← Eesti

1-16-1730/14

Obsah (8)§ 184§ 12§ 56§ 65§ 83§ 831§ 832§ 68

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasi nr 1- 16-1730 17.mail 2016.a Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Liina Pohlak Rahvakohtunikud Heli Läns, Ingrid Siska- Mölder Sekretär Thea Tike

§ 184

lg 2 p 2 järgi Julia Solontšenkot süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud Karistusseadustiku

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud kuriteo (08.06.2015 mõisteti Harju Maakohtu poolt süüdi

§ 184

lg 1 järgi), käitles uuesti ebaseaduslikult suures koguses, so vähemalt 10 inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud koguses, narkootilisi ja psühhotroopseid ainei Nimelt omandas ta eeluurimisel täpsemalt tuvastamata ajal, kohas ja isikult, alates mai lõpust 2015 ebaseaduslikult edasiandmise eesmärgil suures koguses narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit kogumassiga mitte vähem kui 0,868 grammi, milles puhta fentanüüli sisaldus oli mitte vähem kui 0,0656 grammi, mida andis ebaseaduslikult edasi eeluurimisel tuvastatud ja tuvastamata isikutele. Osa narkootilist ainet fentanüüli sisaldavast pulbrist andis ta alates mai lõpust kuni 11.06.2015 vähemalt kahekümnel korral 20 kuni 25 fooliumvoldiku kaupa edasi XXX. Sh andis ta XXX 11.06.2015 ebaseaduslikult edasi vähemalt 26 fooliumvoldikut, milliseid XXXhoidis enda juures kuni 11.06.2015 kella 12.05-ni, mil ta Tallinnas Punane tänav 21 asuva maja juures kahtlustatavana kinni peeti. Kinnipidamisel leiti tema pükste vasakpoolses taskus olevast metallist karbist 26 fooliumvoldikut, mis sisaldasid pulbrilist ainet kogumassiga 0,52 grammi, mis sisaldas 7,8% fentanüüli, milles puhast fentanüüli oli seega kokku 0,041 grammi ehk 41 milligrammi. Osa narkootilist ainet fentanüüli sisaldavast pulbrist andis ta ajavahemikul 14.06.2015 kuni 16.06.2015 vähemalt viiel korral vähemalt 15 fooliumvoldiku kaupa edasi XXX. Sh andis ta XXX 16.06.2015 läbi peidiku ebaseaduslikult edasi vähemalt 11 fooliumvoldikut, milliseid XXXhoidis enda juures kuni 16.06.2015 kella 14.50-ni, mil ta Tallinnas Paekaare 40 asuva maja juures kahtlustatavana kinni peeti. Kinnipidamisel leiti tal käest 8 fooliumvoldikut ning jope vasakpoolsest varrukataskust 3 fooliumvoldikut, mis sisaldasid pulbrilist ainet kogumassiga 0,276 grammi, mis sisaldas 7,7 kuni 7,8% fentanüüli, milles puhast fentanüüli oli seega kokku 0,0215 grammi ehk 21,5 milligrammi. Osa narkootilist ainet fentanüüli sisaldavast pulbrist andis ta 16.09.2015 edasi XXX, milliseid XXXhoidis enda juures kuni 16.09.2015 kella 11.20-ni, mil Tallinnas Tuha ja Majaka põigi ristmikul leiti tema ning tema kasutuses oleva sõiduauto Volvo reg-märgiga XXX läbivaatuse käigus 2 fooliumvoldikut, mis sisaldasid pulbrilist ainet kogumassiga 0,072 grammi, mis sisaldas vähemalt 0,0031 grammi ehk 3,1 milligrammi puhast fentanüüli. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Fentanüül kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete teise nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Narkootilise aine fentanüüli puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 1,3 milligrammist fentanüülist puhtal kujul. Seega pani Julia Solontšenko toime narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise isikuna, kes on varem toime pannud

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud kuriteo, so pani toime

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav Julia Solontšenko end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanu Kohtuistungil andsid ütlusi tunnistajad, XXX, XXX, ekspert Andra Sirgmets. Kohus uuris järgmisi dokumente: - XXX läbivaatuse protokoll (lk53-54); - XXX kasutuses olnud sõiduauto Volvo reg-märgiga XXX läbivaatuse protokoll (lk 55-56); - Ekspertiisimäärus (lk 57-58); - Narkootilise aine ekspertiisiakt nr 15E-AN1075 (lk 59-63); - Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtutoksikoloogiaekspert vastus järelepärimisele enam levinud narkootiliste ainete keskmise ühekordse koguse ja kümnekordse koguse kohta (lk 4041); - DNA-ekspertiisiakt nr 15E-GE1275 (lk 64-70); - DNA ekspertiisiakt nr 15E-GE1476 (täiendav ekspertiis) (lk 71-76); - XXXi kahtlustatava kinnipidamise protokoll (lk 34-36); - Mobiiltelefon Samsungi koos kõnekaardiga abonentnumbrile 56048876 vaatlusprotokoll (lk 44-49); - Narkootilise aine ekspertiisiakt nr 15E-AN0693 (lk 37-39); - Asitõendite (so XXXilt ära võetud metallist karp ja 26 fooliumpaberitükki) vaatlusprotokoll (lk 42-43); - Äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga (lk 50-52); - tõend Julia Solontšenko maksustavata tulu kohta tõendab süüdistataval tulude puudumist 2014 aastal (lk 90); - Julia Solontšenko karistusregistri väljavõte (lk 16-24); - Harju Maakohtu kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-15-4037 (lk 85-87); -Julia Solontšenko kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (lk 77-79); - Evgeny Solonchenko pangakonto väljavõte (lk 91-95); 2 - Tallinnas XXXasuva korteri läbiotsimise protokoll (lk 80-81); - Asitõendite (s.o XXX ära võetud 2 fooliumpaberitükki ning Julia Solontšenko elukoha läbiotsimisel ära võetud fooliumpaberiribad ja digitaalkaalud) vaatlusprotokoll (lk 82-84); - sularaha tagatiskontole kandmise määrus ja sissemakse order (lk 96-97); - vara arestimise taotlus ja määrused (lk 98-116); - vara arestimise protokoll (lk 117); - riigi õigusabi dokumendid (lk 119-124, 135-139); - vahistamistaotlus ja määrus (lk 125-134). Kohus, kuulanud ära süüdistatava, eksperdi ning tunnistajad, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis asub alljärgnevatele seisukohtadele. Prokurör loobus kohtuvaidlustes Julia Solontšenko süüdistusest XXX seotud episoodis, millest tulenevalt tuleb KrMS § 301 kohaselt mõista Julia Solontšenko süüdistuses

§ 184lg 2 p2 järgi XXXseotud episoodis õigeks.

