KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04.08.2016.a Liivalaia kohtumaja, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-5141 (12230117816) Kohtunik Aulike Salo Sekretär L

§ 344

lg 1, § 345 lg 1 ja § 349 lg 1 järgi RESOLUTSIOON Tunnistada süüdi Mikk Tiitto

§ 344

lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks rahaline karistus 200 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 3,20 eurot, s.o summas 640 eurot. Tunnistada süüdi Mikk Tiitto

§ 345

lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks rahaline karistus 300 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 3,20 eurot, s.o summas 960 eurot. Tunnistada süüdi Mikk Tiitto

§ 349

lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks rahaline karistus 200 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 3,20 eurot, s.o summas 640 eurot.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel rahaline karistus 500 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 3,20 eurot, s.o summas 1 600 eurot.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 18.12.2012.a – 20.12.2012.a , s.o 3 (kolm) päeva karistusaja hulka arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab 3 rahalise karistuse päevamäära, seega kandmisele kuulub rahaline karistus 491 päevamäära ulatuses s.o 1 571,20 eurot.

§ 73

lg-te 1, 3 sätteid kohaldades jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui Mikk Tiitto ei pane 2- (kahe) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast. Menetluskulud KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista Mikk Tiittolt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 645 eurot käekirjaekspertiisi kulu – 1 410 eurot infotehnoloogia ekspertiisi kulu – 1 608 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb Mikk Tiittol tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena summas 305,25 eurot kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu, summas 57,60 eurot, ning käekirjaekspertiisi kulu, summas 846 eurot, riigi kanda. Asitõendid Viis ümbrikut ekspertiisiaktide lisadega: käekirjaekspertiisi akti nr 14E-DK0047 juurde kuuluvas ümbrikus nr 1 olev 26.11.2012 XXX nimelt koostatud eraisiku liisingutaotluse väljatrükk (ühel lehel); käekirjaekspertiisi akti nr 14E-DK0047 juurde kuuluvas ümbrikus nr 2 olev võrdlusmaterjal (36 lehel), mis sisaldab XXX, Mikk Tiitto, XXX, XXXja XXXpoolt kirjutatud allkirju ja käsikirjalist teksti; käekirjaekspertiisi akti nr 16E-DK0043 juurde kuuluvas ümbrikus nr 1 olev 26.11.2012 XXX nimelt koostatud eraisiku liisingutaotluse originaal (ühel lehel), mis oli leitud ja ära võetud 19.12.2012 Mikk Tiitto elukoha, s.o Tallinnas XXX asuva korteri läbiotsimise käigus; käekirjaekspertiisi akti nr 16E-DK0043 juurde kuuluvas ümbrikus nr 1 olev võrdlusmaterjal (22 lehel), mis sisaldab XXX, Mikk Tiitto ja XXX poolt kirjutatud allkirju ja käsikirjalist teksti; infotehnoloogiaekspertiisi akti nr 13E-IA0012 juurde kuuluvas ümbrikus nr 2 olev CD-plaat, millel on salvestatud Mikk Tiitto sülearvutist leitud failid (pdffailid, ddoc-failid jm) (asuvad kriminaalasjamaterjalide juures) – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde kohtuotsuse jõustumisel. Mikk Tiitto elukoha aadressil XXX, Tallinn läbiotsimisel ning sõiduauto Volvo S60 reg.nr-ga XXX vaatluse käigus leitud ja ära võetud järgmised esemed: paberileht käsitsi kirjutatud XXX andmetega, eraisiku liisingutaotluse blankett XXX nimele, XXX AS arve nr 1709984 – 2 tk; ostu-müügileping 09.08.2012 inglise keeles, XXX OY arve 11.08.2012 soome keeles, müügileping 01.10.2012 soome keeles – 2 tk; OÜ XXX arve nr. XXX – 2 tk; maksekorraldus 12.10.2012, vara üleandmise-vastuvõtmise akt nr EE-2991; ostu-müügileping nr EE-2991, ostumüügileping nr EE-2991; paber panga pin-koodidega XXX nimele, liisinguleping 4249-12FKP, 2 arve nr 4249-12FKP, erakliendi liisingutaotlus, pakkumine XXX nimele; sõidukit Audi A6 Avant Quattro VIN-koodiga XXX puudutav ostu-müügi leping – 2 tk, ilma allkirjata; sõidukit Audi A6 Avant Quattro VIN-koodiga XXX puudutav arve soome keeles 06.08.2012, sõidukit Audi A6 Avant Quattro VIN-koodiga XXX puudutav ostu-müügileping inglise keeles 01.08.2012 (asuvad kriminaalasjamaterjalide juures) – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde kohtuotsuse jõustumisel. Mikk Tiitto elukoha aadressil XXX, Tallinn läbiotsimisel leitud ja ära võetud järgmised esemed: sõiduki ostu-müügileping nr XXX ilma allkirjata; sõiduki ostu-müügileping nr XXX allkirjadega, Nordea panka maksekorraldus 06.11.2012.a; arve nr N 11120758; sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akt 07.11.2012.a; autode ostu-müügileping 14.11.2012.a ning AS Nordea Finance Estonia poolt Politsei- ja Piirivalveametile tähitud postisaadetisena edastatud CD-plaat (registreeritud PPA dokumendiregistris 05.03.2013.a numbriga 3.2-1/223750-30), millel on salvestatud XXX, XXX ja XXX autoliisingutega seotud materjalid (asuvad kriminaalasjamaterjalide juures) – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde kohtuotsuse jõustumisel. 4 CD-plaati, millele on salvestatud osa kriminaaltoimikus olevaid materjale (asuvad kriminaalasjamaterjalide juures) – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde kohtuotsuse jõustumisel. Mikk Tiitto kinnipidamisel temalt ära võetud musta ja punast värvi mälupulk SanDisk Cruzer Blade 4GB XXX (asub hoiul Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Mikk Tiittole kui asjade seaduslikule omanikule. Mikk Tiitto elukoha aadressil XXX , Tallinn läbiotsimisel leitud ja ära võetud järgmised esemed: sülearvuti ThinkPad IMEI koodiga XXX, koos juhtmega; sinist värvi mälupulk TDK Life on Record 2 GB Trans-It; hõbeda värvi metallist mälupulk mustas nahast vutlaris Skinest Rail; sinist värvi mälupulk hõbeda värvi metallist vutlaris, mille peal kirje www.3bscientific.com; rohelist ja valget värvi mälupulk Kingston Datel XXX; mälupulk hõbeda värvi Edimax XXX; musta värvi mälupulk hõbeda värvi metallist vutlaris Hansapank logoga – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Mikk Tiittole kui asjade seaduslikule omanikule. Mikk Tiitto sõiduauto Volvo S60 reg.nr-ga XXX vaatluse käigus ära võetud järgmised esemed: mobiiltelefon Samsung GT-E1081T IMEI-koodiga XXX, musta-punast värvi korpusega, koos Elisa sim-kaardiga XXX; mobiiltelefon Nokia 100 IMEI-koodiga XXX, koos Elisa sim-kaardiga XXX; mobiiltelefon Nokia 100 IMEI-koodiga XXX, koos Elisa sim-kaardiga XXX ning mobiiltelefon Samsung GT-E1170i IMEI- koodiga XXX, koos Tele2 sim-kaardiga XXX – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Mikk Tiittole kui asjade seaduslikule omanikule. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. 3 SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU Mikk Tiittot süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 11.08.2012 kuni 26.11.2012, kavatsedes taotleda teiste isikute jaoks autoliisingut, võltsis neljal korral liisingu taotlemiseks nõutavaid dokumente, s.o nelja liisingutaotleja pangakonto väljavõtted ja ühe liisingutaotluse, ning peale selle võltsis ühel korral sõiduki müügilepingu, millise tegevusega on ta kokku viiel korral toime pannud dokumendi võltsimise, tehes seda alljärgnevatel asjaoludel: 11.08.2012, asudes täpselt tuvastamata kohas, võltsis Mikk Tiitto kirjaliku müügilepingu, mille kohaselt 11.08.2012 XXX OÜ, keda esindas juhatuse liige XXX, müüs ja XXX ostis kokkuleppel hinnaga sõiduki BMW X5 VIN-koodiga XXX. Tegelikult ei ole aga XXX OÜ juhatuse liige XXX seda müügilepingut sõlminud. XXX ei ole seda müügilepingut koostanud ega allkirjastanud. Selle müügilepingu koostas Mikk Tiitto, kes kirjutas müügilepingu blanketile lepingu sõlmimise kuupäeva ja koha, lepingupoolte ja sõiduki andmed ning kirjutas müügilepingule allkirja XXX, s.o sõiduki müüja esindaja nimelt. Ostjana allkirjastas müügilepingu XXX. Kõnealune müügileping andis XXX võimaluse esineda õiguskäibes sõiduki omanikuna ning taotleda Maanteeametis sõidukit puudutavate registriandmete muutmist, s.t enda kandmist liiklusregistrisse sõiduki omanikuna, mis oligi 13.08.2012 XXX taotluse alusel tehtud. 3.1.

