) § 199 lg 2 p 9 järgi lühimenetluses Prokurör Veera Kremez Süüdistatav Sergei Karpenko isikukood: 38712070288; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: vene keel; elukoht: XXX; põhiharidus; töökoht puudub; 5 kehtivat väärteokaristust, 3 kehtivat kriminaalkaristust, viimati karistatud: - 04.08.2015 Harju Maakohtu otsuse alusel
§-de 199 lg 2 p 9, 266 lg 2 p 1, 64 lg 1 järgi liitkaristusega 2 aastat vangistust.
Kandmisele kuuluv 1 aasta, 5 kuu ja 29 päeva pikkune vangistus jäeti
alusel tingimisi kohaldamata, katseaja pikkuseks määrati 2 aastat (katseaja algus 04.08.2015) Kaitsja Kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. Toomas Pilt RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 256-1, § 256-5 lg 1 p 2, lg 2, § 233 – 238, § 175 lg 1 p 4, 9 § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3, § 306, § 313 kohus o t s u s t a s: 2 1. Süüdi mõista Sergei Karpenko
2. Vähendada Sergei Karpenkole mõistetud karistust 1/3 võrra. Sergei Karpenko peab ära kandma 8 (kaheksa) kuu pikkuse vangistuse. 3.
lg 2 järgi suurendada Sergei Karpenkole käesoleva otsuse alusel mõistetud ja kandmisele kuuluvat 8 (kaheksa) kuu pikkust vangistust eelmise, 04.08.2015 Harju Maakohtu otsuse alusel mõistetud ja kandmata karistuse – 1 (ühe) aasta, 5 (viie) kuu ja 29 (kahekümne üheksa) päeva pikkuse vangistusega. Mõista Sergei Karpenkole liitkaristus – 2 (kahe) aasta, 1 (ühe) kuu ja 29 (kahekümne üheksa) päeva pikkune vangistus.
lg 2 p 8, 9 järgi), jätkas 04.08.2015 Harju Maakohtu otsusega määratud katseaja jooksul varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti võttis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, aga nimelt, 30.09.2015 kella 15.32 paiku varastas Maxima Eesti OÜ-le kuuluvast kauplusest aadressil Tallinn, Tartu mnt 49 Maxima Eesti OÜ-le kuuluvat kaupa, aga nimelt: - 3 pudelit viskit Jack Daniel, maksumusega 29,99 eurot/pudel, kogumaksumusega 89,97 eurot; - 2 pakki kartulikrõpse Piraat, maksumusega 0,85 eurot/pakk, kogumaksumusega 1,70 eurot, kokku kaupa maksumusega 91,67 eurot. Samuti tema, süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna, taas, võttis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, aga nimelt 02.10.2015 kella 21.31 paiku varastas Maxima Eesti OÜ-le kuuluvast kauplusest aadressil Tallinn, Vikerlase 23 Maxima Eesti OÜ-le kuuluvat kaupa, aga nimelt: - 1 paki kohviubasid Lavazza Crema maksumusega 18,80 eurot. Samuti tema, süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna, taas, võttis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, aga nimelt, 15.10.2015 kella 21.15 paiku, viibides Laagna Mini Rimi Eesti Food AS-le kuuluvas kaupluses Laagna Mini Rimi, mis asub aadressil Vikerlase 19, Tallinn, varastas Rimi Eesti Food AS-le kuuluvat kaupa, aga nimelt: - konjaki VSOP Fine C.Larsen 40%, 0,5L, maksumusega 36,99 eurot, - konjaki VSOP XO Claude Chatelier 40%, 0,7L, maksumusega 49,99 eurot, kokku kaupa maksumusega 86,98 eurot. Seega Sergei Karpenko pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o.