Julia Solontšenko ei tunnista XXX narkootikumide müümist. Teda karistati juunis 2015 narkootikumide omandamise eest. Pärast viimast kinnipidamist aprillis 2015 ei ole tegelenud narkootikumide tarvitamise, omandamise või levitamisega. XXXga kohtus märts-mai

  1. Pärast seda ei ole seda inimest näinud ega suhelnud temaga. See inimene pakkus hakata tegelema narkootikumide müügiga, kuna tal olid sidemed Rootsis. Keeldus ja see oli viimane vestlus temaga. XXX ütlused on ilmselt tingitud vihast, et keeldus. Julia Solontšenko ütlused, et tema ei ole XXX narkootilist ainet edasi andnud on ümberlükatud teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. XXXi kahtlustatavana kinnipidamise protokoll kinnitab, et isikult võeti 11.06.2015 kinnipidamisel ära mobiiltelefonid Samsung ja pükste vasakpoolsest taskust metallist karp, milles 26 tk fooliumvoldikut pruunika pulbrilise ainega. Leitud esmeid on vaadeldud asitõendite vaatlusprotokollides (lk 42-49). Ekspertiisiakti nr 15E-AN0693 arvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud pakendis nr 1 olev pruun pulber massiga kokku 0,52 g 26 fooliumvoldikus sisaldab 7,8% fentanüüli, pulbris sisaldub 0,041 g fentanüüli. EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi XXXvastusest järelepärimisele nähtub, et fentanüüli puhul piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule 1,3 milligrammist. XXXjuurest leiti puhast fentanüüli 41 mg. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus § 3 l lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kuna XXX võeti ära narkootilist ainet, milles oli puhast fentanüüli, mis ületab 10 inimesele joobe tekitamiseks nõutavat kogust ca 31,5 korda on tõendamist leidnud, et tegemist on narkootilise ainega suures koguses. Fentanüül kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.05.2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad” lisa 1 II nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et XXX või XXX oli eeltsiteeritud eesmärk. 3 Kohtul ei ole alust kahelda valeütlusta andmises hoiatatud tunnistaja XXXütlustes, mille kohaselt tundis ta kohtuistungil ära J.Solontšenko, kellega on kohtunud Lasnamäe turu kandis. Tutvus märtsis-aprillis
  2. On ostnud umbes 10 korda Julia käest narkootikume kuni 30 fooliumvoldikut korraga. 11.06.2015 peeti kinni seoses narkootikumide müügi kahtlustusega. Kinnipidamisel võeti talt ära 25 või 27 fooliumvoldikut fentanüüliga. Aine oli ostnud Julia Solontšenko käest. Kohtumised leppisid kokku helistades ja sõnumeid saates. Kasutas sõna „saiakesed“. Julia number oli salvestatud telefoni nime Julitška all. Üleandmine toimus nii käest kätte kui peidikutes. Raha maksis pärast käestkätte 10 eurot voldik. Aine oli fooliumvoldikutes ja väikestes pakendites. Asitõendi (XXXkinnipidamisel äravõetud mobiiltelefoni) vaatlusprotokoll kinnitab, et XXXoli kontaktide hulgas nr all 56059505 Julitška, kellele on saatnud järgmisi sõnumeid: „Mis kellani saiapood täna lahti on? Kuid ma veel ei ole kõike ära söönud“ „Ühesõnaga kell 12 ukse juures, võta natuke kaneelisaiakesi“ „Väga vähe saikesi oli, ootan sind“ „Kas pirukaid on veel?“ „Jänkuke, kuidas saiapoega lood on? Kas see töötab?“ Vastu on saanud Julitškalt sõnumeid: „ Millal tuled?“ „Mis kellani tarvis“ „Tahan 26“ „Ma kohtun alles 18.
  3. nagu kohtun, kohe helistan.“ Seega kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll XXXütlusi, et ta suhtles J.Solontšenkoga. Mobiiltelefoni vaatlusprotokoll kinnitab XXXütlusi, selle kohta, et ta kasutas Juliaga telefoni teel narkootiliste ainete ostusoovi edastamiseks slängi ja nimetas narkootikume saiakesteks. Kuna kriminaalasjas kogutud tõendite põhjal ei ole J.Solontšenkol mingit seost pagari-või kondiitriäriga, on ilmselge, et sõna „saiakesed“ ei tähenda saiakesi vaid seda sõna kasutati narkootilise aine tähistamiseks. On üldteada asjaolu, et narkodiilerid nimetavad telefonikõnedes narkootilisi aineid märksõnadega. 11.06.2015 kell 11.16 on XXXsaanud Julitškalt sõnumi „Tahan 26“. XXXselgitas, et sõnum tähendas, et võis olla võlgu 26 voldiku eest. Samal päeval ca 1 tund hiljem kell 12.05 peeti XXXkinni 26 voldiku fentanüüliga, mis ta oma sõnade kohaselt sai eelnevalt Solontšenkolt. Hinnates XXXütlusi koostoimes teiste tõenditega ja kuna XXXütlused haakuvad asitõendi vaatlusprotokollis kajastatud teabega, ei ole kohtul alust kahelda XXXütlustes, mille kohaselt ta ostis 2015 aastal umbes 10 korda J.Solontšenkolt fentanüüli ja temalt kinnipidamisel äravõetud fentanüüli oli ta ostnud J.Solontšenko käest. Ütlustega, milles XXXvõtab omaks narkootiliste ainete korduva omandamise (mitte üksnes need, millega ta kinni peeti), süüstab ta ka iseennast, kuivõrd narkootiliste ainete omandamine on Eesti Vabariigis keelatu J.Solontšenko väidet, et XXXannab teda süüstavaid ütlusi, kuna ta on tige, et Solontšenko ei nõustunud narkootikume müüma, on paljasõnaline ja seda ei kinnita mitte ükski teine kohtuistungil uuritud tõen J. Solontšenko enda ütlustele hinnangu andmisel arvestab kohus ka asjaolu, et ei ole eluliselt usutav, et 2 tunnistajat ( lisaks XXX ka XXX), kes teineteist ei tunne, annaksid mõlemad tigedusest või muul põhjusel ütlusi, et just J.Solontšenko on neile fentanüüli edasi andnu Mõlema tunnistaja ütlustest nähtub, et narkootikume anti edasi peidikute kaudu ning ühetaoline narkootikumide edasiandmise viis kinnitab modus operandit. Kohtu arvamust mõjutab ka asjaolu, et J.Solontšenko on varem kohtu poolt süüdi tunnistatud just fentanüüli käitlemises, mis kinnitab J.Solontšenko seotust just selle narkootilise