2-16-313/13

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Vahur-Peeter Liin Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni
2. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja nr 2-16-313 Tsiviilasi K.L. hagi A.I. vastu kinnisasja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks Menetlustoiming kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: K.L.; isikukood XXXX; elukoht XXXX. Hageja esindaja: info@tartuoigusburoo.ee Karin Prommik; e-post Kostja: A.I.; isikukood XXXX; elukoht XXXX. RESOLUTSIOON
3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-16-313, K.L. hagis A.I. vastu kinnisasja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks.
4. Kinnitada K.L. ja A.I. (I.) vahel
5. juunil
6. a. sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 2.
7. A.I. on vaidlusaluse eluruumi valduse vabastanud ja enam seda eluruumi valdama ei lähe. 2.
8. A.I. tasub K.L. pool menetluses tasutud riigilõivust, milleks on 150 eurot. A.I. tasub 150 euro suuruse summa kompromissi jõustumisel K.L. arveldusarvele nr XXXX Nordea Pank. 2.
9. Ülejäänud menetluskulud jäävad poolte enda kanda.
10. Jätta kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda.
11. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD Tartu Maakohtu menetluses on K.L. hagi A.I. vastu kinnisasja asukohaga XXXX, registriosa nr XXXX, ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Pooled sõlmisid
12. juunil
13. a kompromissi. Pooled paluvad kohtul kompromiss kinnitada ning käesolevas tsiviilasjas menetlus lõpetada. 1 KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada, kuna kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. Kohtu hinnangul ei esine ka muid asjaolusid, mille tõttu tuleks kompromiss TsMS § 430 lg 3 teise lause järgi kinnitamata jätta. Kompromissi sõlmimise tõttu lõpetab kohus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel käesolevas tsiviilasjas menetluse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled TsMS § 168 lg 3 järgi oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et kostja tasub hagejale poole hagiavalduselt tasutud riigilõivust summas 150 eurot ning et ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus jätab kompromissis nimetamata menetluskulud seega poolte endi kanda. Kohus selgitab, et kompromissi sõlmimise tõttu on hagejal õigus TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel taotleda poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada kohtule vastavasisuline taotlus. Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb märkida andmed riigilõivu tasumise kohta ning konto number ja selle omaniku nimi, kuhu riigilõivu tagastamist soovitakse. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb TsMS § 150 lg 6 järgi kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin kohtunik 2