) § 14 lg 1 p 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 226 lg 1 järgi. Politsei- ja Piirivalveameti Ida-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse väärteomenetleja Ravil Khair Al-Din’i poolt 18.12.2015.a. tehtud otsusega karistati Kuido XXX KarS § 226 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, summas 300 eurot. Harju Maakohtule esitatud kaebuses ja selle täienduses palub kaebuse esitaja Kuido tühistada kohtuvälise menetleja otsus täies ulatuses ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse keskseks seisukohaks on see, et kaebaja hinnangul ei anna antud juhul registreeritud kaubamärk nr XXX kaitset sõnale „küttekeskus“. Kaebuse kohaselt on vastavat seisukohta kaebajale kinnitanud ka Patendiameti spetsialist. Samuti leitakse, et kuivõrd Riigikohtu praktikas on märgitud, et domeeninimedega seonduvat ei ole kehtivas õiguses reguleeritud, ei ole seaduserikkumine võimalik ja puudub alus karistuse määramiseks. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde. Ta andis ütlusi selle kohta, et registreeris XXX juba 2012. aastal ja oli seisukohal, et sõna „küttekeskus“ ei ole eraldiseisvalt kaubamärgi poolt kaitstud. Ta selgitas, et ta soovis varasemalt kaitsta kaubamärki „Diislikeskus“ ning sel ajal selgitati talle Patendiametist, et selline sõna („diislikeskus“) ei oma kaitset, et igaüks võib kasutada seda vabalt, sest see iseloomustab teenust, mida seal pakutakse ning kaubamärgi registreerimiseks tuleb lisada tähis. Kuna ta soovis Diislikeskuse nime alla jätta autoremondi ja muud tegevused, siis registreeris ta domeeninime „küttekeskus.ee“, teades, et taoline sõna ei ole kaitstud. Domeeninime registreerimisel vaatab komisjon nimed üle ja seejuures on mitmeid punkte, mille alusel nime ei registreerita. Pärast vaidluse tekkimist esitas ta Patendiametile selles küsimuses ka taotlused ja päringu. Antud päringu vastuse kohaselt ei oma „-keskus“ lõpulised sõnad absoluutselt kaitset, kuna need iseloomustavad teenust, mida selle kaubamärgiga pakutakse. Sellistele sõnadele kaitset ei anta, neid kas keeldutakse kaubamärgina registreerimast või lisatakse unikaalne tähis, antud juhul lõkke kujutis küttekeskusel ja nad on kaitstavad üksnes koos esitamisel. Kaebuse esitaja oli seisukohal, et eraldi lõkke kujutist ja ka sõna „küttekeskus“ eraldi võib vabalt kasutada. Samuti märkis ta, et antud domeeninime registreerimisel järgis ta ettenähtud korda ning selles ei ole kohustust, et ta peaks kontrollima, kas soovitavale domeeninimele vastab mõni ettevõte. Varasemalt OÜ XXX antud domeeninime endale registreerida ei soovinud ning kuigi vajadusel saab domeeninime registreeringu domeeninimede vaidluskomisjonis vaidlustada, siis ka seda ei ole hilisemalt tehtud. Kaebuse esitaja selgitas sedagi, et pärast OÜ XXX juhatuse liikme XXX suhtlemist lisas ta kodulehele kirje selle kohta, et antud koduleht ei oma midagi ühist XXX OÜ tegevuse lõpetanud Küttekeskusega ega selle kaubamärgiga. 2 Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kaebuse esitaja seisukohad ei anna alust väärteomenetluse lõpetamiseks või muul moel väärteootsuse muutmiseks. Menetleja esindaja viitas, et Riigikohus asus oma otsuses asjas nr 3-2-1-4-06 seisukohale, et kaubamärgi kasutamisel võivad tuleneda piirangud, ka konkurentsiseadusest, mis keelab kõlvatu konkurentsi. Kõlvatuks konkurentsiks loetakse teabe avaldamist, ehk siis eksitavat teavet, mis jätavad pakkumisest eksliku mulje või millega kahjustatakse või võidakse kahjustada teise ettevõtja mainet või tema majandustegevust. Seejuures märkis esindaja, et probleem seisneb selles, et OÜ XXX küttekeskus.ee domeeni kaudu samasugust teenust nagu teine ettevõte, mille logo on registreeritud esimesena. Keelatud on tekitada tarbijas ekslikku muljelt, kuid antud juhul, kui tarbija tahab osta küttepuitu, siis tegelikult ta ei saa aru kummale see domeen kuulub ja sellega eksitatakse tarbijat. Kui selles domeenis oleks mõni eristav tunnus, oleks see tarbijale ka Küttekeskuse logost eristatav. XXX OÜ ei ole huvitatud küttekeskus.ee domeeninimest, vaid teda häirib see, et seda kasutatakse eksitavalt omakasu eesmärgil. Kohtuvälise menetleja esindaja oli seisukohal, et antud kodulehtedel pakuvad mõlemad ühte ja sama teenust. Kuido oli tarbija eksitamisest teadlik, sest vastasel korral oleks ta püüdnud olukorda muuta, saavutada teise firmaga mingi ühine kokkulepe, kuid seda ta teha ei