1. Ajavahemikul 14.08.2012 kuni 31.08.2012, asudes täpselt tuvastamata kohas, võltsis Mikk Tiitto XXX (XXX) Swedbanki konto nr XXX väljavõtte ajaperioodi kohta 01.02.2012 – 10.08.2012, eesmärgiga esitada võltsitud pangakonto väljavõte liisingufirmale AS Nordea Finance Estonia XXX maksejõulisuse tõendamiseks sõiduki Audi A6 Avant (VIN-kood XXX, vi Väljalaskeaasta 2008; maksumusega 17 500 eurot ilma käibemaksuta ja 21 000 eurot koos käibemaksuga) liisingulepingu sõlmimisele eelneva liisingu taotlemise käigus. Pangakonto väljavõtte võltsimine Mikk Tiitto poolt seisnes selles, et tema, teades XXX Swedbanki konto numbrit (XXX), valmistas tegelikkusele mittevastava pangakonto väljavõtte, milles on XXXsissetulekud näidatud oluliselt suurematena kui nad tegelikult olid. Võltsitud pangakonto väljavõtte kohaselt oleks XXXjustkui saanud OÜ-lt XXX palka summas alates 1 013,87 eurost kuni 1 376,17 euroni igakuiselt, s.o 07.02.2012, 07.03.2012, 05.04.2012, 07.05.2012, 07.06.2012, 05.07.2012, 06.07.2012 (kahel viimasel kuupäeval vastavalt 284,44 eurot ja 1 091,73 eurot, seega
2. a juulis kokku 1 376,17 eurot). Tegelikult oli aga kõnealune XXX Swedbanki konto avatud alles 14.08.2012, mistõttu ei saanud sellel pangakontol olla eelnimetatud raha laekumisi ega muid toimunguid. Osundatud ajaperioodil on XXXsaanud palka MTÜ-lt XXX summas alates 382,20 eurost kuni 382,24 euroni igakuiselt alates maikuust, s.o 14.05.2012, 11.06.2012, 09.07.2012, 09.07.2012, 09.08.2012, milline palk laekus XXXSEB Panga kontole nr XXXXXXXXXXXXXX. Võltsides eelkirjeldatud viisil pangakonto väljavõtet teadis Mikk Tiitto, et see dokument näitab XXXmaksevõimelise isikuna ning seeläbi võimaldab sõlmida liisingulepingut, mille esemeks on kallihinnaline sõiduk Audi A6 Avant VIN-koodiga XXX. Samuti teadis Mikk Tiitto, et võltsitud pangakonto väljavõtte alusel on tulevasel sõiduki liisingulepingu sõlmimisel võimalik vabaneda võlaõigusseaduse § 6 lõikest 1, § 14 lõigetest 1 ja 2 tulenevast kohustusest teatada lepingueelsete läbirääkimiste (liisingu taotlemise) käigus teisele poolele (sõiduki ostu finantseerivale liisingufirmale) ja lepingu sõlmimist ette valmistavatele isikutele tõesed andmed kõigist asjaoludest, mille vastu on teisel poolel (liisingufirmal) äratuntav oluline huvi. Nende asjaolude hulka kuulub muu hulgas liisingutaotleja tegelik sissetulek ja töökoht (tööandja nimi). Eelnimetatud sõiduk Audi A6 oli alates 08.08.2012 registreeritud XXX OÜ nimele, mille ainus juhatuse liige oli XXX, ning sõidukile oli omistatud registreerimisnumber XXX . Mikk Tiitto, olemata XXX OÜ seaduslik esindaja, oli isikuks, kes tegelikult kontrollis selle osaühingu tegevust. Võltsides XXXpangakonto väljavõtet oli Mikk Tiitto teadlik, et lähtuvalt tulevasest liisingulepingust, mille sõlmimise eelduseks on liisinguvõtja maksevõimelisust näitav pangakonto väljavõte, sõlmitakse XXX OÜ kui müüja ja liisingufirma kui ostja vahel sõiduki müügilepingu, mille alusel on liisingufirmalt võimalik XXX OÜ pangakontole saada sõiduki müügihinna, mis oligi 20.09.2012 AS Nordea Finance Estonia poolt summas 21 000 eurot 4 tasutud XXX OÜ SEB Panga kontole nr XXXXXXXXXXX). 3.1.3 Ajavahemikul 16.10.2012 kuni 23.10.2012, asudes täpselt tuvastamata kohas, võltsis Mikk Tiitto XXX (XXX) Swedbanki konto nr XXX väljavõtte ajaperioodi kohta 11.04.2012 – 17.10.2012, eesmärgiga esitada võltsitud pangakonto väljavõte liisingufirmale AS Nordea Finance Estonia XXX maksejõulisuse tõendamiseks sõiduki BMW X5 (VIN-kood XXX , väljalaskeaasta 2007; maksumusega 23 166,67 eurot ilma käibemaksuta ja 27 800 eurot koos käibemaksuga) liisingulepingu sõlmimisele eelneva liisingu taotlemise käigus. Pangakonto võltsimine Mikk Tiitto poolt seisnes selles, et tema, kasutades ehtsat XXX Swedbanki konto nr XXX väljavõtet, valmistas tegelikkusele mittevastava pangakonto väljavõtte, milles on XXX sissetulekud näidatud oluliselt suurematena kui nad tegelikult olid. Võltsitud pangakonto väljavõtte kohaselt oleks XXX justkui saanud AS-lt Swedbank palka summas 2 162,99 eurot igakuiselt, s.o 28.04.2012, 28.05.2012, 28.06.2012, 28.07.2012, 28.08.2012, 28.09.2012 ning konto sissetulekud (palk ja muud laekumised) olid kokku 18 910,97 eurot, väljaminekud 9 604,82 eurot, lõppsaldo 9 306,15 eurot. Tegelikult ei ole aga neid palgalaekumisi olnud, XXX on küll saanud osundatud ajaperioodil palka AS-lt Swedbank, kuid seda vaid ühe korra ja oluliselt väiksemas summas, s.o 28.09.
3. a 462,99 eurot ning konto sissetulekud olid kokku 7 806,02 eurot, väljaminekud 7 854,96 eurot, lõppsaldo 18,48 eurot. Võltsides eelkirjeldatud viisil pangakonto väljavõtet teadis Mikk Tiitto, et see dokument näitab XXX maksevõimelise isikuna ning seeläbi võimaldab sõlmida liisingulepingut, mille esemeks on kallihinnaline sõiduk BMW X5 VIN-koodiga XXX , millise sõiduki omanikuks oli XXX elukaaslase tuttavale Tiit Kuusikule (Kuusik) kuuluv firma OÜ XXX. Samuti teadis Mikk Tiitto, et võltsitud pangakonto väljavõtte alusel on tulevasel sõiduki liisingulepingu sõlmimisel võimalik vabaneda võlaõigusseaduse § 6 lõikest 1, § 14 lõigetest 1 ja 2 tulenevast kohustusest teatada lepingueelsete läbirääkimiste (liisingu taotlemise) käigus teisele poolele (sõiduki ostu finantseerivale liisingufirmale) ja lepingu sõlmimist ette valmistavatele isikutele tõesed andmed kõigist asjaoludest, mille vastu on teisel poolel (liisingufirmal) äratuntav oluline huvi. Nende asjaolude hulka kuulub muu hulgas liisingutaotleja tegelik sissetulek. Ajavahemikul 09.11.2012 kuni 19.11.2012, asudes täpselt tuvastamata kohas, võltsis Mikk Tiitto XXX Swedbanki konto nr XXX väljavõtte ajaperioodi kohta 01.05.2012 – 09.11.2012, eesmärgiga esitada võltsitud pangakonto väljavõte liisingufirmale OÜ XXX XXX maksejõulisuse tõendamiseks sõiduki Mercedes-Benz ML 320CDi 4Matic (VIN-kood XXX ; maksumusega 31 300 eurot ilma käibemaksuta ja 37 560 eurot koos käibemaksuga) liisingulepingu sõlmimisele eelneva liisingu taotlemise käigus. Pangakonto väljavõtte võltsimine Mikk Tiitto poolt seisnes selles, et tema, kasutades ehtsat XXX