ainega. J.Solontšenko ütlustele hinnangu andmist mõjutab ka asjaolu, et läbiotsimisprotokolli kohaselt leiti Julia Solontšenko kasutuses olevast korterist XXXmagamistoast riidekapi pealt 2 fooliumpaberi riba ja köögist aknalaua alt parketiliistu tagant digitaalkaalu Leitud esmeid on vaadeldud asitõendite vaatlusprotokollis (lk 82-84). On üldteada asjaolu, et digitaalkaalu ja fooliumpaberit kasutatakse narkootilise aine pakendamisel väiksemateks kogusteks. Samas kasutatakse digitaalkaalu ja fooliumpaberit ka kodumajapidmises toiduvalmistamisel. Viimasel 4 juhul aga asuksid kaalud ja foolumpaber köögis ja neid ei oleks vaja peita. Asjaolu, et kaale üritati varjata ja need olid peidetud parketiliistu taha, viitab üheselt sellele, et neid ei kasutatud mitte toiduvalmistamiseks vaid narkootilise aine pakendamisel. Leitud fooliumpaberiribad olid väga väikesed ja sellisel kujul ei ole neid majapidamises võimalik kasutada. Väikesteks ribadeks lõigatud foolimpaberid viitavad nende kasutamisele narkootiliste ainete doosideks pakendamisel. Samuti viitab fooliumi kasutamisele narkootikumide pakendamiseks asjaolu, et fooliumtükid leiti magamistoast ja mitte köögist. Kuigi J.Solontšenko ise eitab nii narkootiliste ainete tarvitamist kui nende edasiandmist, kinnitavad korterist leitud narkootilise aine käitlemisele omased digitaalkaalud ja fooliumtükid, et J.Solontšenko tegeles korteris narkootilise aine väiksemateks kogusteks pakendamisega. Ka XXXütlused kinnitavad, et sai J.Solontšenko käest juba väikesteks kogusteks pakendatud fentanüüli. Seega kinnitavad 16.09.2015 J.Solontšenko kodust leitud esemed koostoimes XXXütlustega, et J.Solontšenko pakendas kodus narkootilist ainet väiksemateks kogusteks n.ö tänavamüügi doosideks. Eeltoodust tulenevalt ei loe kohus J.Solontšenko ütlusi, mille kohaselt tema ei ole narkootiliste ainetega peale 08.06.2015 kohtuotsust kokku puutunud, usaldusväärseks ja leiab, et need on antud soovist vabaneda vastutusest. Julia Solontšenko ütluste usaldusväärusele hinnangu andmisel arvestab kohus, et J.Solontšenko kohtus ja eeluurimisel antud ütlused erinevad selles osas, kas ta tundis XXX ja XXX Eeluurimisel väitis, et ei tunne neid inimesi, kohtus antud ütluste kohaselt oli tal XXXga kohtunud ja tundis XXX. Süüdistatav põhjendas ütluste erinevust sellega, et ei pidanud vajalikuks sellest rääkida, et teda üritatakse kallutada müügiga tegelema. XXXei pidanud vajalikuks rääkida seoses tema probleemidega lapsega. Kohtu arvates ei ole antud põhjendus loogiline. J.Solontšenko peeti koos XXXautost kinni, mistõttu pidi algusest peale olema selge, et kõrvalvaatajale ei ole eluliselt usutav väide, et Solontšenko ei tunne XXX. Jõudes arusaamisele oma ütluste vastuolulisusest tema kinnipidamise asjaoludega, muutis J.Solontšenko ilmselgelt sellest tulenevalt ütlusi, et need sobituksid teiste faktidega. Eeltoodust tulenevalt on kohtuistungil uuritud ja eeltsiteeritud tõenditega leidnud tõendamist, et Juli Solontšenko on 2015 aasta kevadel kuni 11.06.2015 vähemalt kümnel korral andnud XXX edasi vähem kui 30 foolimvoldiku kaupa narkootilist ainet fentanüül. Samuti kinnitavad eeltoodud tõendid, et 11.06.2015 andis J.Solontšenko XXX edasi vähemalt 26 fooliumvoldikut fentanüüliga, milles oli kokku 41 mg puhast fentanüüli. Julia Solontšeno end XXX fentanüüli edasi andmises süüdi ei tunnista ja tema ütluste kohaselt, aitas ta teha XXXtõlketöid, oskab soome ja inglise keelt. Tunneb teda 2015 juunist-juulist. Aitas Juliat riiete ja toiduga, kuna tal oli väike laps. Helistas Juliale, et võtaks tüki liha, samal päeval leppisid kokku, et anda talle see tükk liha. Andis talle liha üle ja Julia kutsus autosse. Istus juhi kõrvale. Andis Juliale liha üle ja siis XXX äkitselt pistis Solontšenkole tänutäheks pihku voldiku, mida viimane vaatas ja andis tagasi. See oli fooliumvoldik narkootikumidega. Pani selle käigukangi kõrvale, ei näinud kas XXXvõttis selle ära. Edasi sõitsid juurde 2 autot ja Solontšenko võeti autost välja. Ei ole XXX narkootikume andnud ja ei ole ka kivi alla peitnu Ei tea miks XXXtema peale valetab. Julia Solontšenko ütlused, et tema ei ole XXX narkootilist ainet fentanüül edasi andnud on ümberlükatud teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Isiku läbivaatuse protokolli kohaselt leiti 16.09.2015 XXXvesti põuetaskust 1 tk fooliumvoldik tundmatu pulbrilise ainega (pakend IL-1). Vallasasja läbivaatus protokolli kohaselt leiti XXXvalduses olevast sõiduautost Volvo reg nr XXX paremal esiistmel olnud käekoti keskmisest lukuga avatavast- suletavast vahest fooliumvoldik, kus isiku sõnul on narkootiline aine (pakend VL-1). Leitud esmeid on vaadeldud asitõendite vaatlusprotokollis (lk 82-84). 5 Ekspertiisiakti nr 15E-AN1075 arvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud fooliumvoldikus pakendis nr IL-1 olev pruun pulber massiga kokku 0,030 g sisaldab fentanüüli, mille protsendilist sisaldust ei olnud võimalik määrata aine vähesuse tõttu. fooliumvoldikus pakendis nr VL-1 olev pruun pulber massiga kokku 0,042 g sisaldab 7,3 % fentanüüli, pulbris sisaldub 0,0031 g fentanüüli. EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi XXXvastusest järelepärimisele nähtub, et fentanüüli puhul piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule 1,3 milligrammist. XXXjuurest leiti puhast fentanüüli 3,1 mg. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus § 3 l lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kuna XXXvõeti ära narkootilist ainet, milles oli puhast fentanüüli, mis ületab 10 inimesele joobe tekitamiseks nõutavat kogust ca 2,3 korda on tõendamist leidnud, et tegemist on narkootilise ainega suures koguses. Fentanüül kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.05.2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad” lisa 1 II nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et XXX või J.Solontšenkol oli eeltsiteeritud eesmärk. DNA ekspertiisiakti nr 15E-GE1275 eksperdiarvamuse kohaselt proov fooliumvoldikult (milles oli aine; pakend nr IL-1, proov A154820) ja proov fooliumvoldikul (pakend nr VL-1, proov A154821) saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Julia Solontšenkolt pärineva biloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. DNA ekspertiisiakti nr 15E-GE1476 eksperdiarvamuse kohaselt saadi DNA-segaprofiili alusel arvutatud hüpoteeside tõepära suhe 1,7x
