Obsah (6)

§ 661§ 432§ 430§ 173§ 174§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 29. august 2016. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-10978 Tsiviilasi P. P. ja R. P. hagi U. P. vastu igakuise

§ 661

lg 4 sätetel kokku leppinud käesoleva kompromissi kinnitamise määrusele määruskaebuse esitamise õiguse välistamises. 1.10. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja tsiviilasjas käesolevas kompromissis sätestatud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, et kui kohus on poolte kompromissi kinnitanud, siis ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle ning menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, s.t. jõustunud kohtuotsus on kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagiga esitatud nõue (

§ 432, § 457).

Hagejate esindajale ja kostjale on selgitatud, et poolel on õigus taotleda välja mõistetud elatise suurumise muutmist, kui oluliselt muutuvad laste vajadused või vanemate võime ülalpidamiskohustust täita. 1.

1. Pooled paluvad kohtul käesoleva kompromissi kinnitada ja tsiviilasja nr 2-16-10978 menetlus lõpetada.
2. Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega.
3. Edastada määrus menetlusosalistele (v.a alaealistele lastele). Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Kompromisslepingu alusel menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole pooled menetluskulusid kandnud. 2 Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust. Hagiavaldus, menetluse käik 18.07.
4. a esitasid hagejad P. P. ja R. P. (alaealised lapsed) esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagi kostja U. P. (alaealiste laste isa) vastu igakuise elatise, sh tagasiulatuva elatise, väljamõistmise nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt hagejate vanemate kooselu on lõppenud ning hagejad elavad koos ema L. V'ga. Kostja ei ole hoolimata ema korduvatest nõuetest lastele elatist maksnud. Kostja on andnud osaliselt ülalpidamist vaid lapse R'i ülalpidamiseks, makstes tema lasteaiatasu arveid summas 30-50 eurot kuus ja andes talle süüa, kui R. isa juures on. Eeltoodust tulenevalt paluvad hagejad: - mõista kostjalt P. P. ülalpidamiseks välja igakuine elatis 215 eurot kuus, kuid mitte vähem kui ½ maksmise ajal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, alates 18.07.
5. a kuni lapse täisealiseks saamiseni 11.02.
6. a. - mõista kostjalt P. P. kasuks välja tagasiulatuv elatis ajavahemiku 01.03.2016-17.07.
7. a eest määras 215 eurot kuus, kokku 981,83 eurot. - mõista kostjalt R. P. ülalpidamiseks välja igakuine elatis 215 eurot kuus, kuid mitte vähem kui ½ maksmise ajal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, alates 18.07.
8. a kuni lapse täisealiseks saamiseni 22.08.
9. a. - mõista kostjalt R. P. kasuks välja tagasiulatuv elatis ajavahemiku 01.03.2016-17.07.
10. a eest määras 175 eurot kuus, kokku 776,33 eurot. Hagejad paluvad hagi rahuldada tagaseljaotsusega kui kostja ei esita hagiavaldusele kohtu määratud tähtajaks kirjalikku vastust või jätab mõjuva põhjuseta ilmumata kohtu eelistungile või kohtuistungile. Hagejad paluvad tsiviilasja menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus võttis hagi menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele. Kostja taotlusel määras kohus pooltele tähtaja läbirääkimiste pidamiseks ja kompromisslepingu sõlmimiseks. Kompromissleping 26.08.
11. a esitasid pooled (hagejaid esindas seaduslik esindaja L. V.) alljärgneva kompromisslepingu:
12. Kostja U. P. (*) kohustub maksma P. P’le (*) tema ülalpidamiseks elatist summas 215,00 (kakssada viisteist) eurot kuus, aga mitte vähem kui pool (ehk viiskümmend protsenti) maksmise ajal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, alates
13. augustist 2016.a. kuni P. P. täisealiseks saamiseni *.a.;
14. Kostja U. P. (*) kohustub maksma P. P’le (*) tagasiulatuvat elatist ajavahemiku 01.03.2016.a. - 31.07.2016.a. eest ühekordse maksena summas 700,00 (seitsesada) eurot.
15. Kostja U. P. (*) kohustub maksma R.P’le (*) tema ülalpidamiseks elatist summas 180,00 (ükssada kaheksakümmend) eurot kuus, aga mitte vähem kui kaks viiendikku (ehk nelikümmend protsenti) maksmise ajal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, alates
16. augustist 2016.a. kuni R. P. täisealiseks saamiseni *.a.;
17. Kostja U. P. (*) kohustub maksma R. P’le (*) tagasiulatuvat elatist ajavahemiku 01.03.2016.a. - 31.07.2016.a. eest ühekordse maksena summas 500,00 (viissada) eurot.
18. Kostja U. P. (*) kohustub maksma kompromissi punktis 1 ja 3 nimetatud igakuise elatise sama kuu
19. kalendripäevaks. 5.
20. Elatised
21. aasta augustikuu eest kokku summas 395,00 eurot kohustub U. P. tasuma
22. augustiks 2016.a. 3 5.
23. Kompromissi punktides 2 ja 4 nimetatud tagasiulatuvad elatised kohustub U. P. tasuma
24. septembriks 2016.a. 5.
25. Kõik elatised makstakse hagejate seadusliku esindaja L. V. (*) pangaarvele nr. *, märkides makse selgituses lapse nime ja perioodi, kellele ja mille eest elatist makstakse.
26. Pooled on kokku leppinud, et laste elukoht vanemate lahuselu korral on ema L. V. elukoht. Seoses R. P. ülalpidamisega on pooled kokku leppinud, et U. P. on õigus suhelda lapsega, võttes lapse enda juurde, vähemalt viiel päeval kahenädalase perioodi jooksul. Seda arvestades on pooled leppinud punktis 3 kokku PKS § 101 lg 1 alammäärast väiksemas elatises. U. P. suhtluse täpsed ajad, millal R. P. on kahenädalase perioodi jooksul tema juures, lepivad vanemad kokku e-kirjade vahetamise teel enne 2-nädalase suhtlusperioodi algust, arvestades lapse ning vanemate vajadusi ja võimalusi. U.P. tagab R. P. tervishoiu ja heaolu ajal, kui laps, R. P., on tema juures.
27. Pooled lepivad kokku, et poolte kantud menetluskulud jäävad poolte eneste kanda.
28. Pooled paluvad tsiviilasja edasi menetleda kirjalikus menetluses.
29. Pooled on