Swedbanki konto nr XXX väljavõtet, valmistas tegelikkusele mittevastava pangakonto väljavõtte, milles on XXX sissetulekud näidatud oluliselt suurematena kui nad tegelikult olid. Võltsitud pangakonto väljavõtte kohaselt oleks XXX justkui saanud OÜ-lt XXX palka summas alates 1 923,15 eurost kuni 1960,37 euroni igakuiselt, s.o 04.05.2012, 04.06.2012, 04.07.2012, 03.08.2012, 04.09.2012, 04.10.2012, 02.11.2012 ning konto sissetulekud (palk ja muud laekumised) olid kokku 13 660 eurot, väljaminekud 3 722,07 eurot, lõppsaldo 9 927,99 eurot. Tegelikult ei ole aga neid palgalaekumisi olnud, XXX on küll saanud igakuiselt eelnimetatud kuupäevadel palka OÜ-lt XXX, kuid seda oluliselt väiksemates summades alates 203,15 eurost kuni 260,37 euroni ning konto sissetulekud olid kokku 1 890,06 eurot, väljaminekud 1 581,33 eurot, lõppsaldo 313,43 eurot. Võltsides eelkirjeldatud viisil pangakonto väljavõtet teadis Mikk Tiitto, et see dokument näitab XXX maksevõimelise isikuna ning seeläbi võimaldab sõlmida liisingulepingut, mille esemeks on kallihinnaline sõiduk Mercedes-Benz ML 320CDi 4Matic VIN-koodiga XXX , milline sõiduk oli müügil Tallinnas Tähesaju tee 14 asuvas automüügifirmas AS XXX , milline firma omandas selle sõiduki 14.11.2012 OÜ-lt XXX , keda sõiduki ostu-müügi lepingu sõlmimisel esindas juhatuse liige XXX . Samuti teadis Mikk Tiitto, et võltsitud pangakonto väljavõtte alusel on tulevasel sõiduki liisingulepingu sõlmimisel võimalik vabaneda võlaõigusseaduse § 6 lõikest 1, § 14 lõigetest 1 ja 2 tulenevast kohustusest teatada lepingueelsete läbirääkimiste (liisingu 5 taotlemise) käigus teisele poolele (sõiduki ostu finantseerivale liisingufirmale) ja lepingu sõlmimist ette valmistavatele isikutele tõesed andmed kõigist asjaoludest, mille vastu on teisel poolel (liisingufirmal) äratuntav oluline huvi. Nende asjaolude hulka kuulub muu hulgas liisingutaotleja tegelik sissetulek. Ajavahemikul 13.09.2012 kuni 26.11.2012, asudes täpselt tuvastamata kohas, võltsis Mikk Tiitto kahte dokumenti, s.o XXX Swedbanki konto nr 221023540339 väljavõtte ajaperioodi kohta 01.05.2012-19.11.2012 ja XXX nimelt koostatud liisingutaotluse kuupäevaga 26.11.2012, eesmärgiga esitada võltsitud pangakonto väljavõte liisingufirmadele XXX maksejõulisuse tõendamiseks sõiduki BMW X5 (VIN-kood XXX, väljalaskeaasta 2008, maksumusega 30 833,33 eurot ilma käibemaksuta ja 37 000 eurot koos käibemaksuga) liisingulepingu sõlmimisele eelneva liisingu taotlemise käigus. Pangakonto võltsimine Mikk Tiitto poolt seisnes selles, et tema, kasutades ehtsat XXX Swedbanki konto nr XXXXXXXXXXX väljavõtet, valmistas tegelikkusele mittevastava pangakonto väljavõtte, milles on XXXsissetulekud näidatud oluliselt suurematena kui nad tegelikult olid. Võltsitud pangakonto väljavõtte kohaselt oleks XXXjustkui saanud Soome firmalt XXX OY palka summas alates 2 025 eurost kuni 2 079,99 euroni igakuiselt, s.o 11.05.2012, 11.06.2012, 11.07.2012, 11.08.2012, 12.09.2012, 11.10.2012, 05.11.2012 ning konto sissetulekud (palk ja muud laekumised) olid kokku 15 413,52 eurot, väljaminekud 5 096,58 eurot, lõppsaldo 10 316,94 eurot. Tegelikult ei ole aga neid palgalaekumisi olnud, XXXon saanud osundatud ajaperioodil palka kolmel korral OÜ-lt XXX ja seda oluliselt väiksemates summades (11.05.2012.a 248,34 eurot, 08.06.2012.a 248,34 eurot, 13.07.2012.a 174,64 eurot selgitusega „lõpurahad“) ning konto sissetulekud olid kokku 1 023,34 eurot, väljaminekud 1 019,66 eurot, lõppsaldo 3,94 eurot. Liisingutaotluse võltsimine Mikk Tiitto poolt seisnes selles, et tema, kasutades AS Nordea Finance Estonia eraisiku liisingutaotluse blanketi, koostas ja allkirjastas XXXnimelt kuupäevaga 26.11.2012 dateeritud liisingutaotluse, mille kohaselt oleks XXXjustkui taotlenud liisingut, mille tähtajaks oli 60 kuud ja esemeks automüügifirma OÜ XXX poolt müüdav sõiduk BMW X5 väljalaskeaastaga 2008, ostuhinnaga 37 000 eurot. Liisingutaotluses märgitud sõidukiks oli alates 01.11.2012 OÜ XXX nimele registreeritud sõiduk BMW X5 VIN-koodiga XXX, reg.nrga XXX, mis oli komisjonimüügil Harju maakonnas XXX asuvas automüügifirmas OÜ XXX . Liisingutaotluse blanketi on Mikk Tiitto saanud OÜ XXX töötajalt XXXlt, kes oli Mikk Tiitto palvel ja juhiste kohaselt trükkinud sellele blanketile XXXnime, isikukoodi ja meiliaadressi, sõiduki müüja ning liisitava sõiduki andmed. Seejuures ei teadnud XXX, et Mikk Tiitto kavatseb selle liisingutaotluse võltsida. Hiljem kirjutas Mikk Tiitto XXXlt saadud liisingutaotluse blanketile XXXandmed (sünniaeg, dokumendi number, elukoht, telefon, arvelduskonto number ja pank, töökoha andmed) ja kuupäeva ning allkirjastas liisingutaotluse XXX, s.o liisingutaotleja nimelt. Liisingutaotluses märkis Mikk Tiitto XXXtöökohaks Soome firma XXX OY asukohaga Helsinki linnas, ametiks projektijuht, staažiks selles firmas 1,5 aastat ning kuu sissetulekuks (neto) ca 2 050 eurot. Tegelikult ei ole aga XXX selles firmas töötanud ega saanud sellelt firmalt palka. Võltsides eelkirjeldatud viisil pangakonto väljavõtet ja liisingutaotlust teadis Mikk Tiitto, et nimetatud dokumendid näitavad XXX maksevõimelise isikuna ning seeläbi võimaldavad sõlmida liisingulepingut, mille esemeks on liisingutaotluses märgitud kallihinnaline sõiduk BMW X
4. Samuti teadis Mikk Tiitto, et võltsitud pangakonto väljavõtte ja liisingutaotluse alusel on tulevasel sõiduki liisingulepingu sõlmimisel võimalik vabaneda võlaõigusseaduse § 6 lõikest 1, § 14 lõigetest 1 ja 2 tulenevast kohustusest teatada lepingueelsete läbirääkimiste (liisingu taotlemise) käigus teisele poolele (sõiduki ostu finantseerivale liisingufirmale) ja lepingu sõlmimist ette valmistavatele isikutele tõesed andmed kõigist asjaoludest, mille vastu on teisel poolel (liisingufirmal) äratuntav oluline huvi. Nende asjaolude hulka kuulub muu hulgas liisingutaotleja tegelik sissetulek, töökoht (tööandja nimi) ja töösuhte kestus. Allkirjastades liisingutaotlust XXXnimelt vabastas Mikk Tiitto end kohustusest võtta koostatud dokumendile selle esitaja allkiri. 6 Seega pani Mikk Tiitto oma tahtliku tegevusega toime

