiendavat informatsiooni taotleja menetlusliku seisundi kohta ning üksnes pikendaks esialgse õiguskaitse taotluse sisulist lahendamist. Kohus palus Tallinna Vanglal esitada taotleja vanglasisese isikukonto väljavõtte ning sellest nähtuvalt ei ole taotleja kontol ajavahemikul 19.04.2016 – 19.08.2016 rahalisi liikumisi toimunud ning tema konto jääk on 0,05 senti (tlk 19). Seega on taotleja maksejõuetu nõutava riigilõivu tasumiseks. Olukorras, kus esialgse õiguskaitse taotlus tuleb lahendada kiiresti (

§ 252

lg 1) ja kohus võib kohaldada esialgset õiguskaitset ka omal algatusel (

§ 249

lg 1), ei pea kohus praegusel juhul otstarbekaks analüüsida menetlusabi taotluse lahendamisel esialgse õiguskaitse taotluse perspektiivikust, vaid annab taotleja maksevõimetuse tõttu taotlejale menetlusabi ja vabastab ta esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest ning lahendab esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine 7.

§ 249

lg 1 ls 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal.

§ 249

lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata.

1. 05.05.2016 käskkirja (tlk 8-9) alusel kohaldati taotleja suhtes alates 05.05.2016 kolmeks kuuks täiendavate julgeolekuabinõudena kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist (spordisaali kasutamise võimaluse keelamine) ja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist. 30.06.2016 käskkirjaga (tlk 11, s.h pöördel) täiendati 05.05.2016 käskkirja ohjeldusmeetmega ning lisati käeraudade kasutamine väljaspool kambrit liikumisel. 05.08.2016 käskkirjaga (tlk 13-14) jätkati 05.05.2016 käskkirjaga määratud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist veel kuni kolmeks kuuks ning lõpetati käeraudade kasutamine kambrist väljaspool liikumisel.
2. A.N. esitas 09.08.2016 vanglale vaide 05.08.2016 käskkirja kehtetuks tunnistamiseks (tlk 17) ning 11.08.2016 täpsustas taotleja vaiet (tlk 18), lisades nõudena ka kahju hüvitamise taotluse. Seega on käesolevas asjas käimas vaidemenetlus, mille raames on kohtul võimalik otsustada esialgse õiguskaitse andmise üle (

§ 249lg-d 2 ja 5).

1. A.N. taotleb kohtult esialgse õiguskaitse korras 05.08.2016 käskkirja kehtivuse või täitmise peatamist. Kohus leiab, et taotletavad esialgse õiguskaitse abinõud on kooskõlas vaidemenetluses vanglale esitatud nõuetega. Vangla 05.08.2016 käskkirja täitmise või kehtivuse peatamise nõudega on võimalik tagada vaidemenetluses esitatud käskkirja kehtetuks tunnistamise nõuet.
2. Taotleja on esialgse õiguskaitse taotluses märkinud, et 05.08.2016 käskkiri mõjutab tema õigusi ja vabadusi ning piirab vangistuse eesmärkide ning ITK täitmist. 3 Kohtule on äratuntav, et taotleja suhtes kohaldatavad julgeolekuabinõud on koormavad ja õigusi piiravad ning on selge, et käskkirja edasisel täitmisel ei saa kohaldatud julgeolekuabinõusid enam olematuks teha. Isegi juhul, kui hiljem leitakse, et vaidlustatud haldusakt on õigusvastane ja kaebaja nõuaks õigusvastaste täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eest kahjuhüvitist, siis asjaolu, et kaebajale on võimalik haldusakti tagajärjed rahaliselt hüvitada, ei tähenda esialgse õiguskaitse vajaduse puudumist (vt Riigikohtu 21.12.2001 määrus nr 3-3-1-67-01 ja 09.02.2006 määrus nr 3-3-1-10-06). Seega on taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus.
3. Ehkki taotleja esialgse õiguskaitse vajadust ei saa eitada, siis peab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestama avalikku huvi ja puudutatud isikute õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse kohaldamine peab olema eesmärgipärane ja proportsionaalne (

§ 249lg 3).

12.

