1-12-10969/176

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2016 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-10969 Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. juuni 2016 määrus Mario Simuste (ik 36609120304) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Süüdimõistetu Mario Simuste ja tema kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev, määruskaebused RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. juuni 2016 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Harju Maakohtu
5. detsembri 2012 otsusega mõisteti Mario Simustele KarS § 184 lg 2 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 järgi § 63 lg 1 alusel karistuseks 5 aastat 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu
6. detsembri 2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja mõisteti M. Simustele liitkaristuseks 5 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistuse aeg karistuse hulka ning loeti karistuse kandmise algusajaks
7. juuni
9. Viru Vangla esitas
10. mail 2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M. Simuste vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
11. Viru Maakohtu
12. juuni 2016 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. M. Simuste on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning kannab kuuendat vanglakaristust. Isik on kolmel korral olnud allutatud kriminaalhooldusele, kuid ta pani viimasel katseajal toime uue kuriteo. Vangistuses ei ole M. Simustel distsiplinaarkaristusi ning ta on läbinud erinevaid sotsiaalprogramme. Vabaduses on kinnipeetavale tagatud elu- ja töökoht. M. Simuste käitumine vanglas ja tema võimalused vabaduses ei kaalu aga üles isiku varasemat elukäiku ning kuriteo toimepanemise asjaolusid. Kohtul ei olnud veendumust, et isik suudaks vabaduses käituda seaduskuulekalt. Samuti riivaks M. Simuste ennetähtaegne vabastamine oluliselt ühiskonna õiglustunnet. Määruskaebused
13. Maakohtu määruse peale esitasid kaebuse M. Simuste ja tema kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev, kes taotlevad Viru Maakohtu määruse tühistamist ja kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
14. M. Simuste hinnangul on maakohtu määruses kaks faktiviga. Ekslikult on märgitud, et prokuratuur ei toeta kinnipeetava vabastamist. Prokuratuuri kirjalikus seisukohas on M. Simuste vabastamist toetatud. Lisaks on maakohus ekslikult märkinud, et kinnipeetaval on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Isikul ei ole distsiplinaarkaristusi. M. Simuste on täitnud kõik individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused, mistõttu leiab ta, et vangistuse eesmärgid on täidetud. Eelnevast tulenevalt ei riivaks kinnipeetava vabastamine ka ühiskonna õiglustunnet. M. Simuste ei pea õigeks vangla riskihinnangut uute kuritegude toimepanemise ohu kohta. Kuritegeliku käitumise riske on võimalik vähendada kriminaalhooldusele allutamisega ning lisakohustuste panemisega. Maakohus jättis põhjendamatult arvestamata M. Simuste vabastamist toetavad asjaolud. Süüdlane on veendunud, et suudab ennetähtaegselt vabanedes jätkata elu seaduskuulekalt.
15. Kaitsja kaebuse kohaselt hindas maakohus peamiselt M. Simuste varasemat elukäiku. Selleks, et hinnata, kas kinnipeetav hakkab vabaduses käituma seaduskuulekalt, tuleks hinnata eelkõige tema käitumist pärast viimase kuriteo toimepanemist. Määruses viidatud Riigikohtu praktika kohaselt on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. M. Simustel ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi, kuigi maakohus on ekslikult leidnud, et kehtivaid rikkumisi on kolm. Samuti on kinnipeetav vangistuses läbinud kõik individuaalses täitmiskavas toodud tegevused. Vangla iseloomustuse kohaselt on M. Simuste käitumine ja hoiakud oluliselt paranenud. Eeltoodu viitab, et karistuse eesmärgid on saavutatud. Lisaks tuleks arvestada, et süüdlasel on diabeedi tõttu 50% töövõime kaotus, mis kindlasti mõjutab tema edaspidist käitumist. Vabaduses on M. Simustele tagatud elukoht ja perekonna toetus. Ka kaitsja ei nõustu vangla hinnanguga M. Simuste uute kuritegude toimepanemise ohu kohta ning leiab, et kõiki riske aitab maandada kriminaalhooldus. Ka prokurör toetab M. Simuste ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohtu seisukoht
16. Ka ringkonnakohus ei vabasta M. Simustet vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub üldjoontes maakohtu põhjendustega. Kuigi kinnipeetava puhul esineb tingimisi ennetähtaegset vabastamist toetavaid aspekte, välistavad KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolud kogumis süüdlase vabastamise.
17. Esmalt tuleb märkida, et maakohtu määruses esineb tõepoolest vastuolusid. Kaebustes on õigesti märgitud, et M. Simustel ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Maakohus on seda ka märkinud, kuid määruse lõpupoole on ekslikult toodud välja kolme kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu. Õige on ka see, et prokuratuur toetab M. Simuste ennetähtaegset vabastamist. Kuigi nende asjaolude osas esineb vaidlustatavas määruses ebaselgusi, ei mõjuta need üldiselt M. Simuste ennetähtaegset vabastamist. Maakohus on märkinud, et peamiselt välistavad kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise tema varasem elukäik ja kuriteo toimepanemise asjaolud.
18. Ka ringkonnakohtu arvates ei võimalda M. Simuste varasem elukäik ja kuriteo toimepanemise asjaolud käesoleval ajal teda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Isikut on kriminaalkorras karistatud kaheksa korda, ta kannab kuuendat vanglakaristust ning pani uue raske kuriteo toime katseajal. Seoses isiku varasema elukäiguga tuleb M. Simuste ennetähtaegsesse vabastamisse ja usaldamisse suhtuda ettevaatusega, sest varasemad meetmed ei ole soovitud tulemusi andnud.
19. M. Simuste on vangistuses küll käitunud hästi, kuid iseloomustusest on näha, et isik ei tunnista endale siiski veel kõiki uute kuritegude toimepanemist soodustavaid riske. Näiteks ei taju M. Simuste narkootikumidega seotud probleemi tõsidust. Kuna isik kannab karistust just narkokuriteo toimepanemise eest, tõstab see asjaolu oluliselt riski uue kuriteo toimepanemiseks. Ka vangla hindab uute kuritegude toimepanemise riski kõrgeks ega toeta M. Simuste ennetähtaegset vabastamist.
20. Kuigi õiguskuulekas käitumine vangistuses on karistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks, ei too see asjaolu iseenesest kaasa vabastamist. M. Simustele on korduvalt antud võimalus enda käitumist muuta, kuid ta on alati naasnud kuritegeliku eluviisi juurde. Ka praegu esineb veel oluline risk uute kuritegude toimepanemiseks. Seega ei saa tema ennetähtaegse vabastamise puhul tugineda vaid nendele asjaoludele, mis on ilmnenud pärast viimase kuriteo toimepanemist.
21. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
22. juuni 2016 määrus muutmata ning määruskaebused rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Maarika Kuusk