§ 344

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, võltsimise. Samuti süüdistatakse Mikk Tiittot selles, et tema ajavahemikul 14.08.2012 kuni 12.12.2012, taotledes neljal korral teiste isikute jaoks autoliisingut, esitas liisingufirmadele teadvalt võltsitud dokumente, s.o nelja liisingutaotleja pangakonto väljavõtted ja ühe liisingutaotluse, millise tegevusega on ta neljal korral toime pannud võltsitud dokumentide kasutamise, tehes seda alljärgnevatel asjaoludel: Ajavahemikul 14.08.2012 kuni 31.08.2012 kasutas Mikk Tiitto teadvalt võltsitud dokumenti, s.o XXXSwedbanki konto nr XXX väljavõtet ajaperioodi kohta 01.02.2012 – 10.08.

1. Võltsitud pangakonto väljavõtte kasutamine Mikk Tiitto poolt seisnes selles, et tema täpselt tuvastamata kuupäeval ajavahemikul 14.08.2012 kuni 31.08.2012, asudes täpselt tuvastamata kohas, esitas liisingu taotlemise käigus selle väljavõtte e-postiga liisingufirmale AS Nordea Finance Estonia asukohaga Liivalaia tn 45, Tallinn, tehes seda XXXnimelt ja huvides, kes soovis liisingufirma abil soetada sõiduki Audi A6 Avant VIN-koodiga XXX , väljalaskeaasta 2008, maksumusega 17 500 eurot ilma käibemaksuta ja 21 500 eurot koos käibemaksuga. Võltsitud pangakonto väljavõttes on XXXsissetulekud näidatud oluliselt suurematena kui nad tegelikult olid. Võltsitud pangakonto väljavõtte kohaselt oleks XXXjustkui saanud OÜ-lt XXX palka summas alates 1 013,87 eurost kuni 1 376,17 euroni igakuiselt, s.o 07.02.2012, 07.03.2012, 05.04.2012, 07.05.2012, 07.06.2012, 05.07.2012, 06.07.2012 (kahel viimasel kuupäeval vastavalt 284,44 eurot ja 1 091,73 eurot, seega
2. a juulis kokku 1 376,17 eurot). Tegelikult oli aga kõnealune XXXSwedbanki konto avatud alles 14.08.2012, mistõttu ei saanud sellel pangakontol olla eelnimetatud raha laekumisi ega muid toimunguid. Osundatud ajaperioodil on XXXsaanud palka MTÜ-lt XXX summas alates 382,20 eurost kuni 382,24 euroni igakuiselt alates maikuust, s.o 14.05.2012, 11.06.2012, 09.07.2012, 09.07.2012, 09.08.2012, milline palk laekus XXXSEB Panga kontole nr XXXXXXXXXXXXXX. Esitades liisingufirmale XXXSwedbanki konto väljavõtet teadis Mikk Tiitto, kes oli liisingu taotlemise korraldaja, et tegemist on võltsitud dokumentidega. Selle dokumendi esitamisel liisingufirmale oli Mikk Tiitto eesmärgiks näidata XXXmaksevõimelise isikuna ning seeläbi võimaldada XXX sõlmida liisingulepingut, mille esemeks on kallihinnaline sõiduk Audi A6 Avant VIN-koodiga XXX . Samuti soovis Mikk Tiitto lepingu sõlmimist ettevalmistava isikuna vabaneda ise ja vabastada ka XXXvõlaõigusseaduse § 6 lõikest 1, § 14 lõigetest 1 ja 2 tulenevast kohustusest teatada lepingueelsete läbirääkimiste (liisingu taotlemise) käigus teisele poolele (sõiduki ostu finantseerivale liisingufirmale) ja lepingu sõlmimist ette valmistavatele isikutele tõesed andmed kõigist asjaoludest, mille vastu on teisel poolel (liisingufirmal) äratuntav oluline huvi. Nende asjaolude hulka kuulub muu hulgas liisingutaotleja tegelik sissetulek ja töökoht (tööandja nimi). Eelnimetatud sõiduk Audi A6 oli alates 08.08.2012 registreeritud XXX OÜ nimele, mille ainus juhatuse liige oli XXX , ning sõidukile oli omistatud registreerimisnumber XXX . Mikk Tiitto, olemata XXX OÜ seaduslik esindaja, oli isikuks, kes tegelikult kontrollis selle osaühingu tegevust, ning võltsitud XXXSwedbanki konto väljavõtte esitamisel liisingufirmale oli Mikk Tiitto eesmärgiks ka see, et tulevasest liisingulepingust lähtuvalt XXX OÜ kui müüja ja liisingufirma kui ostja vahel sõlmitava sõiduki müügilepingu alusel saada liisingufirmalt XXX OÜ pangakontole sõiduki müügihinna, mis oligi 20.09.2012 AS Nordea Finance Estonia poolt summas 21 000 eurot tasutud XXX OÜ SEB Panga kontole nr XXX (XXXXXXXXXX). 23.10.2012 kasutas Mikk Tiitto teadvalt võltsitud dokumenti, s.o XXX (XXX) Swedbanki konto nr XXX väljavõtet ajaperioodi kohta 11.04.2012 – 17.10.
3. Võltsitud pangakonto väljavõtte kasutamine Mikk Tiitto poolt seisnes selles, et tema 23.10.2012 kell 13:31, asudes täpselt tuvastamata kohas, saatis selle väljavõtte e-postiga liisingufirmale AS Nordea Finance Estonia asukohaga Liivalaia tn 45, Tallinn, tehes seda XXX nimelt ja huvides, kes soovis liisingufirma abil soetada BMW X5 VIN-koodiga XXX , väljalaskeaasta 2007, maksumusega 23 166,67 eurot 7 ilma käibemaksuta ja 27 800 eurot koos käibemaksuga. Koos võltsitud pangakonto väljavõttega saatis Mikk Tiitto liisingufirmale eraisiku liisingutaotluse, mis oli eelnevalt allkirjastatud XXX poolt ja mille esemeks oli eelnimetatud sõiduk. Liisingutaotlus ja võltsitud pangakonto väljavõte saatis Mikk Tiitto liisingufirmale spetsiaalselt liisingufirmaga suhtlemiseks loodud meiliaadressilt XXX. Võltsitud pangakonto väljavõttes on XXX sissetulekud näidatud oluliselt suurematena kui nad tegelikult olid. Võltsitud pangakonto väljavõtte kohaselt oleks XXX justkui