  4. See tähendab, et antud DNA-profiili saamine on 1,7x 1010 korda tõenäosem juhul, kui proovis A154820 leiduva bioloogilise materjali allikaks on Julia Solontšenko ja kaks tundmatut isikut võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on kolm juhuslikult valitud tundmatut isikut. Samuti saadi DNA-segaprofiili alusel arvutatud hüpoteeside tõepära suhe 1,7x 109 . See tähendab, et antud DNA-profiili saamine on 1,7x 109 korda tõenäosem juhul, kui proovis A154821 leiduva bioloogilise materjali allikaks on Julia Solontšenko ja kaks tundmatut isikut võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on kolm juhuslikult valitud tundmatut isikut. Mõiste ei saa välistada isiku DNA sisaldumist tähendab, et segaprofiilis on esindatud kõik võrdlusisikul esinevad alleelid ja DNA profiili geomeetria arvestamisel ei ole ole võrdlusisiku DNA sisaldumine selles segaproovis ebatõenäoline. Riigikohtu otsuses 3-1-1-63-04 p 17.4 on märgitud, et Riigikohtu senises praktikas on põhimõtteliselt aktsepteeritud tõendina kategoorilise eksperdiarvamuse kõrval ka tõenäolikku arvamust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  5. detsembri
  6. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-121-97 - RT III 1998, 1, 7). Kehtivast kriminaalmenetlusõigusest ei tulene nõuet, et tõendina saaks käsitada üksnes kategoorilises vormis antud eksperdi arvamust, mistõttu on kohtud õigustatud kriminaalasja lahendamisel tuginema ka tõenäolikus vormis antud eksperdiarvamusele. Käesolevas kriminaalasjas koostatud teises ekspertiisiarvamuses toodud ja eelpool tsiteeritud hüpoteeside tõepära suhte põhjalt on võimalik teha usaldusväärseid järeldusi J.Solontšenkolt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise kohta mõlemas segaproovis ja see on 6 käsitatav tõenäoliku eksperdiarvamusena, kuna sellest tulenevate järelduste põhjal on võimalik otsustada J.Solontšenko DNA sisaldumise või mitte sisaldumise kohta uuritud proovides. Ekspert kinnitas, et inimese DNA aastate jooksul ei muutu ja ka narkootikumide tarvitamine ei muuda seda, mistõttu asjaolu, et ekspertiisi tegemisel kasutati riiklikus DNA registris eelnevalt talletatud Julia Solontšenko DNA profiili, ei muuda eksperdiarvamusi ebausaldusväärseteks. Eeltoodud DNA ekspertiiside eksperdiarvamused koos kinnitavad, et J.Solontšenko DNA esines nii XXXvesti põuetaskust kui ka tema käekotist leitud fooliumvoldikutel. Nimetatud fakt kinnitab, et J.Solontšenko on kokku puutnud mõlema fentanüüli sisaldanud fooliumvoldikuga ja lükkab ümber J.Solontšenko ütlused, mille kohaselt XXXandis talle kätte ühe fooliumvoldiku narkootikumidega, mille ta pani käigukangi kõrvale. XXXütlustest nähtub, et ta kohtus J.Solontšenkoga sel päeval kahel korral ja narkootilise aine sai esimesel korral, vahepeal pakendas ta kodus narkootilise aine väiksemaks pakendiks. Kuivõrd autost ei leitud läbiotsimisel narkootilise aine pakendamisele viitavaid esemeid, on eluliselt usutav, et aine oli eelnevalt väiksemateks kogusteks pakendatu Samuti ei nähtu ei Solontšenko enda ega XXX ütlustest, et autos oleks ainet väiksemaks koguseks pakendatu Nimetatud asjaolud lükkavad ümber Solontšenko väited selle kohta, et tema hoidis käes ainult ühte pakendit, mis XXXtalle tänutäheks liha eest andis. Kui Solontšenko oleks tõepoolest hoidnud käes ainult XXX antud ühte pakendit, ei oleks tema DNA-d leidunud teisel pakendil. Tunnistaja XXXütluste kohaselt tunneb J.Solontšenkot paar aastat. 16.09.2015 läks J.Solotšenko käest liha saama, kui nad koos autos kinni peeti. Tunnistaja käekotist ja vesti taskust leiti üks fooliumvoldik fentanüüliga. Sai eelnevalt Juli Solontšenkoga kokku, teadis, et ta on narkomaan ja küsis, kas ta saab kaifiga aidata. Lihtsalt otsis sel päeval, kellelt osta ja Julia kohta teadis suhtlusringkonnast. Solontšenko ütles, et saab ja et ootaks teda. Julia oli üksi. Ootas alla tunni, täpset aega ei tea. Siis tuli Julia ja ütles, et kõrvalhoovis kivi all on. Läksid koos. Seal hoovis oli üks suur kivi ja Julia ta ütles, et selle kivi all on. Kivi all oli paberitükk narkootikumidega. Võttis ja pani käekotti, edasi läks koju. Tegi selle ühe fooliumi pooleks. Läks tagasi liha järgi. Kohtusid Majaka tn Maxima juures. Eeluurimisel rääkis, et sai aine Maximi käest, sest arvas, et see aitab Juliat. Aine eest pidi hiljem maksma, Riigikohtu kriminaalkolleegium on senises praktikas olnud seisukohal, et kui tegemist on diametraalselt lahknevate erinevustega kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütlustes ning kui isik ei suuda mõistuspäraselt ja kohtule arusaadavalt selgitada erineval ajal antud ütluste erinevuse põhjust, tuleb nimetatud tõend tervikuna kui ebausaldusväärne kõrvale jätta. Kui isik suudab kohtule usutavalt ja arusaadavalt selgitada, miks ta on erineval ajal andnud erinevaid ütlusi, saab usaldusväärseks lugeda üksnes kohtus, mitte aga kohtueelses menetluses antud ütlused (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  7. märtsi