Kohtuistungil esitatud ja uuritud tõendid: 30.09.2015 episood: - Maxima Eesti AS avaldus (tlk 7); - Tunnistaja XXXütlused (tlk 9-10); - Sergei Karpenko kahtlustatavana antud ütlused (tlk 29-30); - Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tlk 38-46) 02.10.2015 episood: - Maxima Eesti AS avaldus (tlk 20); - Tunnistaja XXXütlused (tlk 22-23); - Sergei Karpenko kahtlustatavana antud ütlused (tlk 29-30); - Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tlk 38-46) 15.10.2015 episood: - Rimi Eesti Food AS avaldus (tlk 68); - Tunnistaja XXXütlused (tlk 80-84); - Sergei Karpenko kahtlustatavana antud ütlused (tlk 90-94); - Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tlk 96-98). - Karistusregistri teatis (tlk 74-78) - Politsei- ja Piirivalveameti 27.10.2014 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2316,147,010173 (tlk 50); 4 - Harju Maakohtu 04.08.2015 otsus kriminaalasjas nr 1-15-5858 (tlk 51-54) Prokuröri seisukoht ja taotlus: Prokuröri hinnangul on Sergei Karpenko süü tõendamist leidnud. Isiku süü on suur, ta on toime pannud kolm lõpule viidud varguse episoodi ning tekitanud ka varalised kahjud. Teod pani ta toime temale määratud katseajal. Sergei Karpenkole ei ole otstarbekas kohaldada rahalist karistust, kuna S. Karpenko käesoleval ajal ei tööta, samuti on teda juba eelnevalt rahalise karistusega karistatud. Väärteokorras mõistetud rahatrahvi on ta jätnud tasumata. Samuti ei ole võimalik kohaldada ÜKT-d ega ka tingimisi vangistust. Prokurör taotles Sergei Karpenko süüdi tunnistamist
MS § 238 lg 2 alusel mõistetava vangistuse vähendamist 1/3 võrra, s.o. tuleb Sergei Karpenkol ära kanda 8 kuu pikkune vangistus.
lg 2 alusel suurendada mõistetud vangistust eelmise, so 04.08.2015.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud ja ärakandmata karistusega ning mõista lõplikuks karistuseks 2 aastat, 1 kuu ja 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust lugeda kohtuostuse jõustumisest. Välja mõista ka menetluskulud, so sundraha ja kaitsjatasu. Süüdistatava seisukoht: Sergei Karpenko tunnistas kohtuistungil süüd kõikides episoodides. Samuti tunnistas esitatud haigisid. Nõustus asja lahendamisega lühimenetluse korras, enda ülekuulamist ei taotlenud. Märkis, et tervis ÜKT tegemiseks on hea, saab seda teha. Sissetulekud tal puuduvad. Viimases sõnas lisas Sergei Karpenko, et kui tingimisi vangistuse sai, siis eksis. Leidis endale töö ning elukaaslase. Tunnistab, et oli loll. Kaitsja seisukoht ja taotlus: Kaitsja leidis kohtuistungil, et süüdistus on põhjendatud, õigesti kvalifitseeritud ning tõendid lubatavad. Kaitsja hinnangul on Sergei Karpenko oma elu keeruliseks elanud, eelmisel aastal karistati tingimisi vangistusega, millest kandmata osa on 5 kuud ja 29 päeva. Teod on isik toime pannud temale määratud katseajal. Sergei Karpenko on oma tegudest aru saanud ning kahetsenud toimepandut, samuti on hagid omaks võtnud ning nõustub tegema ÜKT-d. Kuigi prokuröri poolt taotletud karistus ületab ÜKT tegemisevõimaluse piiri, on seda siiski võimalik mõista, kui moodustatud liitakristus jääks alla 2 aastase vanguistuse. Palub seda kohtul kaaluda. Episoodid jäävad eelmise aasta septembri, oktoobri perioodi ning peale seda ei ole tema kaitsealune midagi õigusvastast teinud-tal on elukoht, perekond, käib kriminaalhooldaja juures ning osaleb sotsiaalprogrammis. Hagid võttis isik omaks. Kaitsja taotles menetluskulude osas ajatamist 12 kuu peale. Kohtu seisukoht: KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. Kohus ära kuulanud poolte seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas toodud tõendeid asub seisukohale, et Sergei Karpenko süü on tõendatud ja tema tegu on õigesti kvalifitseeritud