saanud AS-lt Swedbank palka summas 2 162,99 eurot igakuiselt, s.o 28.04.2012, 28.05.2012, 28.06.2012, 28.07.2012, 28.08.2012, 28.09.2012 ning konto sissetulekud (palk ja muud laekumised) olid kokku 18 910,97 eurot, väljaminekud 9 604,82 eurot, lõppsaldo 9 306,15 eurot. Tegelikult ei ole aga neid palgalaekumisi olnud, XXX on küll saanud osundatud ajaperioodil palka AS-lt Swedbank, kuid seda vaid ühe korra ja oluliselt väiksemas summas, s.o 28.09.2012.a 462,99 eurot ning konto sissetulekud olid kokku 7 806,02 eurot, väljaminekud 7 854,96 eurot, lõppsaldo 18,48 eurot. Esitades liisingufirmale XXX Swedbanki konto väljavõtet teadis Mikk Tiitto, kes oli liisingu taotlemise korraldaja, et tegemist on võltsitud dokumentidega. Selle dokumendi esitamisel liisingufirmale oli Mikk Tiitto eesmärgiks näidata XXX maksevõimelise isikuna ning seeläbi võimaldada Merit Sarvel sõlmida liisingulepingut, mille esemeks on kallihinnaline sõiduk BMW X5 VIN-koodiga XXX , väljalaskeaasta
4. Samuti soovis Mikk Tiitto lepingu sõlmimist ettevalmistava isikuna vabaneda ise ja vabastada ka XXX võlaõigusseaduse § 6 lõikest 1, § 14 lõigetest 1 ja 2 tulenevast kohustusest teatada lepingueelsete läbirääkimiste (liisingu taotlemise) käigus teisele poolele (sõiduki ostu finantseerivale liisingufirmale) ja lepingu sõlmimist ette valmistavatele isikutele tõesed andmed kõigist asjaoludest, mille vastu on teisel poolel (liisingufirmal) äratuntav oluline huvi. Nende asjaolude hulka kuulub muu hulgas liisingutaotleja tegelik sissetulek. 19.11.2012 kasutas Mikk Tiitto teadvalt võltsitud dokumenti, s.o XXX Swedbanki konto nr XXX väljavõtet ajaperioodi kohta 01.05.2012 – 09.11.
5. Võltsitud pangakonto väljavõtte kasutamine Mikk Tiitto poolt seisnes selles, et tema 19.11.2012 kell 12:45, asudes täpselt tuvastamata kohas, saatis liisingu taotlemise käigus selle väljavõtte e-postiga liisingufirmale OÜ Citadele Liising & Factoring asukohaga Roosikrantsi tn 2, Tallinn, tehes seda XXX nimelt ja huvides, kes soovis liisingufirma abil soetada Mercedes-Benz ML 320CDi 4Matic, VIN-kood XXX , maksumusega 37 560 eurot. Võltsitud pangakonto väljavõte saatis Mikk Tiitto liisingufirmale spetsiaalselt liisingufirmaga suhtlemiseks loodud meiliaadressilt XXX . Võltsitud pangakonto väljavõttes on XXX sissetulekud näidatud oluliselt suurematena kui nad tegelikult olid. Võltsitud pangakonto väljavõtte kohaselt oleks XXX justkui saanud OÜ-lt XXX palka summas alates 1 923,15 eurost kuni 1960,37 euroni igakuiselt, s.o 04.05.2012, 04.06.2012, 04.07.2012, 03.08.2012, 04.09.2012, 04.10.2012, 02.11.2012 ning konto sissetulekud (palk ja muud laekumised) olid kokku 13 660 eurot, väljaminekud 3 722,07 eurot, lõppsaldo 9 927,99 eurot. Tegelikult ei ole aga neid palgalaekumisi olnud, XXX on küll saanud igakuiselt eelnimetatud kuupäevadel palka OÜ-lt XXX , kuid seda oluliselt väiksemates summades alates 203,15 eurost kuni 260,37 euroni ning konto sissetulekud olid kokku 1 890,06 eurot, väljaminekud 1 581,33 eurot, lõppsaldo 313,43 eurot. Esitades liisingufirmale XXX Swedbanki konto väljavõtet teadis Mikk Tiitto, kes oli liisingu taotlemise korraldaja, et tegemist on võltsitud dokumentidega. Selle dokumendi esitamisel liisingufirmale oli Mikk Tiitto eesmärgiks näidata XXX maksevõimelise isikuna ning seeläbi võimaldada XXX sõlmida liisingulepingut, mille esemeks on Mercedes-Benz ML 320CDi 4Matic (VIN-kood XXX , maksumusega 37 560 eurot), milline sõiduk oli müügil Tallinnas Tähesaju tee 14 asuvas automüügifirmas AS XXX , milline firma omandas selle sõiduki 14.11.2012 OÜ-lt XXX , keda sõiduki ostu-müügi lepingu sõlmimisel esindas juhatuse liige XXX . Samuti soovis Mikk Tiitto lepingu sõlmimist ettevalmistava isikuna vabaneda ise ja vabastada ka XXX võlaõigusseaduse § 6 lõikest 1, § 14 lõigetest 1 ja 2 tulenevast kohustusest teatada lepingueelsete läbirääkimiste (liisingu taotlemise) käigus teisele poolele (sõiduki ostu finantseerivale liisingufirmale) ja lepingu sõlmimist ette valmistavatele isikutele tõesed andmed 8 kõigist asjaoludest, mille vastu on teisel poolel (liisingufirmal) äratuntav oluline huvi. Nende asjaolude hulka kuulub muu hulgas liisingutaotleja tegelik sissetulek. 26.11.2012 ja 12.12.2012 kasutas Mikk Tiitto kahte teadvalt võltsitud dokumenti, s.o XXX Swedbanki konto nr XXXXXXXXXXX väljavõtte ajaperioodi kohta 01.05.2012 - 19.11.2012 ja XXX nimelt koostatud liisingutaotluse kuupäevaga 26.11.