1. Kohtu hinnangul ei ole A.N.i vaidel kuigivõrd suuri eduväljavaateid ning nõustuda tuleb Tallinna Vangla seisukohas tooduga, mille kohaselt tuleb arvestada avaliku huvi ja teiste isikute huvide ning õiguste olulisust (s.h esialgse õiguskaitse kohaldamisel tekkivate võimalike pöördumatute tagajärgedega kolmandatele isikutele). Samuti tuleb pidada oluliseks ning avalikes huvides olevaks üldist julgeolekuolekuolukorra tagamist vanglas. Kohtu hinnangul on avalik huvi vanglas julgeoleku säilimiseks ning teiste isikute (kinnipeetavad, vanglaametnikud, muud vanglas viibivad isikud) huvi viibida turvalises keskkonnas ülekaalukam taotleja huvist mitte taluda ajutisi ebamugavusi, mis paratamatult kaasnevad täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega.
2. Kohtupraktika on järjekindlalt rõhutanud nii vangla kohustust tagada julgeolek kui ka vangla pädevust julgeolekuohte ära tunda ja hinnata ning teostada kaalumist kohaste abinõude valikul ja kohaldamisel (nt Riigikohtu 25.10.2012 otsus nr 3-3-1-28-12, punkt 14). Täiendava julgeolekuabinõu kohaldamine kui ka konkreetse meetme valik toimub kaalutlusõiguse alusel. Kohtulik kontroll vangla tegevuse üle täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel on piiratud. Kohus saab kontrollida üksnes kaalumisvea esinemist täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise otsustamisel või meetme valikul, kuid ei saa kontrollida täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust (vt ka Riigikohtu 06.05.2016 otsus nr 3-3-1-88-14, punkt 11 ja 02.06.2010 otsus nr 3-3-1-33-10, punkt 11). Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise puhul on tegemist ennetava meetmega õigushüve kahjustuse vältimiseks. Ennetava meetme rakendamise aluseks on prognoos, milles haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline (vt ka Riigikohtu 13.11.2009 otsus asjas nr 3-3-1-63-09, punkt 16). Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks ei pea vanglal olema tõsikindlaid tõendeid selle kohta, et kinnipeetav kavatseb ka edaspidi vangla vara kahjustada (vt Riigikohtu 06.05.2015 otsus nr 3-3-1-88-14, punkt 16). 13.
3. Võttes aluseks A.N.i 19.08.2016 taotluse ning 05.08.2016 käskkirja koos selles toodud asjaolude ja kaalutlustega ei saa 05.08.2016 käskkirja pidada haldusaktiks, mis ilmselgelt oleks õigusvastane ja taotleja liikumisvabadust ülemääraselt piirav. Ei ole vaidlust, et 05.08.2016 käskkiri on kaalutlusõiguse alusel antud haldusakt, mis peab põhinema asjakohastel õiguslikel alustel ja kaalutlustel, kuid mis sisaldab suuresti hinnangulist otsustust. Vaidlustatud haldusaktis on märgitud õiguslikud alused ja haldusakt on põhjendatud. Selles sisalduvad asjakohased kaalutlused ning kohtule ei nähtu, et käskkirja andmisel oleks kaalutlusõigust teostatud lubamatult. Kohtule ei nähtu, et käskkiri oleks vastuolus haldusmenetluse seaduse §-s 54 sätestatud õiguspärase haldusakti nõuetega ning VangS § 69 sätestatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega. 4 Nii 05.05.2016 ja 05.08.2016 käskkirjades kui ka 05.08.2016 käskkirja aluseks olnud õiendis (tlk 16) on põhjendatud taotleja suhtes täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamist ning selle jätkumise vajadust. Nendest nähtub, et taotleja ohustab oma käitumise ja tegevusega üldist vangla julgeolekut ning taotleja teguviis võib lõppeda konfliktide näol füüsilise vägivalla kasutamisega ning raskete õigusrikkumiste toimepanemisega. Sellistel alustel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on kooskõlas VangS §-ga
4. 13.
5. Ehkki taotleja väidetel ei ole ta rünnanud ühtegi vangla ametnikku või kaaskinnipeetavat, siis on taotleja suhtes julgeolekuabinõude kohaldamise põhjuseid laiemad ning kohtu hinnangul ei saa pidada vangla prognoosotsust meelevaldseks. Ka ei saa taotleja väitest teha sedavõrd kaugeleulatuvat järeldust, et julgeolekuabinõude kohaldamine oleks alusetu, kuivõrd konfliktsituatsioonide puudumisest võib järeldada ka alates 05.05.2016 kohaldatavate julgeolekuabinõude tõhusust.
6. Eelnevale tuginedes on kohus seisukohal, et A.N.i õigused ei saa piirangute kohaldamisega nii pöördumatult kahjustatud, et oleks õigustatud piirangute kohaldamise lõpetamine olukorras, kus esineb oht raskete õigusrikkumiste asetleidmiseks ning 05.08.2016 käskkirja õigusvastasus ei ole ilmne. Praegusel juhul ei ole välistatud, et esialgse õiguskaitse kohaldamine võiks tuua kaasa olukorra, kus ennetava meetme kohaldamise aluseks olnud põhjendatud kahtlus leiab reaalselt aset raske õigusrikkumise näol. Vanglas on julgeoleku tagamine äärmiselt oluline ülesanne ning olukorras, kus konflikti tekkimise tõenäosus on suur, ei pea kohus võimalikuks A.N.i esialgse õiguskaitse taotlust rahuldada.
7. VangS § 69 lg 3 kohaselt lõpetatakse täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine nende aluseks olnud asjaolude äralangemisel. Praegusel juhul on vangla 05.08.2016 käskkirjas leidnud, et 05.05.2016 kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise alused ei ole ära langenud. Kohus märgib, et 05.08.2016 käskkirja resolutsiooni punktis 2 tulenevalt kontrollitakse taotleja suhtes kohaldatud täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamise jätkamise põhjendatust.
8. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Prigoda 5