30.09.2015 Maxima Eesti AS kaupluse varguse episood Sergei Karpenko on kohtueelses menetluses andnud 30.09.2015 episoodi kohta kahtlustatavana ütlusi (tlk 29-30), et läks 30.09.2015.a kella 15:20 ajal Keskturu juures olevasse Maxima kauplusesse, kus võttis riiulilt 3 pudelit viskit ning 2 pakki kartulikrõpse ning väljus kauplusest kauba eest tasumata. Keegi teda kinni ei pidanud. Tooted varastas edasimüügi eesmärgil ning müüs need turul tundmatule isikule maha. 5 Maxima Eesti AS-i töötaja XXXon politseile avaldanud (tlk 7), et 30.09.2015.a kella 15:21 ajal võttis tundamtu meesterahvas Maxima Eesti OÜ kauplusest Maxima (aadress Tartu mnt. 49 Tallinn) kauplusele kuuluvaid kaupu: kolm pudelit alkohoolset jooki viski Jack Daniel, maksumusega 29,99 eurot ning 2 pakki kartulikrõpse Piraat, maksumusega 0,85 eurot ning väljus müügisaalist jättes toodete eest tasumata. Kauplusele tekitati materiaalne kahju kogusummas 91,67 eurot. Kriminaalasjas on üle kuulatud tunnistajana XXX(tlk 9-10), kelle ütluste kohaselt oli ta 01.10.2015.a tööl kaupluses Maxima, aadressil Tartu mnt. 49 Tallinn, turvaosakonna piirkonnajuhina, kui videosalvestusi vaadates avastas, et 30.09.2015.a kella 15:21 ajal oli meesterahvas võtnud kaupluse alkoholiriiulilt 3 pudelit alkohoolset jooki viski Jack Daniel, maksumusega 29,99 eurot pudel ning asetas need ostukorvi. Seejärel läks isik riiulite vahele ning asetas pudelite peale ka 2 pakki kartulikrõpse Piraat, maksumusega 0,85 eurot pakk. Edasi liikus isik aga kassade juurde ning lahkus kella 15:32 ajal müügisaalist, jättes toodete eest tasumata. Vargusega tekitati kauplusele kahju kokku 91,67 eurot. Asitõendi vaatlusprotokollist ning sinna juurde lisatud fototabelist (tlk 38-46) nähtub, kuidas 30.09.2015.a kell 15.21.45 võtab Maxima kauplusest, sinise jopega ning mustade pükstega meesterahvas (Sergei Karpenko), riiulilt ning asetab ostukorvi 3 alkoholipudelit. Ajavahemikul 15.23.06-15.23.40 võtab Sergei Karpenko riiulilt ning paneb ostukorvi 2 pakki kartulikõpse ning väljub kella 15.32.41 ajal müügisaalist, jättes kauba eest tasumata. Fotodelt nr 15,16 nähtub, kuidas turvaväravatest väljumisel tõstab isik ostukorvi üles. Kohtu hinnangul esitatud tõendid riimuvad, vastuolusi ei ole. Sergei Karpenko tahtluse astme tuvastamise aluseks saab võtta tunnistaja Jarmo Mõtuse ütluseid, samuti asitõendi videosalvestist ning kahtlustatava Sergei Karpenko enda ütluseid. Antud tõenditest saab üheselt järeldada, et Sergei Karpenko tegutses sihipäraselt: läks müügisaali, võttis kauplusele kuuluva kaubad,asetas need korvi ning väljus kaupluse turvaväravatest, tõstes korvi üles nii, et need tööle ei hakkaks. Kohtul puudub igasugune pidepunkt väitmaks, et Sergei Karpenko tegevus ei olnud kavatsetud. 