  8. a otsus asjas nr 3-1-1-113-06, p 17). Krimiaalasjas 3-1-1-131-13 asus riigikohus seisukohale, et kui osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on diametraalses vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja isik ei ole suutnud erinevuste põhjust kohtule arusaadavalt selgitada, tuleb ütlused tõendikogumist välja jätta üksnes osas, milles esinevad diametraalsed vastuolu Ütluste seda osa, milles vastuolud puuduvad, tuleb aga kohtul KrMS § 61 lg 2 kohaselt hinnata kogumis teiste tõenditega oma siseveendumuse kohaselt. Samas jääb kriminaalkolleegium varasemates lahendites väljendatud seisukoha juurde, et kohtuotsuse rajamine isiku nendele ütluste osadele, milles ilmnevad diametraalsed vastuolud, on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  9. oktoobri
  10. a otsus asjas nr 3-1-1-89-06, p 12). XXXkohtus ja eeluurimisel räägitud ütlused on diametraalses vastuolus selles, kellelt ta sai käekotist leitud voldiku fentanüüliga. XXXpõhjendas oma ütluste erinevusi sellega, et arvas, et Maksimi nimetamine aitab Juliat. Kohtu arvates oli XXXsoov aidata ja mitte süüstada oma tuttavat eluliselt usutav. XXXkirjeldas kohtus, kuidas ta otsis, kes annaks kaifi ja on eluliselt usutav, et kohe kinnipidamise järel ei soovinud XXXsisse rääkida isikut, kes oli teda just aidanu 7 Kuivõrd XXX kohtus ja eeluurimisel antud ütlused erinevad selle osas, mis käsitleb käekotist leitud fentanüüliga voldiku omandamist ja ta põhjendas kohtuistungil usaldusväärselt, miks tema ütlused erinevad, loeb kohus XXX poolt kohtuistungil antud ütlused usaldusväärseteks. Kohtul ei ole alust kahelda XXXütlustes, mille kohaselt 16.09.2015 temalt kinnipidamisel äravõetud fentanüüli oli ta saanud samal päval J.Solontšenko käest. Ütlustega, milles XXXvõtab omaks narkootiliste ainete omandamise, süüstab ta ka iseennast, kuivõrd narkootiliste ainete omandamine on Eesti Vabariigis keelatu J.Solontšenko väidet, et XXX annab teda süüstavaid ütlusi, kuna XXX olukord on selline, on paljasõnaline ja seda ei kinnita mitte ükski teine kohtuistungil uuritud tõen J. Solontšenko enda ütlustele hinnangu andmisel arvestab kohus ka asjaolu, et ei ole eluliselt usutav, et 2 tunnistajat ( lisaks XXX ka Velbaum), kes teineteist ei tunne, annaksid mõlemad tigedusest või muul põhjusel ütlusi, et J.Solontšenko on neile just fentanüüli edasi andnu Kohtu arvamust Solontšenko ütluste usaldusväärsuse hindamisel mõjutab ka asjaolu, et J. Solontšenko ütluste kohaselt ei tegelenud ta aprillist 2015 enam narkootikumidega. Juhul kui Solontšenko ei oleks aprillikuust saadik enam narkootikumidega tegelenud, ei oleks J. XXX temalt septembris narkootikume küsinu XXX teadis veel septembris suhtlusringkonnas leviva info põhjal, et Solontšenko tegeleb narkootikumide müügiga. Juhul kui Solontšenko oleks lõpetanud narkootiliste ainete käitlemise juba aprillis, ei oleks narkootikume tarvitavate isikute ringis septembris enam levinud teave, et Solontšenkolt võib saada fentanüüli. Tulenevalt eeltoodust ja otsuse lk 4-5 toodud põhjendustest ei loe kohus J.Solontšenko enda ütlusi, mille kohaselt tema ei ole narkootiliste ainetega peale 08.06.2015 kohtuotsust kokku puutunud, usaldusväärseks ja leiab, et need on antud soovist vabaneda vastutusest. Eeltoodust tulenevalt on kohtuistungil uuritud ja eeltsiteeritud tõenditega leidnud tõendamist, et Juli Solontšenko andis 16.09.2015 J. XXX edasi foolimvoldiku fentanüüliga. Samuti kinnitavad eeltoodudt tõendid, et 16.09.2015 andis J.Solontšenko J. XXX edasi fooliumvoldikut fentanüüliga, milles oli kokku 3,1 mg puhast fentanüüli Riigikohus on oma lahendites (N3-1-1-8-10) märkinud, et mitte igasugune süüdistusversiooni kummutada püüdev kaitseversioon ei saa evida sellise kahtluse kvaliteeti, mis võiks olla hõlmatud in dubio pro reo põhimõttest. Süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav. Oluline on aga silmas pidada, et selle nn põhjendatud kahtluse tekkeks (sh ka KrMS § 7 lg 3 tähenduses) peab kriminaalasjas esinema tõsiseltvõetav tõenduslik alus. Põhjendatud või siis ka kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad igasugusedki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunkti Tõenduslikult tähendab see, et esitatud kaitsetees peab olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu ka rääkida isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest. (3-1-1-77-15). Käesolevas kriminaalasjas puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et nii XXX kui XXXoleks olnud motiiv anda Solontšenko kohta valeütlusi. XXX viibis üle 30 minuti kohtusaali ukse taga, mistõttu on usutav tema väide, et talle jäi ukselt lugedes meelde Solontšenko perekonnanimi. Vastupidiselt Solontšenko väidetele kinnitavad DNA ekspertiisi tulemused, lisaks tunnistajate ütlustele ja läbiotsimisel korterist leitud kaaludel ja fooliumtükkidele, tema seotust narkootikumidega, mistõttu puudub alus rääkida põhjendatud kahtlusest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. J.Solontšenko käitumisest nähtub, et ta ise omandas fentanüüli (selleks, et fentanüüli müüa, tuleb see kõigepealt omandada), valdas seda ning teadlikult müüs raha eest fentanüüli edasi XXX ja 8 andis ka J. XXX, seega ta omandas, valdas ja andis kolmandatele isikutele narkootilist ainet kavatsetult. Harju Maakohtu 08.06.2015 kohtuotsusega tunnistati J.Solontšenko süüdi

