Obsah (5)

§ 173§ 162§ 168§ 174§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Otsuse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2016, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-12901 Tsiviilasi K.V. hagi

) 38 lg 1 p 3 sätestab, et kohus kuulutab menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. K.V. on palunud menetlus 3 kinniseks kuulutada, sest vaidluse olemust arvestades tuleb menetluses käsitleda mitmeid hageja ja tema perekonnaliikmete eraelu puudutavaid teemasid, s.h varanduslikku seisu ja elukorraldust. Samuti tuleb avaldada T.V. testament. Lisaks tuleb K.V. kehtiva seaduse kohaselt esitada hagi ka enda abikaasa vastu, kuigi sisuliselt vaidlus selles osas abikaasade vahel puudub. Kohus leiab, et taotlus menetluse kinniseks kuulutamiseks tuleb jätta rahuldamata. K.V. esitatud taotlus ei anna alust menetluse kinniseks kuulutamiseks, kuivõrd asja materjalidele on juurdepääs vaid menetlusosalistel ning nende esindajatel. Kohtuotsus ei kajasta poolte või nende perekonnaliikmete eraelu selliseid andmeid, mis tingiksid menetluse kinniseks kuulutamise. Asjaolu, et vara arestist vabastamise hagi tuli seadusest tulenevalt esitada hagejal ka enda abikaasa vastu, kuigi abikaasadel tegelikult selles osas vaidlus puudub, ei ole kohtu hinnangul piisavaks aluseks menetluse kinniseks kuulutamisele. K.V. esitatud menetluse lõpetamise taotluse osas märgib kohus järgmist. K.V. on palunud menetlus lõpetada, kuid viidanud hagi läbivaatamata jätmise sätetele. Kohus märgib, et seadusest tulenevaid aluseid menetluse lõpetamiseks antud juhul ei esine. Üksnes asjaolu, et K.V. kaasati tsiviilasjas 2-14-60625 kostjana ning tema suhtes kohaldati hagi tagamise abinõusid, ei anna alust käesolevas tsiviilasjas hagi läbivaatamata jätmiseks. Kohus on tsiviilasjas 2-14-60625 kohaldanud hagi tagamise abinõusid, mis on registritesse kantud veel teistkordseltki. Seega on tagatud ka K.V. hagi K.V. vastu tsiviilasjas 2-14-

1. See aga ei võta K.V. õigust esitada hagi varasemalt ja ebaõigesti arestitud vara arestist vabastamiseks. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 222 lg 1 kohaselt kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. TMS § 222 lg 3 kohaselt esitatakse hagi sissenõudja ja võlgniku vastu. Seega on K.V. esitanud õigesti hagi K.V. (sissenõudja) ja J.V. (võlgnik) vastu. Tartu Maakohtu 30.10.2014 määrusega ja Tartu Ringkonnakohtu 15.01.2015 määrusega tsiviilasjas 2-14-59951 on rahuldatud osaliselt K.V. taotlus hagi tagamiseks enne hagi esitamist. Rakendati järgmisi hagi tagamise abinõusid: - seati K.V. kasuks kohtulik hüpoteek summas 5000 eurot 1/100 suurusele mõttelisele osale XXXX asuvast kinnistust (registriosa nr XXXX), mille omanikuna on kinnistusraamatusse kantud J.V.; - seati K.V. kasuks kohtulik hüpoteek summas 200 000 eurot XXXX asuvale kinnistule (registriosa nr XXXX), mille omanikuna on kinnistusraamatusse kantud J.V.; - arestiti notar Kaata Kartau notarikonto nr EE112200221020658525 J.V. poolt K.V. kasuks deponeeritud rahasumma 400 000 eurot; - arestiti J.V. nimele registreeritud haagis Humbaur HTF 304121 (registreerimismärgiga XXXX), haagis Respo 301L (registreerimismärgiga XXXX), traktor Yamaha YFM 125 Grizzly (registreerimismärgiga XXXX), haagis Brentex-Trailer BREN590B (registreerimismärgiga XXXX), traktor Yamaha YFM 660 Grizzly (registreerimismärgiga XXXX), traktor Yamaha YFM 700FI (registreerimismärgiga XXXX) ning kanti liiklusregistrisse käsutuskeeldu nähtavaks tegevad märked. Perekonnaseaduse § 25 kohaselt lähevad varaühisuse puhul abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. Loetletud vara, mille suhtes kohtud on hagi tagamise abinõusid rakendanud, on J.V. ja K.V. ühisvara, kuivõrd on soetatud varaühisuse kestel. Vaidlust selles osas poolte vahel puudub. Hageja on esitanud hagi ühisvara arestist vabastamiseks, sest tsiviilasjas 2-14-59951 ei ole koormatud vaid kostjale 4 (J.V.) kuuluvat vara. K.V. nimetatud tsiviilasjas asja materjalidest nähtuvalt menetlusosaliseks ei olnud. Vastavalt Riigikohtu praktikale on kohtuliku hüpoteegi seadmiseks ühisvarale vajalik menetlusosaliseks mitteoleva abikaasa nõusolek (Riigikohtu 19.06.2012 määrus asjas nr 3-2-1 85-11). Sarnaselt hüpoteegi seadmisele on menetlusosaliseks mitteoleva abikaasa nõusolekut tarvis ka tema muu vara arestimisel, kui hagi tagamise korras soovitakse arestida enamat kui vaid kostja vara. K.V. on hagiavadluses tuginenud asjaolule, et ta ei ole enda vara arestimiseks nõusolekut andnud ning hagi tagamine tsviviilasjas 2-14-59951 rikub hageja omandiõigust. J.V. on kohtule esitatud kirjalikus vastuses hagi õigeks võtnud. K.V. ei ole vaidlustanud seda, et tsiviilasjas 2-14-59951 kohaldatud hagi tagamise abinõud koormavad ka K.V. vara ning et K.V. ei olnud tsiviilasjas 2-14-59951 menetlusosaliseks. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 koahselt on omand isiku täielik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. AÕS § 89 esimese lause kohaselt on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et tsiviilasjas nr 2-14-59951 ei ole K.V. olnud menetlusosaliseks. Samuti puudub poolte vahel vaidus selles, et K.V. ei ole andnud ka nõusolekut temale kuuluva vara arestimiseks või hüpoteekidega koormamiseks. J.V. on hagi õigeks võtnud. Seega leiab kohus, et K.V. on esitanud põhjendatult hagi omandiõiguse rikkumise kõrvaldamiseks. Riigikohus on 14.05.2013 otsuse nr 3-3-1-7-13 punktis 10 selgitanud, et ühisvarasse kuuluvale kinnisasjale hagi tagamise korras kohtuliku hüpoteegi seadmise korral on menetlusosaliseks mitteoleval abikaasal lisaks õigus nõuda hüpoteegipidajalt AÕS § 65 lg 1 alusel nõusolekut ebaõige kinnistusraamatu kande parandamiseks, nõusolekust keeldumise korral aga taotleda selle asendamist kohtuotsusega vastavalt tsiviilseadustiku üldosas seaduse (TsÜS) § 68 lg-le
2. AÕS § 65 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kanda parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. TsÜS § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kuivõrd K.V. ei ole seni andnud K.V. nõusolekut hüpoteekide kustutamiseks, tuleb tema nõusolek asendada käesoleva kohtuotsusega vastavalt TsÜS § 68 lõikele 5, et kõrvaldada K.V. omandiõiguse rikkumine. Kuivõrd tsiviilasjas 2-14-59951 ei olnud K.V. kostjaks ega olnud andnud ka nõusolekut temale kuuluva vara arestimiseks ja hüpoteekidega koormamiseks, tuleb K.V. hagi rahuldada. Kohus leiab, et Tartu Maakohtu 30.10.2014 määrusega ja Tartu Ringkonnakohtu 15.01.2015 määrusega tsiviilasjas 2-14-59951 kohaldatud hagi tagamise abinõudega koormatud vara tuleb arestist vabastada ning hüpoteegid tuleb kustutada. Hüpoteekide kustutamiseks tuleb kohustada K.V. andma nõusolek. MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE

§ 173

lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 168

lg 5 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. 5 Kuna J.V. võttis hagi õigeks ega põhjustanud menetlust käesolevas tsiviilasjas, tuleb tema võimalikud meneltuskulud jätta K.V. kanda. Arvestades, et kohus rahuldab hagi täielikult, tuleb kõik K.V. enda ja K.V. menetluskulud jätta K.V. kanda.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. J.V. ei ole menetluskulude nimekirja kohtule esitanud, seetõttu jätab kohus tema kulud rahaliselt kindlaksmääramata. K.V. esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palus kindlaks määrata menetluskulud summas 3004,80 eurot (s.h riigilõiv 300 eurot ning õigusabikulud 2704,80 eurot) ning nimetatud summa ja vajadusel viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras K.V. välja mõista. Esitatud töö aruandest nähtub, et esindaja on kulutanud kokku aega 18 tundi ja 49 minutit. Kohus leiab, et nimetatud ajakulu on olnud vajalik ja põhjendatud osaliselt. Arvestades, et K.V. esitatud seisukohad ei ole olnud mahukad või sisult keerukad, ei ole esindaja ajakulu neile vastuste koostamiseks põhjendatud kogu näidatud ulatuses. Ka ei ole kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu 4h 46 min kostja 22.12.2015 taotlusele vastamiseks ja haginõude täpsustamiseks. K.V. taotlus oli vaid üheleheküljeline taotlus menetluse lõpetamiseks. Vastus sellele oli samuti napilt leheküljeline. Haginõude täpsustus kordab suuresti varasemalt hagis toodud asjaolusid ja konkretiseerib neid vaid minimaalselt. Samuti ei pea kohus põhjendatuks ajakulu 1h 20 min lõplike seisukohtade koostamise eest. Nimetatud menetlusdokument sisaldab vaid poolel leheküljel hageja lõplikku seisukohta ning ülejäänud osas menetluskulude nimekirja ja seisukohta kostja menetluskulude nimekirja osas. Vastavalt Riigikohtu praktikale (nt 11.11.2014 otsus 3-2-1-77-14 p 12) ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud menetluskulud põhjendatud ega vajalikud kulud

§ 175

lg 1 mõttes, mistõttu tuleb selles osas hageja õigusabikulude suurust samuti vähendada. Kohus peab hageja esindaja põhjendatud ajakuluks kokku 15 tundi. Arvestades, et hageja esindaja tunnitasu suuruseks on olnud 115 eurot, millele lisandub käibemaks, ja hageja ei saa õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada, tuleb määrata kindlaks hageja õigusabikulud koos käibemaksuga summas 2370 eurot ((115 eurot x 15 tundi + 20%) + riigilõiv 300 eurot). Nimetatud summa, samuti viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras tasumata menetluskuludelt, tuleb välja mõista K.V.. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik 6