02.10.2015 Maxima Eesti AS kaupluse varguse episood Sergei Karpenko on kohtueelses menetluses andnud 02.10.2015.a episoodi kohta kahtlustatavana ütlusi (tlk 29-30) selle kohta, et 02.10.2015.a kella 15:20 ajal sisenes ta Lasnamäel asuvasse kauplusesse Maxima, kust võttis riiulist 1 pakki kohvi ning pani selle endale põue. Seejärel väljus ta kauplusest, jättes kauba eest tasumata. Toote varastas ta edasimüügi eesmärgil ning seetõttu müüs selle turul maha. Maxima Eesti AS on politseile avaldanud (tlk 20), et 02.10.2015.a kella 21:30 ajal võttis tundamatu meesterahvas Maxima Eesti OÜ kauplusest, aadressil Vikerlase tn. 23 Tallinn, kauplusele kuuluva kauba-kohviuba Lavazza Crema ning peitis selle endale põue. Kella 21:31 lahkus isik müügisaalist, jättes kauba eest tasumata. Kauplusele tekitati materiaalne kahju kogusummas 18,80 eurot. Asitõendi vaatlusprotokollist ning sinna juurde lisatud fototabelist (tlk 38-46) nähtub, kuidas 02.10.2015.a kell 21.30.50 siseneb Maxima kauplusesse sinise jope, mustade pükstega meesterahvas (Sergei Karpenko), kes kella 21.31.07 ajal võtab riiulilt ning paneb põue 1 paki kohvi. Seejärel, kella 21.31.38 ajal, väljub isik müügisaalist sissepääsu värava kaudu, jättes toote eest tasumata. Kriminaalasjas on üle kuulatud tunnistaja XXX(tlk 22-23). Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et olles 02.10.2015.a tööl Maxima kaupluses, aadressil Vikerlase 23 Tallinn, kui kella 21:30 ajal märkas kauplusesse sisenevat meesterahvast, kes võttis riiulilt ühe paki kohvioa Lavazza Crema ning pani selle endale põue. Seejärel lahkus isik müügisaalist sissepääsu värava kaudu, jättes kauba eest tasumata. Isikut kinni pidada ei õnnestunud, kuna isik väljus kauplusest väga kiiresti. Kohtu hinnangul esitatud tõendid riimuvad; tunnistaja ja süüdistatava kirjeldus 02.10.2015.a kuriteo episoodi asjaolude osas riimuvad, vastuolusid ei ole. Esitatud tõenditest nähtuvalt üritas Sergei Karpenko varastada poest kaupa, kuid ta peeti kinni vahetult pärast kuriteo toime panemist. Sergei Karpenko objektiivsest käitumisest nähtub, et ta tegutses varguse eesmärgil- sisenes kauplusesse 6 eesmärgiga varastada tooteid, et need hiljem maha müüa. Seega pani Sergei Karpenko teo toime kavatsetult. 15.10.2015.a Rimi Eesti Food AS kaupluse varguse episood Sergei Karpenko on kohtueelses menetluses andnud 15.10.2015 episoodi kohta kahtlustatavana ütlusi (tlk 90-94), et läks Laagna teel asuvasse kauplusesse Mini Rimi, mis asub Vikerlase 19 Tallinn, kus tal tekkis mõte midagi varastada. Seetõttu võttis ta riiulilt kaks pudelit konjakit, pani need esmalt ostukorvi. Hiljem aga võttis konjakid karpidest välja ning pani need endale põue. Tühjad karbid jättis aga kaupluse müügisaali. Seejärel möödus kassadest, jättes tahtlikult kauba eest tasumata. Kuivõrd turvaväravad signaali ei andnud, siis lahkus rahulikult kaupluset. Varastatud konjakid müüs ta hiljem võõrale meesterahvale maha. Kahetseb tehtut. Rimi Eesti Food AS on politseile avaldanud (tlk 68), et 15.10.2015.a kella 21:15 ajal võttis tundamatu meesterahvas Laagna Rimist, mis asub aadressil Vikerlase 19 Tallinn, 2 pudelit alkohoolset jookiKonjak VSOP Fine C. Larsen 40% 0,51 karp, hinnaga 36,99 eurot ning Konjak VSOP XO Claude Chatelier 40% 70 cl, hinnaga 49,99 eurot-ja lahkus kauplusest, jättes toodete eest tasumata. Kauplusele tekitati kahju kokku 86,98 eurot. Tunnistaja XXXütlustega (tlk 80-84) on tõendatud, et 15.10.2015.a õhtusel ajal, enne kaupluse sulgemist, avastas turvatöötaja