soovinud. Kohus uuris kohtuistungil järgmisi tõendeid ja iseloomustavat materjali: - väärteoprotokolli (väärteotoimiku lk 1-2); avaldust menetluse alustamiseks (lk 12-13); domeeninime päringu vastuse väljatrükki Zone.ee lehelt (lk 18); domeeninime päringu vastuse väljatrükki www.internet.ee lehelt (lk 22); väljatrükki lehelt www.kuttekeskus.ee (lk 23); registreeritud kaubamärgi andmete väljatrükki (lk 24); äriregistri teabesüsteemi väljatrükki OÜ XXX kohta (lk 27-28); äriregistri teabesüsteemi väljatrükki Osaühing Kuido kohta (lk 29-30); vaatlusprotokolli (lk 31-32); karistusregistri väljatrükki (lk 66); kohtuvälise menetleja 18.12.2015.a. otsust (lk 80-90, tl 8-13); väärteokaebust koos sellele lisatud dokumentatsiooniga (kohtutoimik tl 2-3, 9, 25). Kõigi nimetatud tõendite avaldamist pidasid pooled lubatavaks. Samuti taotles kaebuse esitaja spetsialistina üle kuulata Patendiameti töötaja XXX. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles antud taotlusele vastu, leides, et Patendiameti töötajate arvamus ei ole õiguslikult siduv ja seda ei saa käsitleda eksperdiarvamusena. Kohus rahuldas antud taotluse, kuivõrd antud isikut saab üle kuulata asjatundjana ning kuna tegu on spetsiifilise valdkonnaga, saab asjatundja selgitada kaubamärgile kaitse andmise korraldust. Kohtu järeldused: Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud materjalidega, samuti kohtuistungil poolte esitatud seisukohtadega, kuulanud ära asjatundja seisukohad, uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis jõudis järeldusele, et esitatud kaebus kuulub rahuldamisele ning väärteomenetlus tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohus peab väärteokaebuse lahendamisel lähtuma VTMS §-st 133 ning vastavalt VTMS § 123 lgle 2 peab maakohus arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 3 Käesoleval juhul tuleb kohtul esimesena, vastavalt VTMS § 133 p-le 1, lahendada küsimus sellest, kas väärteoasjas ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Kohus märgib esmalt, et käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et OÜ XXX nimele on registreeritud kaubamärk nr XXX, mis koosneb lõkke (või tule) kujutisest ja sõnast „küttekeskus“ (väärteotoimik lk 24). Samuti puudub vaidlus selles, et Kuido registreeris OÜ XXX nimele domeeninime XXX, vastavat asjaolu on Kuido kohtuistungil möönnud (tl 33-34) ja see nähtub läbivalt ka teistest väärteoasja materjalidest (nt lk 18). Kohus viitab, et asjas koostatud väärteoprotokolli ja väärteootsuse kohaselt heidetakse teokirjelduses Kuido XXXle ette seda, et Kuido, OÜ XXX juhatuse liikmena, registreeris OÜ XXX nimele ja kasutas äritegevuses domeeninime XXX, millega rikkus kaubamärgi „küttekeskus“ (reg nr XXX) omaniku OÜ XXX ainuõigust antud kaubamärgi kasutamiseks. Kohtuvälise menetleja hinnangul rikkus selline tegevus,
lg 1 p-st 2 tulenevalt, kaubamärgiomaniku õigust keelata kolmandatel isikutel äritegevuses kasutada õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või samaliigilised kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud, kui on tõenäoline tähise ja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas tähise assotsieerumine õiguskaitse saanud kaubamärgiga. Seega tuleb järeldada, et kohtuväline menetleja on väärteomenetluses lähtunud eeldusest, et nimetatud registreeritud kaubamärk annab OÜ-le XXX ainuõiguse kaubamärgi sõnalise osa „küttekeskus“ kasutamiseks ning seeläbi kaitse ka sellise sõna domeeninimes kasutamise vastu. Eelnevat arvesse võttes on kohtu hinnangul käesoleva väärteoasja lahendamiseks keskse tähtsusega küsimus sellest, kas antud kaubamärgi õiguskaitse laieneb ka olukorrale, kus kaubamärgis sisalduvat sõnalist osa kasutatakse kolmandate isikute poolt sama sõna sisaldava domeeninime registreerimiseks. Praegusel juhul nähtub kaubamärgi registreeringust, et kaitstavaks kaubamärgiks on lõkke tähis koos sõnaga „KÜTTEKESKUS“ (lk 24). Seejuures tuleb tähele panna, et kuigi kaubamärgi registrikirjes on kaubamärgi nimetuseks „KÜTTEKESKUS“, siis
Kaubamärgi kaitse ulatuse ja selle piirangute väljaselgitamiseks tuleb pöörduda kaubamärgiseaduse poole ning kontrollida, kas selle regulatsioon annab kaitse ka kaubamärgis sisalduvale sõnalisele tähisele selle domeeninimes kasutamise vastu.
lg 1 p 5 kohaselt ei ole kaubamärgiomanikul õigust keelata teistel isikutel kasutada äritegevuses häid äritavasid järgides kaubamärgi mittekaitstavaid osi.