6. Võltsitud pangakonto väljavõtte ja liisingutaotluse kasutamine Mikk Tiitto poolt seisnes selles, et tema esitas nimetatud dokumendid kahele liisingufirmale, tehes seda automüügifirma OÜ XXX töötaja XXX vahendusel, keda Mikk Tiitto valitses ülekaaluka teadmisega ja kes ei olnud teadlik, et tegemist on võltsitud dokumentidega. Võltsitud dokumentide esitamine toimus alljärgnevalt. Täpselt tuvastamata ajal, kuid hiljemalt 26.11.2012, asudes automüügifirmas OÜ XXX aadressil Läike tee 38, Peetri küla, Harju maakond, andis Mikk Tiitto võltsitud pangakonto väljavõtte ja võltsitud liisingulepingu taotluse selle automüügifirma töötajale XXXle. XXX saatis oma töökohalt selle väljavõtte ja liisingutaotluse e-postiga kahele liisingufirmale – 26.11.2012 AS-le Nordea Finance Estonia asukohaga Liivalaia tn 45, Tallinn ja 12.12.2012 OÜ-le Citadele Liising & Factoring asukohaga Roosikrantsi tn 2, Tallinn. Nendele liisingufirmadele e-postiga edastatud liisingutaotluse faili sisuks oli AS Nordea Finance Estonia blanketil koostatud, osaliselt trükitud ja osaliselt käsikirjaliselt täidetud ning XX nimelt käsitsi allkirjastatud liisingutaotlus. Koos võltsitud pangakonto väljavõtte ja liisingutaotlusega saatis XXX liisingufirmadele 21.11.2012 kuupäevaga dateeritud sõiduki müügipakkumise, mille kohaselt pakkus OÜ XXX XXXle müüa sõiduki BMW X5 VIN-koodiga XXXXXXXXXX, reg.nr-ga 3XXX, väljalaskeaasta 2008, maksumusega 37 000 eurot, milline sõiduk oli komisjonimüügil automüügifirmas OÜ XXX . See müügipakkumine oli koostatud XXX poolt, kes tegi seda Mikk Tiitto palvel ning juhiste kohaselt. Võltsitud pangakonto väljavõttes, mis oli valmistatud kasutades ehtsat XXX Swedbanki konto nr XXXXXXXXX väljavõtet, on XXX sissetulekud näidatud oluliselt suurematena kui nad tegelikult olid. Võltsitud pangakonto väljavõtte kohaselt oleks XXX justkui saanud Soome firmalt XXX OY palka summas alates 2 025 eurost kuni 2 079,99 euroni igakuiselt, s.o 11.05.2012, 11.06.2012, 11.07.2012, 11.08.2012, 12.09.2012, 11.10.2012, 05.11.2012 ning konto sissetulekud (palk ja muud laekumised) olid kokku 15 413,52 eurot, väljaminekud 5 096,58 eurot, lõppsaldo 10 316,94 eurot. Tegelikult ei ole aga neid palgalaekumisi olnud, XXX on saanud osundatud ajaperioodil palka kolmel korral OÜ-lt XXX ja seda oluliselt väiksemates summades, s.o 11.05.2012.a 248,34 eurot, 08.06.2012.a 248,34 eurot, 13.07.2012.a 174,64 eurot selgitusega „lõpurahad“) ning konto sissetulekud olid kokku 1 023,34 eurot, väljaminekud 1 019,66 eurot, lõppsaldo 3,94 eurot. Võltsitud liisingutaotluse kohaselt oleks XXX justkui taotlenud liisingut, mille tähtajaks oli 60 kuud ja esemeks OÜ XXX poolt müüdav sõiduk BMW X5 väljalaskeaasta 2008, maksumusega 37 000 eurot (koos käibemaksuga), s.o eelnimetatud müügipakkumises kirjeldatud sõiduk. Liisingutaotlus oli koostatud AS Nordea Finance Estonia eraisiku liisingutaotluse blanketil. Sel blanketil oli trükitud XXX nimi, isikukood ja meiliaadress, sõiduki müüja ning liisitava sõiduki andmed. Liisingutaotluse ülejäänud osa, mis sisaldas XXX andmed (sünniaeg, dokumendi number, elukoht, telefon, arvelduskonto number ja pank, töökoha andmed), oli täidetud käsikirjalise tekstiga ning liisingutaotlus oli allkirjastatud XXX nimelt. Tegelikult ei ole aga XXXseda liisingutaotlust koostanud ega allkirjastanud. Liisingutaotluses oli XXX töökohaks märgitud Soome firma XXX OY asukohaga Helsinki linnas, ametiks projektijuht, staažiks selles firmas 1,5 aastat ning kuu sissetulekuks (neto) ca 2 050 eurot. Tegelikult ei ole aga XXX selles firmas töötanud ega saanud sellelt firmalt palka. Esitades kahel korral XXX vahendusel liisingufirmadele XXX Swedbanki konto väljavõtet ja XXXnimelt koostatud liisingutaotlust teadis Mikk Tiitto, kes oli liisingu taotlemise korraldaja, et tegemist on võltsitud dokumentidega. Nende dokumentide esitamisel liisingufirmadele oli Mikk Tiitto eesmärgiks näidata XXX maksevõimelise isikuna ning seeläbi võimaldada XXX sõlmida liisingulepingut, mille esemeks on liisingutaotluses märgitud kallihinnaline sõiduk BMW X
7. Samuti soovis Mikk Tiitto lepingu sõlmimist ettevalmistava isikuna vabaneda ise ja vabastada ka XXX võlaõigusseaduse § 6 lõikest 1, § 14 lõigetest 1 ja 2 tulenevast kohustusest 9 teatada lepingueelsete läbirääkimiste (liisingu taotlemise) käigus teisele poolele (sõiduki ostu finantseerivale liisingufirmale) ja lepingu sõlmimist ette valmistavatele isikutele tõesed andmed kõigist asjaoludest, mille vastu on teisel poolel (liisingufirmal) äratuntav oluline huvi. Nende asjaolude hulka kuulub muu hulgas liisingutaotleja tegelik sissetulek, töökoht ja töösuhte kestus. Eelnimetatud sõiduk BMW X5 oli alates 01.11.2012 registreeritud OÜ XXX nimele, millise osaühingu ainukeseks juhatuse liikmeks oli XXX , ning sõidukile oli omistatud registreerimisnumber 365BHP. Mikk Tiitto, olemata OÜ XXX seaduslik esindaja, oli aga isikuks, kes tegelikult kontrollis selle osaühingu tegevust, ning võltsitud XXX Swedbanki konto väljavõtte esitamisel liisingufirmale oli Mikk Tiitto eesmärgiks ka see, et liisingufirma poolt kõnealuse sõiduki omandamise tulemusena saada OÜ XXX kui sõiduki omaniku pangakontole sõiduki müügihinna, mis pidi tasuma liisingufirma. Seega pani Mikk Tiitto oma tahtliku tegevusega toime