§ 184lg 1 järgi suures koguses fentanüüli käitlemises (omandamises ja valdamises).

Ka menetlusesemeks olevas kriminaalassjas süüdistatakse J.Solontšenkot suures koguses fentanüüli käitlemises (omandamises, valdamises ja edasiandmises). Kuna J.Solontšenko andis tunnistajate ütluste kohaselt neile edasi narkootilist ainet fentanüül, siis esineb lisaks kohtu poolt eespool käsitletud tõenditele kaudse tõendina ka modus operandi olemasolu. J.Solontšenko on jätkanud peale eelmist kohtuotsust suures koguses fentanüüli käitlemist. Seega on tõendamist leidnud, et J.Solontšenko omandas, valdas ja andis edasi narkootilist ainet fentanüül koguses, mis ületab 10 inimesele joobe tekitamiseks nõutavat kogust s.o J.Solontšenko käitles narkootilist ainet suures koguses. Alates 01.01.2015 kehtiva

§ 184

lg 1 redaktsiooni dispositsioon ei sisalda enam narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise mitteammendavat osategude loetelu ning karistatav on igasugune suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine, sh omamine, valdamine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus § 2p 3 kohaselt on käitlemiseks - narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Kuigi J.Solontšenko ise eitab narkootilise aine käitlemist, kinnitab tema käitumine (narkootilist ainet saab edasi müüa ainult teadlikult ja selleks, et ainet edasi müüa, tuleb see eelnevalt teadlikult omandada), et ta ise teadlikult omandas antud kriminaalasjas tuvastamata isiku käest fentanüüli, valdas seda ja müüs seda edasi, seega ta omandas, valdas ja andis edasi narkootilist ainet suures koguses kavatsetult. Karistusõiguslikult tuleb anda hinnang narkootikumide müüjate tervikkäitumisele, mitte ainult näiliselt eraldatud üksikepisoodidele. Sisuliselt realiseerivad need isikud

§ 184

süüteokoosseisu, kui nad on pidevas puutumuses narkootiliste ainetega selle edastamisel tarvitajatele.

§ 184eesmärk on efektiivselt välistada selliste isikute tegevus.

J.Solontšenko valmisolekut narkootilise aine süstemaatiliseks käitlemiseks kinnitavad nii narkootilise aine omandamine, valdamine ja edasiandmine. Seetõttu on täidetud ka jätkuva süüteo subjektiivne külg. Harju Maakohtu 08.06.2015 kohtuotsusega on J.Solontšenko tunnistatud süüdi

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises, seega on J.Solontšenko puhul tegemist isikuga, kes on varem toime pannud

12 ptk 1 jaos sätestatud kuriteo. Eeltoodust tulenevalt tuleb J.Solontšenko tegevus kvalifitseerida

§ 184

lg 2p 2 järgi kui suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine isikuna, kes on varem toime pannud

§ 12peatüki 1.

jaos sätestatud kuriteo. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada.

§ 56lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel.

Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt

§ 56

lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12) Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava 9 süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt RKKKo 31-1-26-03, p 5). Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Puuduvad J.Solontšenko karistust kergendavad asjaolu J.Solontšenkot puhul on leidnud tõendamist, et ta müüs narkootilist ainet (vähemalt kümnel korral XXX ja andis korra XXX), seega on ta saanud narkootilise aine müügist ka raha ehk siis teeninud reaalselt kriminaaltulu. Narkootilise aine müügi üheks eesmärgiks ongi raha saamine, mistõttu on tõendatud, et kuriteod pandi toime omakasu motiivil, mis on karistust raskendavaks asjaoluks. Julia Solontšenkot iseloomustab, et ta on varem kriminaalkorras karistatud ja menetlusesemeks olevad kuriteod on pandud toime Harju Maakohtu 08.06.2015 kohtuotsusega määratud katseajal. Ei saa väita, et kuriteod pandi toime majandusliku kitsikuse või töö puuduse tõttu. Isiku enda ütlustest nähtub, et temal ja ta poja oli ühine majapidamine (poeg andis talle väidetvalt üüri raha) ja nad mõlemad said töövõimetuspensioni, seega oli isikul olemas ka legaalne sissetulek. On ilmne, et narkootilise aine müügi eesmärgiks oli varalise kasu saamine rahvatervise vastu suunatud kuriteoga. Julia Solontšenko süü suuruse üle otsustamisel arvestab kohus, et inkrimineeritava narkootilise aine käitlemisel ei tegelenud Julia Solontšenko üksnes omandamise ja valdamisega, vaid ka edasiandmisega kolmandatele isikutele (XXXja XXX). Karistuse määramisel arvestab kohus, et Julia Solontšenko on varem korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest, viimane kord karistati teda juba narkootiliste ainete käitlemise eest ja käesolevaks ajaks on juba teist korda toime pannud suure ühiskonnaohtlikkusega, rahva tervise vastu suunatud raske I astme kuriteo. Samuti arvestab kohus narkootilise aine suurt kogust, seda et tegemist on Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja kuuluva ainega, ja süüdistatava isikut, kes on varem kriminaalkorras narkootiliste ainete käitlemise eest karistatud ja jätkanud katseajal samalaadsete kuritegude toimepanemist, mis iseloomustab Julia Solontšenko suhtumist ühiskonnas kehtivate normide järgimisse. Varasem karistusest tingimisi vabastamine ei ole avaldanud Julia Solontšenkole piisavat mõju ning ei ole mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist paneb juba 3 päeva möödudes eelmisest kohtuotsusest toime uue narkootilise aine käitlemisega seotud süüteo, väljendades sellega oma negatiivset suhtumist kehtivate õigusnormide täitmisse. Arvestades kõike eeltoodut ja karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida Julia Solontšenkot edaspidi kuritegusid toime panemast), J.Solontšenko süü suurust ja käideldud narkootilise aine kogust on teda võimalik karistada alla sanktsiooni keskmist määra, kuid teda tuleb karistada sanktsiooni alammäärast pikema reaalse vangistusega 5 aastat. Kuna menetlusesemeks olevad teod on toime pandud katseajal, tuleb mõista liitkaristus juhindudes

§ 65lg 2 sätetest.