lg 1 p 2 sätestab, et õiguskaitset ei saa muu hulgas tähis, mis koosneb üksnes kaupade või teenuste liiki, kvaliteeti, hulka, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu, kaupade tootmise või teenuste osutamise aega või kaupade või teenuste teisi omadusi näitavatest või muul viisil kaupa või teenust kirjeldavatest tähistest või andmetest või eelnimetatud tähistest või andmetest, mida ei ole oluliselt muudetud. Siinkohal tuleb tähele panna, et
lg 3 kohaselt,
lg 1 p-des 2, 3, 4 või 5 nimetatud tähise kasutamisel kaubamärgi koosseisus loetakse see tähis kaubamärgi mittekaitstavaks osaks. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb kaubamärgi nr XXX koosseisus olev tähis „küttekeskus“ lugeda selliseks tähiseks, mis näitab üksnes kauba või teenuse liiki (kütuse või kütteainetega tegelemine, sh nendega kauplemine)
Seetõttu ei ole kaubamärgi nr XXX osaks olev tähis (sõna) „küttekeskus“ ka eraldiseisvalt kaitstav ning kaubamärgiomanikul puudub õigus vastava sõnaühendi kasutamise keelamiseks. Sellist järeldust toetab kohtu hinnangul ka kohtus üle kuulatud asjatundja, Patendiameti töötaja XXX, poolt väljendatu, mille kohaselt „-keskus“ lõpuliste sõnade puhul on tegu vastava teenuse liiki ja omadusi näitava tähisega, mille kasutamine ei ole kaubamärgiomaniku poolt keelatav (tl 44-45). 4 Kohus peab vajalikuks juhtida tähelepanu ka sellele, et iseenesest ei ole välistatud domeeninime sisaldava kaubamärgi registreerimine, mis annab õiguskaitse ka sellisele sõnalise osaga tähisele, mis sisaldab endas domeeninime (nt www.neti.ee, www.hot.ee, osta.ee). Samuti ei pea kohus käesolevas menetluses asjakohaseks kohtuvälise menetleja poolt viidatud, domeeninimedega seonduvat Eesti kohtupraktikat (RKTKo nr 3-2-1-4-06 ja Tallinna Ringkonnakohtu otsust asjas nr 2-06-20774). Seda põhjusel, et neis asjades oli tegemist ühel juhul rahvusvaheliselt tuntud autotootja ning teisel juhul rahvusvaheliselt tuntud õlide tootja nimeliste Eesti alamdomeenide registreerimisega. Nimetatud praktika ei ole käesolevas asjas täies ulatuses asjakohane ka põhjusel, et tegemist oli üldtuntud kaubamärkidega, milleks sõnatähist „küttekeskus“ eraldiseisvana kindlasti pidada ei saa. Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-4-06 kohaselt võib domeeninimel olla küll kaubamärgiga sarnane funktsioon, kuid sellest seisukohast ei saa tuletada konkreetsele kaubamärgile (lõkke kujutis + sõna „küttekeskus“) antava kaitseala ulatust, see saab tuleneda üksnes
regulatsioonist ja
Niisamuti jääb kohtule ebaselgeks kohtuvälise menetleja otsuses viidatud Tallinna Ringkonnakohtu otsusest (kohtuasjas nr 2-06-20774) tulenev seisukoht, mille järgi võib äritegevuseks pidada muu hulgas ka kaubamärgi kasutamist domeeninimena Internetis. Praeguses asjas on tuvastamist leidnud, et kaubamärgi nr XXX üks osa, üldkasutatav sõna „küttekeskus“ ei ole
sätetest tulenevalt eraldiseisvalt kaitstav ning seega on asjakohatu pidada mittekaitstava tähise kasutamist domeeninimes automaatselt äritegevuseks, mis tingiks koheselt
Kohus leiab, et kuna
lg 1 p 2 rikkumise saab toime panna ainult juhul, kui kasutatakse õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid ilma kaubamärgiomaniku loata ning antud juhul on sõnaline tähis „küttekeskus“
lg 1 p 5, § 9 lg 3 ja § 9 lg 1 p 2 koosmõjust tulenevalt kaubamärgi mittekaitstavaks osaks, siis ei ole Kuido käitumises sedastatavad
Olukorras, kus antud rikkumist ei ole toime pandud, puuduvad K. XXX tegevuses väärteotunnused, mistõttu kuulub VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlus lõpetamisele. Tulenevalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27.09.2006.a. otsusest kohtuasjas 3-1-1-66-06 võib kohus, tuvastades mõne VTMS § 29 lg-s 1 loetletud väärteomenetlust välistava asjaolu, jätta kohtuotsuses VTMS § 133 p-des 2 kuni 9 loetletud küsimused käsitlemata. Eeltoodut arvesse võttes peab kohus võimalikuks mitte käsitleda täpsemalt ülejäänuid VTMS §-s 133 toodud küsimusi. Kohus juhindub VTMS § 29 lg 1 p 1; § 109-111, § 132 p 3, § 133-135, § 155-156. Merle Parts Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.