§ 345

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest (enne 01.01.2015 kehtinud

§ 345

lg 1 redaktsioonis; alates 01.01.2015 kehtiva

§ 345

lg 1 sõnastuse kohaselt teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi). Samuti süüdisatatakse Mikk Tiittot selles, et tema ajavahemikul 14.08.2012 kuni 18.12.2012 korduvalt kasutas XXX(XXX) nimele välja antud digitaalset isikutunnistust (ID-kaarti) nr XXX, allkirjastades sellega erinevaid dokumente, mille sisust ei olnud XXX teadlik ning milliste dokumentide enda nimelt (oma digitaalse isikutunnistusega) allkirjastamiseks ei ole XXX nõusolekut andnud.

§ 350kohaselt kuulub digitaalne isikutunnistus tähtsate isiklike dokumentide hulka.

XXX digitaalse isikutunnistuse kasutamine Mikk Tiitto poolt toimus alljärgnevatel asjaoludel: 3.3.1. 14.08.2012 allpool märgitud kellaaegadel, asudes täpselt tuvastamata kohas, andis Mikk Tiitto kõnealuse digitaalse isikutunnistusega XXX nimelt digitaalse allkirja kahele dokumendile ja nimelt: • kell 13:12:00 andis Mikk Tiitto kõnealuse digitaalse isikutunnistusega XXX nimelt digitaalse allkirja volikirjale liiklusregistri toimingu läbiviimiseks kuupäevaga 31.12.2012 (fail „volikiri_ark.doc“), mille kohaselt XXX volitas XXX (XXX) teostama sõidukiga BMW X5 reg.nr-ga XXX , VIN-koodiga XXX , registritoiminguid, mis seisnevad registreerimistunnistuse asendamises seoses kaotamisega, kasutajate kandmises sõiduki registreerimistunnistusele ja sõiduki registreerimismärgi vahetamises. • kell 15:28:17 andis Mikk Tiitto kõnealuse digitaalse isikutunnistusega XXXnimelt digitaalse allkirja seletuskirjale sõiduki BMW X5 reg.nr-ga XXX registreerimistunnistuse kaotamise kohta kuupäevaga 12.08.2012 (fail „SELETUSKIRI.docx“), mille kohaselt ajavahemikul 05.08.2012-08.08.2012 XXX OÜ juhatuse liige XXX kaotas kõnealuse sõiduki registreerimistunnistuse ega suuda seda enam leida. Seletuskirja ja volikirja digitaalsel allkirjastamisel XXXdigitaalse isikutunnistusega oli Mikk Tiitto eesmärgiks teha võimalikuks XXX (XXX ) või teisel isikul XXX i nimelt teostada eelnimetatud sõidukiga BMW X5 volikirjas märgitud registritoiminguid, s.t asendada registreerimistunnistus seoses kaotusega, anda sõiduki kasutusõigust teistele isikutele kandes neid kasutajatena sõiduki registreerimistunnistusele ning vahetada sõiduki registreerimismärki. 05.09.2012 kell 13:06:25, kasutades internetiühendust asukohaga XXX , Tallinn, andis Mikk Tiitto kõnealuse digitaalse isikutunnistusega XXXnimelt digitaalse allkirja ostu-müügi lepingule nr XXX (fail „Ostu-müügi leping.pdf“), mille kohaselt XXX OÜ, keda esindas juhatuse liige XXX , müüs ja AS Nordea Finance Estonia ostis sõiduki Audi A6 Avant VIN-koodiga XXX , väljalaskeaastaga 2008, hinnaga 17 500 eurot (millele lisandub käibemaks), ning AS Nordea Finance Estonia kohustus anda see sõiduk liisingulepingu nr XXX alusel XXX(XXX ) kasutusse. Liisinguleping nr XXX oli 31.08.2012 sõlmitud AS Nordea Finance Estonia kui liisinguandja ja XXXkui liisinguvõtja vahel ning selle liisingulepingu kohaselt kohustus liisinguandja omandama 10 XXXhuvides (tema valdusse ja kasutusse andmiseks) XXX OÜ-lt eelnimetatud sõiduki maksumusega 17 500 eurot (ilma käibemasuta) ning XXXkohustus tasuma esimese sissemaksena (omafinantseeringuna) 1 750 eurot ning ülejäänud sõiduki maksumuse osa kohustus tagastama koos intressidega igakuiste tagasimaksetena viie aasta jooksul selliselt, et lepingu tähtaja lõpuks on sõiduki jääkväärtus 3 500 eurot. Mikk Tiitto oli eelkirjeldatud liisingu taotlemise ja liisingulepingu sõlmimise korraldaja ning tema, olemata XXX OÜ seaduslik esindaja, oli isikuks, kes tegelikult kontrollis selle osaühingu tegevust. Eelnimetatud ostu-müügi lepingu digitaalsel allkirjastamisel XXXdigitaalse isikutunnistusega oli Mikk Tiitto eesmärgiks saada ostu-müügi lepingu alusel XXX OÜ pangakontole sõiduki müügihinna 17 500 eurot koos käibemaksuga 3 500 eurot, seega kokku 21 000 eurot, milline summa oligi 20.09.2012 AS Nordea Finance Estonia poolt tasutud XXX OÜ SEB Panga kontole nr XXXXXXXX (XXXXXXXXX). 18.12.2012 allpool märgitud kellaaegadel, kasutades internetiühendust asukohaga XXX , Tallinn, andis Mikk Tiitto kõnealuse digitaalse isikutunnistusega XXXnimelt digitaalse allkirja neljale dokumendile ja nimelt: • kell 07:31:57 tasaarvelduse kokkuleppele kuupäevaga 15.12.2012 (fail „Tasaarveldus

§ 349

järgi kvalifitseeritava kuriteo (tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise), s.o teise isiku nimele välja antud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi. Kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör

§ 344

lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest Mikk Tiittole karistuseks rahalist karistust 200 päevamäära ulatuses, arvestades päevamäära suuruseks 3,20 eurot (

§ 44

lg 2 alusel enne 01.01.2015 kehtinud

redaktsioonis), s.o summas 640 (kuussada nelikümmend) eurot;

§ 345

lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks rahalist karistust 300 päevamäära ulatuses, arvestades päevamäära suuruseks 3,20 eurot (

§ 44

lg 2 alusel enne 01.01.2015 kehtinud

redaktsioonis), s.o summas 960 eurot ning

§ 349

lg 1 järgi ettenähtud kuriteo 11 toimepanemise eest karistuseks rahalist karistust 200 päevamäära ulatuses, arvestades päevamäära suuruseks 3,20 eurot (

§ 44

lg 2 alusel enne 01.01.2015 kehtinud

redaktsioonis), s.o summas 640 eurot.

§ 64

lg 1, 3 alusel liita käesolevas kriminaalasjas mõistetud üksikkaristused, suurendades mõistetud üksikkaristustest raskeimat, ning mõista liitkaristuseks rahaline karistus 500 päevamäära ulatuses, arvestades päevamäära suuruseks 3,20 eurot (

§ 44

lg 2 alusel enne 01.01.2015 kehtinud

redaktsioonis), s.o summas 1600 eurot.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 18.12.2012 kuni 20.12.2012, s.o kolm päeva arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab rahalise karistuse kolm päevamäära, ning lugeda ärakandmata karistuseks rahaline karistus 491 (neljasaja üheksakümne ühe) päevamäära ulatuses, s.o 1571,20 eurot.