Julia Solontšenko kahtlustatavana kinnipidamise protokoll kinnitab, et isik peeti kinni 16.09.2015 kell 11.20 Tallinnas Tuha ja Majaka põik ristmiku juures sõiduautost Volvo reg märk XXXkõrvalistuja kohalt. Kinnipidamisel võeti muuhulgas ära teksapükste paremaspoolsest tagataskust sularaha 2x50 eurot, 4x20 eurot, 1x10 eurot 13x 5 eurot. Isiku kinnipidamisprotokoll kinnitab seega, et J.Solontšenkolt võeti tema kinnipidamisel ära 255 eurot. 10 Harju Maakohtu 08.10.2015 määrusega on arestitud vara laiendatud konfiskeerimise tagamiseks Julia Solontšenkolt kinnipidamisel ära võetud sularaha 255 eurot. Nimetatud summa on kantud Rahandusministeeriumi kontole (lk 96-97).

§ 184

lg 5 p2 kohaselt kohaldab kohus paragrahvis 184 sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt

§ 83

² sätestatule.

§ 831

lg 1 kohaselt konfiskeerib kohus tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale.

§ 832

lg 1 kohaselt mõistes isiku süüdi kuriteos ja karistades teda üle kolme aastase vangistusega, konfiskeerib kohus karistusseadustikus sätestatud juhtudel osa või kogu kuriteo toimepanija vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemuse, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse või muu põhjuse tõttu on alust eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et see on omandatud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-73-10 on selgitatud, et karistusseadustikus sisaldub kaks alternatiivset võimalust konfiskeerida süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara.

§ 831

lg-s 1 sätestatu kohaselt konfiskeerib kohus tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Seevastu tulenevalt

§ 832

lg-st 1 konfiskeerib kohus isiku kuriteos süüdimõistmisel ja tema karistamisel vähemalt üheaastase või eluaegse vangistusega seaduses sätestatud juhtudel osa või kogu kuriteo toimepanija vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemuse, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse või muu põhjuse tõttu on alust eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et see on omandatud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Seega võib

§ 832

sätete alusel laiendatud konfiskeerimist kohaldades aluseks võtta isiku kuritegeliku eluviisi, kuid

§ 831

kohaldamiseks peab kohus tõendama konfiskeeritava vara pärinemist konkreetsest kuriteost. Erinevalt

§-s 831 sätestatust, kus konkreetse vara seotust konkreetse kuriteoga peab tõendama süüdistaja, on

§-s 832 tõendamiskoormis pööratud ja süüdistataval endal tuleb tõendada oma vara legaalset päritolu. MTA andmetele oli Jula Solontšenko tulumaksuga maksustatatav sissetulek 2014 aastal pärast tulumaksu mahaarvamist 787 eurot, mis teeb umbes 66 eurot kuus. Julia Solontšenko ütluste kohaselt ei pärinenud temalt kinnipidamisel äravõetud raha narkootiliste ainete müügist. Tal on 25-aastane poeg, kes on 70% invalii Poeg käib ise poes. Naaber aitab. Poja pension laekub poja kontole. Solontšenko poja arvet ise kasutada ei saa. Äravõetud rahast oli 90 eurot pension, mille sai 05.09 ja kaks 50-eurost ands poeg, et maksaks korteriüüri ja kommunaalmaksei Soovib äravõetud raha tagasi. Evgeny Solonchneko pangakonto väljavõttest nähtub, et 04.09.2015 laekus kontole pension 211.13 eurot ja sotsiaaltoetus 27.10 eurot. Samal päeval on pangakontolt välja võetud sularaha 2x 60 eurot. Julia Solontšenko väited raha pärinemise kohta enda ja poja pensionist on paljasõnalised ja neid ei kinnita ükski teine kohtuistungil uuritud tõen Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, kas ja kui palju saab J.Solontšenko igakuiselt pensioni. Isegi kui arvestada, et ta saab kuus 94 eurot pensioniks, millest oli 90 eurot alles, ja poeg andis talle sada eurot korteri eest tasumiseks, siis ei ole J.Solontšenko andnud selgitusi selle kohta, kust pärines ülejäänud 65 eurot. Arvestades, et J.Solontšenko ei ole nimetanud ühtegi muud sissetuleku allikat, siis ei ole toidule reaalselt kuluvaid summasid arvestades eluliselt usutav, et kuu 16-ndaks kuupäevaks on isik pensionist kulutanud ära üksnes 4 eurot. Juhul kui poeg tõepoolest andiski J.Solontšenkole 100 eurot korteri kulude tasumiseks, siis pidi poeg pangavõljavõtte kohaselt vähemalt osa summast välja võtma juba 04.09.2015 (14.09.2015 on sularaha välja võetud üksnes 50 eurot) ja sellisel juhul oleks nimetatud summa juba äramakstud korterikuludeks. Lisaks ei ole eluliselt usutav, et isik kannaks korterikuludeks mõeldud summasid lahtiselt teksapükste taskus kogu aeg kaasas. 11 Tunnistaja XXXütlused kinnitavad, et tema ostis Solontšenko käest fentanüüli 10 eurot voldik. Arvestades, et XXXlt võeti kinnipidamisel ära 26 voldikut, pidi J.Solontšenko saama 260 eurot. Arvestades, et XXXoli ostnud ligikaudu samas koguses Solontsenko käest fentatüüli vähemalt kümme korda, olid summad, mis Solontšenko XXX fentanüüli müügist teenis oluliselt suuremad kui Solontšenkolt äravõetud 255 eurot. Seega ei kinnita tunnistajate ja süüdistatava Julia Solontšenko ütlused, et Julia Solontšenkolt kinnipidamisel ära võetud 255 eurot oleks tema või tema poja poolt legaalselt saadud tulu. Arvestades narkootiliste ainete müügis liikuvaid summasid, on usutav, et Julia Solontšenkolt äravõetud summa pärines narkootiliste ainete müügist. Julia Solontšenkole inkrimineeritava kuriteo olemuseks (narkootilise aine käitlemine) on kriminaaltulu teenimine. Eeltoodust tulenevalt on eluliselt usutav, et Julia Solontšenkolt äravõetud rahalised vahendid olid saadud süüteo toimepanemise tulemusena. Eeltoodust tulenevalt on kuriteo olemuse, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse tõttu alust eeldada, et Julia Solontšenkolt kinnipidamisel äravõetud raha on Julia Solontšenko saanud kuriteo toimepanemise tulemusena. Kriminaalasjas ei ole Julia Solontšenko andnud veenvaid ja usutavaid selgitusi või esitanud tõendeid, et 255 eurot on omandatud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Julia Solontšenkolt kinnipidamisel leitud 255 eurot tuleb konfiskeerida

§ 832

lg 1 alusel.