§ 661

lg 4 sätetel kokku leppinud käesoleva kompromissi kinnitamise määrusele määruskaebuse esitamise õiguse välistamises. 10. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja tsiviilasjas käesolevas kompromissis sätestatud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, et kui kohus on poolte kompromissi kinnitanud, siis ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle ning menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, s.t. jõustunud kohtuotsus on kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagiga esitatud nõue (

§ 432, § 457).

Hagejate esindajale ja kostjale on selgitatud, et poolel on õigus taotleda välja mõistetud elatise suurumise muutmist, kui oluliselt muutuvad laste vajadused või vanemate võime ülalpidamiskohustust täita.

1. Pooled paluvad kohtul käesoleva kompromissi kinnitada ja tsiviilasja nr 2-16-10978 menetlus lõpetada.
2. KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled on kohtule esitatud kompromisslepingus kinnitanud, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ja on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.

§ 661

lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus soovivad pooled määruskaebuse esitamise õiguse välistada. 4 Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada.

§ 430

lg 8 järgi saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingus on pooled kokku leppinud, et poole kantud menetluskulu jääb menetluskulud kandnud poole enda kanda. Pooled on seega

§ 168lg 3 kohaselt kokku leppinud menetluskulude jagamises.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole menetlusosalised seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega menetluskulusid kandnud. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 5