§ 73

lg 1, 3 alusel jätta mõistetud ja ärakandmata liitkaristus, s.o rahaline karistus 1571,20 eurot täielikult täitmisele pööramata, kui Mikk Tiitto ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kokkuleppes sisalduv seisukoht asitõendite kohta Viis ümbrikut ekspertiisiaktide lisadega: käekirjaekspertiisi akti nr XXX juurde kuuluvas ümbrikus nr 1 olev 26.11.2012 XXX nimelt koostatud eraisiku liisingutaotluse väljatrükk (ühel lehel); käekirjaekspertiisi akti nr XXX juurde kuuluvas ümbrikus nr 2 olev võrdlusmaterjal (36 lehel), mis sisaldab XXX, Mikk Tiitto, XXX, XXXja XXXpoolt kirjutatud allkirju ja käsikirjalist teksti; käekirjaekspertiisi akti nr XXX juurde kuuluvas ümbrikus nr 1 olev 26.11.2012 XXX nimelt koostatud eraisiku liisingutaotluse originaal (ühel lehel), mis oli leitud ja ära võetud 19.12.2012 Mikk Tiitto elukoha, s.o Tallinnas XXX asuva korteri läbiotsimise käigus; käekirjaekspertiisi akti nr XXX juurde kuuluvas ümbrikus nr 1 olev võrdlusmaterjal (22 lehel), mis sisaldab XXX, Mikk Tiitto ja XXX poolt kirjutatud allkirju ja käsikirjalist teksti; infotehnoloogiaekspertiisi akti nr XXX juurde kuuluvas ümbrikus nr 2 olev CD-plaat, millel on salvestatud Mikk Tiitto sülearvutist leitud failid (pdf-failid, ddoc-failid jm) (asuvad kriminaalasjamaterjalide juures) – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde kohtuotsuse jõustumisel. Mikk Tiitto elukoha aadressil XXX , Tallinn läbiotsimisel ning sõiduauto Volvo S60 reg.nr-ga XXX vaatluse käigus leitud ja ära võetud järgmised esemed: paberileht käsitsi kirjutatud Gunnar Nikkar andmetega, eraisiku liisingutaotluse blankett XXXnimele, XXX AS arve nr XXX – 2 tk; ostu-müügileping 09.08.2012 inglise keeles, XXX OY arve 11.08.2012 soome keeles, müügileping 01.10.2012 soome keeles – 2 tk; OÜ Balti Realiseerimiskeskuse arve nr. XXX – 2 tk; maksekorraldus 12.10.2012, vara üleandmise-vastuvõtmise akt nr EE-2991; ostu-müügileping nr EE-2991, ostu-müügileping nr EE-2991; paber panga pin-koodidega XXXnimele, liisinguleping 4249-12FKP, arve nr 4249-12FKP, erakliendi liisingutaotlus, pakkumine XXXnimele; sõidukit Audi A6 Avant Quattro VIN-koodiga XXX puudutav ostu-müügi leping – 2 tk, ilma allkirjata; sõidukit Audi A6 Avant Quattro VIN-koodiga XXX puudutav arve soome keeles 06.08.2012, sõidukit Audi A6 Avant Quattro VIN-koodiga XXX puudutav ostumüügileping inglise keeles 01.08.2012 (asuvad kriminaalasjamaterjalide juures) – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde kohtuotsuse jõustumisel. Mikk Tiitto elukoha aadressil XXX , Tallinn läbiotsimisel leitud ja ära võetud järgmised esemed: sõiduki ostu-müügileping nr 1553 ilma allkirjata; sõiduki ostu-müügileping nr 1553 allkirjadega, Nordea panka maksekorraldus 06.11.2012.a; arve nr N 11120758; sõiduki üleandmisevastuvõtmise akt 07.11.2012.a; autode ostu-müügileping 14.11.2012.a ning AS Nordea Finance Estonia poolt Politsei- ja Piirivalveametile tähitud postisaadetisena edastatud CD-plaat (registreeritud PPA dokumendiregistris 05.03.2013.a numbriga XXX), millel on salvestatud XXX, XXX ja XXX autoliisingutega seotud materjalid (asuvad kriminaalasjamaterjalide juures) – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde kohtuotsuse jõustumisel. 12 4 CD-plaati, millele on salvestatud osa kriminaaltoimikus olevaid materjale (asuvad kriminaalasjamaterjalide juures) – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde kohtuotsuse jõustumisel. Mikk Tiitto kinnipidamisel temalt ära võetud musta ja punast värvi mälupulk SanDisk Cruzer Blade 4GB XXX (asub hoiul Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Mikk Tiittole kui asjade seaduslikule omanikule. Mikk Tiitto elukoha aadressil XXX , Tallinn läbiotsimisel leitud ja ära võetud järgmised esemed: sülearvuti ThinkPad IMEI koodiga XXX, koos juhtmega; sinist värvi mälupulk TDK Life on Record 2 GB Trans-It; hõbeda värvi metallist mälupulk mustas nahast vutlaris Skinest Rail; sinist värvi mälupulk hõbeda värvi metallist vutlaris, mille peal kirje www.3bscientific.com; rohelist ja valget värvi mälupulk Kingston Datel DTI/2GB XXX; mälupulk hõbeda värvi Edimax XXX; musta värvi mälupulk hõbeda värvi metallist vutlaris Hansapank logoga – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Mikk Tiittole kui asjade seaduslikule omanikule. Mikk Tiitto sõiduauto Volvo S60 reg.nr-ga XXX vaatluse käigus ära võetud järgmised esemed: mobiiltelefon Samsung GT-E1081T IMEI-koodiga XXX, musta-punast värvi korpusega, koos Elisa sim-kaardiga XXX; mobiiltelefon Nokia 100 IMEI-koodiga XXX, koos Elisa sim-kaardiga XXX; mobiiltelefon Nokia 100 IMEI-koodiga XXX, koos Elisa sim-kaardiga XXX ning mobiiltelefon Samsung GT-E1170i IMEI- koodiga XXX, koos Tele2 sim-kaardiga XXX – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Mikk Tiittole kui asjade seaduslikule omanikule. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja jõudsid KrMS § 245 lg 1 sätestatud tingimustes kokkuleppele. Süüdistatav Mikk Tiitto nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega ja prokurör ning kaitsja taotlesid kohtult sõlmitud kokkulepete kinnitamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri ning kaitsja arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepped on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb Mikk Tiitto talle esitatud süüdistustes

§ 344

lg 1, § 345 lg 1 ja § 349 lg 1 järgi süüdi tunnistada ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab Mikk Tiitto süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Mikk Tiittolt välja mõista sundraha 645 eurot ja ekspertiiside kulu kogusummas 3 018 eurot. 13 KrMS § 180 lg 3 alusel jätta määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu, summas 57,60 eurot, ning käekirjaekspertiisi kulu, summas 846 eurot, riigi kanda. Kohus nõustub kokkuleppes märgituga, et kriminaalmenetluse kulud tuleb süüdistatavatel hüvitada ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Seega kuulub süüdistatava poolt tasumisele iga kuu vähemalt 305,25 eurot. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest. Aulike Salo Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 14