§ 83lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (s.h narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. Kr

MS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. KrMS § 126 lg 3 p1 kohaselt võidakse kuriteojäljega asja võtta kriminaaltomikusse. KrMs § 126 lg 3 p 2 alusel tagastatakse muu asitõend, milel kuuluvust ei ole vaidlustatud omanikule või seaduslikule valdajale. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevad järgmised asitõendid konfiskeerida ja hävitada kui väärtusetud asjad: - narkootiline aine; - digitaalkaalud ja fooliumpaberiribad ning XXXjuurest leitud kaks fooliumpaberitükki KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tuleb XXX kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud mobiiltelefon Samsung tagastada XXX. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt J.Solontšenkolt alljärgnevalt: KrMS § 179 lg 1 p 1 sundraha 1075 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4, 5 alusel määratud kaitsetasu 576 eurot, ekspertiisikulu 354 eurot riigituludesse. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringu Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. detsembri
  2. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Kriminaalasjas on tehtud narkootilise 12 aine ekspertiis maksumused on 84+ 168 eurot ( XXX ja XXX leitud ained). Ekspertiisitulemused, millega määratakse kas tegemist on narkootilise ainega ja millise ainega ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas, mistõttu need ekspertiisitasud kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele proportsionaalselt tema osale s.o summas 126 euort, kuivõrd XXXlt ja XXXlt tuleb ekspertiisitasu nende osas välja mõista nende suhtes menetluses olevates kriminaalasjades nende osa. DNA ekspertiisid on olnud käesolevas asjas põhjendatud ja ekspertiisiuuringute tulemused on aidanud tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele. DNA ekspertiisi maksumuse õiendi (lk 70) kohaselt oli DNA-ekspertiisi maksumus 342 eurot ja analüüsiobjektide arv
  3. Ekspertiisiaktist nähtub, et ekspertiisiobjektidelt oli võetud 2 proovi (lk 65), ehk siis tegemist on kahe ekspertiisobjektiga. DNA-ekspertiisi nr 15E-GE1275 teostamise ajal kehtinud KES § 273 sätestas, et DNA-ekspertiisi hind ühe ekspertiisiobjekti kohta on 57 eurot. Kohtuekspertiisiseadus ei sisalda ei ekspertiisiobjekti ega analüüsiobjekti mõistet, aga seaduse süstemaatilise tõlgendamise pinnalt saab öelda, et mõlema termini all on silmas peetud objekte, mis on eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antu Seejuures ei sõltu ekspertiisi hind asjaolust, mitme inimese DNA-proove analüüsiobjektilt leida üritatakse või milline summa ekspertiisi tegemiseks tegelikult kulutatakse. (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  4. detsembri
  5. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Eeltoodust tulenevalt oleks DNA-ekspertiisi nr 15E-GE1275 põhjendatud maksumus 2x57 s.o 114 eurot, mis kuulub süüdistatavalt J.Solontšenkolt väljamõistmisele. DNA ekspertiisikulu summas 228 eurot tuleb jätta riigi kanda. DNA ekspertiisi maksumuse õiendi (lk 76) kohaselt oli DNA-ekspertiisi 15E-GE1476 maksumus 114 eurot. Nimetatud summa on sellises suuruses põhjendatud ekspertiisikulu, mis kuulub süüdistatavalt J.Solontšenkolt väljamõistmisele. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Mõjuva põhjusena, mis takistab isikul kõigi tema menetlusega seotud kulude kandmist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. See asjaolu võib lähtuda isikust endast, näiteks raske haigus, mille tõttu pole isik võimeline töötama. Mõjuv põhjus võib aga tuleneda ka isikuvälistest asjaoludest (nt vara kaotus). Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda menetluskulude riigi kanda jätmist. Kuid sissetuleku puudumist ei saa käsitada mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. Isikule karistuseks reaalse vangistuse mõistmine ei ole selliseks asjaoluks mis tingiks iseenesest kohtukulude riigi kanda jätmist. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12, p 7). Käesolevas kriminaalasjas ei ole süüdistatav ega kaitsja taotlenud menetluskulude riigi kanda jätmist põhjusel, et süüdistatav ei suuda neid tasuda. Samuti ei nähtu kriminaaltoimiku materjalidest asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Kohus peab süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas, juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades, põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutu Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulu Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude 13 hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesumma Juhindudes KrMS § 306, 311- 313, kohus otsustas: Mõista Julia Solontšenko süüdistuses

§ 184lg 2 p2 järgi XXX seotud episoodis õigeks.

Süüdi tunnistada Julia Solontšenko

§ 184

lg 2 p2 järgi ja mõista karistuseks 5 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 08.06.2015.a Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa 1 aasta, 1 kuu ja 29 päeva võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 6 aastat 1 kuu ja 29 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg alates 16.09.2015 karistusaja hulka. Karistusaja alguseks lugeda 16.09.2015 Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Julia Solontšenkolt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära 1075 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4,5 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 576 eurot ja ekspertiisikulud 354 eurot riigituludesse. Kohustada Julia Solontšenkot tasuma väljamõistetud kaitsjatasu, sundraha ja ekspertiisikulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 167.08 eurot. Sundraha, kaitsjatasu, ekspertiisikulu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumber saadetakse Julia Solontšenkole Tallinna Vanglasse. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Julia Solontšenko, kriminaalasi 1-16-1730, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulu KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ekspertiisikulud summas 228 eurot riigi kanda.

§ 832

lg 1 alusel konfiskeerida Julia Solontsenkolt Harju Maakohtu 08.10.2015.a määrusega nr 1-15-7915 arestitud Julia Solontsenko kinnipidamisel tema valdusest leitud ja ära võetud sularaha summas 255 eurot (kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole). Asitõendid

  1. Narkootilined aine (asub EKEIs)- konfiskeerida ja hävitada
  2. XXX kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud mobiiltelefon Samsung (asub kriminaalasja materjalide juures)– tagastada XXX 14
  3. Tallinnas XXXasuva korteri läbiotsimise käigus ära võetud digitaalkaalud ja fooliumpaberiribad ning XXXjuurest leitud kaks fooliumpaberitükki (asuvad kriminaalasja materjalide juures) - konfiskeerida ja hävitada Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni viieteistkümne päeva jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtule Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 17.mail 2016 Kohtunik Liina Pohlak Rahvakohtunikud Heli Läns Ingrid Siska- Mölder 15

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.