kaupluse Mini Rimi suhkruriilulilt kaks tühja konjaki kinkekarpi. Kuivõrd teda sel ajal enam tööl ei olnud, siis hakkas 16.10.2015.a vaatama läbi videosalvestusi ning avastas , et 15.10.2015.a kella 21:15 ajal oli noormees võtnud kaupluse riiulilt konjaki VSOP Fine C. Larsen 40%, 0,5l, maksumusega 36,99 eurot ja konjaki VSOP XO Claude Chatelier 40%, 0,7 l, maksumusega 49,99 eurot. Mõlemad konjakid olid kinkekarpides. Videosalvestisest nähtus, kuidas noormees käib kaua müügisaalis ringi, seejärel läheb kaupluse müügisaali, kus puudub videovalve ning väljub sellest tsoonist konjaki pudeliteta. Isik tasus kassas mingisuguste toodete eest ning lahkus rahulikult kauplusest. Rimi Eesti Food AS-ile tekitati kahju kogusummas 86,98 eurot. Asitõendi vaatlusprotokollist ning sinna juurde lisatud fototabelist (tlk 96-98) nähtub, kuidas müügisaali siseneb meesterahvas, Sergei Karpenko (ik 38712070288) ning võtab ostukorvi ja liigub kange alkoholi riiulite juurde. Seejärel võtab S. Karpenko riiulist kaks karpi ning asetab need endale ostukorvi. Järgnevalt liigub isik veidi aega müügisaalis ringi ja läheb seejärel kassasse, kus maksab mingi toote eest ning lahkub müügisaalist. Kohtu hinnangul esitatud tõendid riimuvad, vastuolusi ei ole. Sergei Karpenko tahtluse astme tuvastamise aluseks saab võtta tunnistaja XXXütluseid, samuti asitõendi videosalvestist ning kahtlustatava Sergei Karpenko enda ütluseid. Antud tõenditest saab üheselt järeldada, et Sergei Karpenko tegutses sihipäraselt: läks müügisaali, võttis alkoholi riiulist kaks pudelit alkoholi, eemaldas pudelit ümbrised ning väljus kassadest, jättes toodete eest tasumata. Kohtul puudub igasugune pidepunkt väitmaks, et Sergei Karpenko tegevus ei olnud kavatsetud. Tulenevalt
lg 2 p 9 järgi on vargus võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt. Süstemaatiliseks varguseks loetakse vargust, mis on toime pandud vähemalt kolmandat korda. Riigikohus oma 20 aprilli 2009 lahendis nr 3-1-1-87-08 punktis 10 on märkinud, et „süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida
Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Nagu eelnevalt märgitud, võivad süstemaatilise varguse moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole aga süstemaatilisuse moodustamiseks oluline. Kui isik on karistatud varem korduva varguse eest
lg 2 p 4 järgi, võib teda süstemaatilise varguse eest 7 vastutusele võtta sõltumata varastatu väärtusest. Sel juhul neeldub korduvus süstemaatilisuses ning isiku tegu kvalifitseeritakse üksnes
Karpenko toime pannud 3 varguse episoodi, varasemalt on teda korduvalt varavastaste süütegude eest karistatud ja seda nii kriminaal kui ka väärteokorras (vt. karistusregistri teatist tlk. 74-78, samuti ka 27.10.2014.a Politsei-ja Piirvalveameti otsust tlk. 50 ning Harju Maakohtu 04.08.2015.a otsust kriminaalasjas 1-15-5858, tlk 51-54) Eeltoodule tuginedes asub kohus seisukohale, et S. Karpenkole inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud
S. Karpenko pani toime õigusvastased teod, õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti on S. Karpenko näol tegemist täisealise, süüvõimelise isikuga. Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistamise aluseks on
lg 1 kohaselt isiku süü, arvestades seejuures kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke.
lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ettenähtud rahaline karistus või kuni 5 aastane vangistus. S. Karpenko süü on tõendamist leidnud kolmes varguse episoodis. Kannatanu Maxima Eesti OÜ-le tekitati kahju kokku summas 110,47 eurot ning Rimi Eesti Food AS-ile kahju summas 86,98 eurot. Kohus loeb karistust kergendavaks asjaoluks kahetsust; S. Karpenko on avaldanud kahetsust eeluurimisel ning samuti tunnistanud kohtuistungil eksimust. Kohtuistungil, viimases sõnas pidas S. Karpenko ennast lolliks. Kohtuistungil näis S. Karpenko kahetsus siiras, eelkõige tema kahetseva hoiaku tõttu. Kohus leiab, et S. Karpenko süü on keskmisest suurem, kahetsusväärselt on tegemist isikuga, kes järjepidevalt eirab õiguskorda. RKKKo on oma lahendis nr 3-1-1-103-06 rõhutanud, et kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on olemas eeskätt kuritegude puhul, mille korduva toimepanemise tõenäosus on kohtupraktika pinnalt suur. Kohus märgib, et varavastaste kuritegude korduva toimepanemise tõenäosus on suur nii kehtiva kohtupraktika pinnalt ning samuti illustreerib uute varavastaste kuritegude toimepanemise tõenäosust ilmekalt isiku varasem karistatus nii väärteo kui ka kriminaalkorras (tlk.74-78). Kaitsja palus kohalda oma kaitsealusele karistust, mis ei ületaks koos liitkaristusega 2 aastast vangistust ning määrata isikule ühiskondlik kasulik töö. Kohus märgib esmalt, et S. Karpenko ei ole isikuks kelle suhtes on võimalik kohaldada rahalist karistust. Rahaline karistus on välistatud: S. Karpenko selgitas istungil, et tal ei ole tööd, samuti puuduvad tal säästud. Kohtu hinnangul ei ole kaitsja taotlus – mõista S. Karpenkole 2 aasta pikkune liitkaristus ning asendada see üldkasuliku tööga – kooskõlas kohtupraktikas omaksvõetud põhimõtetega. S. Karpenko pani talle süüksarvatavad kuriteod toime 04.08.2015 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsuse alusel kohaldatud katseajal, seega tuleb käesoleva otsuse alusel isikule mõista liitkaristus
Karpenkole Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 04.08.2015 otsuse alusel mõistetud liitkaristus. Viidatud otsuse kohaselt tunnistati S. Karpenko süüdi ja karistati
Karpenko tunnistati süüdi 8 ja karistati
lg 2 p 1 järgi vangistusega 3 kuud; isikule mõistetud üksikkaristustest suurendati
Karpenkole mõisteti liitkaristuseks 2 aasta pikkune vangistus, millest arvati
Vangistuse ärakandmata osa – 1 aasta, 5 kuu ja 29 päeva pikkune vangistus jäeti
lg 1, 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata, katseaja pikkuseks määrati 2 aastat.
lg 2 võimaldab kohtul süüdlasele vangistust mõistes üldkasuliku tööga asendada üksnes kuni 2-aastase vangistuse. Olukorras, kus üheks liidetavaks on isikule eelmise otsuse alusel mõistetud (ja eelduslikult isiku teosüüle vastanud) põhikaristusena 2 aasta pikkune vangistus (vt ka RKKKo lahend nr 3-1-1-83-12), millest osa isik eelvangistuses ära kandis, ei saa rääkida sellest, et liidetavaks on ärakandmata karistus. Seega ei ole käesoleva asja lahendamisel kohtul võimalik kaaluda S. Karpenkole mõistetava liitkaristuse asendamist üldkasuliku tööga. Käesolevas asjas tuleb S. Karpenkole karistuse mõistmisel arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada S. Karpenkot edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et S. Karpenkot tuleb karistada reaalse vangistusega. Kohus ei saa mööda vaadata asjaolust, et S. Karpenko on toime pannud kolm varavastast kuritegu, tegemist on lõpuleviidud kuritegudega, kannatanutele on tekitatud varaline kahju. Kõik episoodid on toime pandud 04.08.2015 otsuse alusel määratud katseajal, esimene episood sealjuures pelgalt ca 1,5 kuud peale eelmise otsuse kuulutamist. Kohtu hinnangul ei ole S. Karpenko teinud eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi, see ei mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma. Kohus leiab, et S. Karpenko suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse, mis võib jääda alla keskmise määra - karistust kergendava asjaoluna saab arvesse võtta isiku kahetsust.
Karpenko mõistetud karistust suurendada eelmise, Harju Maakohtu 04.08.2015 otsuse alusel mõistetud ning ärakandmata karistuse võrra. Sergei Karpenko tuleb süüdi mõista
Vähendada Sergei Karpenkole mõistetud karistust 1/3 võrra. Sergei Karpenko peab ära kandma 8 (kaheksa) kuu pikkuse vangistuse.
lg 2 järgi suurendada Sergei Karpenkole käesoleva otsuse alusel mõistetud ja kandmisele kuuluvat 8 (kaheksa) kuu pikkust vangistust eelmise, 04.08.2015 Harju Maakohtu otsuse alusel mõistetud ja kandmata karistuse – 1 (ühe) aasta, 5 (viie) kuu ja 29 (kahekümne üheksa) päeva pikkuse vangistusega. Mõista Sergei Karpenkole liitkaristus – 2 (kahe) aasta, 1 (ühe) kuu ja 29 (kahekümne üheksa) päeva pikkune vangistus. Sergei Karpenko suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Karistuse kandmise alguseks lugeda Sergei Karpenko poolt karistuse kandmisele asumise päev kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagid: Kriminaalasjas esitas tsiviilhagi kannatanu Maxima Eesti OÜ kokku summas 110, 47 EUR suuruses summas ning taotles selle väljamõistmist Sergei Karpenkolt. Hagisumma koosneb süüdistatava poolt kannatanu varastatud esemete väärtusest. Kriminaalasjas esitas tsiviilhagi kannatanu Rimi Eesti Food AS 86, 98 EUR suuruses summas ning taotles selle väljamõistmist Sergei Karpenkolt. Hagisumma koosneb süüdistatava poolt kannatanu varastatud esemete väärtusest. Kohtu hinnangul on esitatud hagid põhjendatud. Sergei Karpenko võttis istungil hagid õigeks. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele; toimiku materjalidest nähtuvalt on kannatanutele kahjud tekitatud kuriteoga. TsMS § 440 lg 1 järgi on hagi õigeksvõtt hagi rahuldamise aluseks. Menetluskulud: 9 Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetul hüvitada menetluskulud. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 alusel on menetluskuludeks antud asjas määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 kuupalga alammäära ehk 645,00 eurot. Sergei Karpenkole on kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 216,00 EUR riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud. Kohtumenetluse pooled ei taotlenud kohtuistungil menetluskulude osalist riigi kanda jätmist ning nende täitmist ositi. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumis väljavaateid. Juhul, kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda, samas võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus märgib, et kriminaalasja materjalidest ei nähtu erandlikke asjaolusid, mis annaksid alust menetluskulude vähendamiseks. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Seda, aga kohus tuvastanud ei ole. Seega asub kohus seisukohale, et menetluskulud tuleb välja mõista täies ulatuses. Samas leiab kohus, et põhjendatud on menetluskulude ajatamine. Menetluskulude ajatamine on põhjendatud juhul, kui nende tasumine ajatamise perioodi jooksul on tõenäoline. Arvestades menetluskulude suurust, ei ole süüdistataval võimalik kohtukulude kohene tasumine. Kohtukulude kohese tasumise kohustus tooks tõenäoliselt kaasa täitemenetluse, millega kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud. Eeltoodu alusel tuleb Sergei Karpenkolt välja mõista riigieelarve tuludesse menetluskulud: sundraha 645,00 eurot ja kaitsjatasu 216,00 eurot. Kriminaalmenetluse kulud kokku 861,00 eurot tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, igakuise osamakse suurus on 71,75 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena „Sergei Karpenko, 1-16-882, menetluskulud“. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid: - 3 CD-plaati videosalvestistega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, säilitada KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel koos kriminaaltoimikuga. /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.